keelatud, välja arvatud juhul, kui kahel päeval peetavad mitmevõistlused tuleb katkestada ilmastikust tingituna. Kui võistlused katkestati esimesel päeval, alustatakse samade võistlejatega uuesti järgmisel päeval. Kui võistlused katkestati teisel päeval, jätkatakse neid järgmisel päeval selle alaga, mida ei saadud lõpetada. Mitmevõistluse jooksudistantsidel kõrvaldatakse võistleja pärast kolme, mitte kahte valelähet, nagu see on kehtiv tavalistes jooksudes. Kaugushüppes ja heidetes antakse igale võistlejale kolm katset. Mitmevõistluses hinnatakse võistlejate saavutatud tulemusi vastava punktitabeli alusel. Iga mitmevõistluse ala lõppedes peab arvutama ja teatavaks tegema iga võistleja punktide summa. Võitjaks osutub võistleja, kes saavutas kõigi alade pealt kokku kõige rohkem punkte. Võistleja, kes ei võistelnud kaasa ühel mitmevõistluse alal, langeb võistlejate hulgast välja. Võistleja, kes ebaõnnestumise eest mingil alal sai null punkti,
Millest sõltuvad kiirjooksutulemused? Hoolimata kiirjooksu kõige laiemast ülemaailmsest levikust, on maailmarekordid sprindis võrreldes teiste kergejõustikualadega tõusnud kõige aeglasemalt. Kergejõustiku I maailmameistrivõistlustele eelnenud kolmekümne aasta jooksul (1952-1982) parandati meeste 100 m ja 200 m maailmarekordeid vastavalt 2,5 ja 2,4 protsenti. Samal ajal paranesid maailmarekordid kestusjooksudes 6%, hüpetes 10% (teivashüppes koguni 21,8%) ja heidetes keskmiselt 23-25% (vasaraheites 37,1") võrra. Naiste spordi laiemast hoogsast levikust tingituna paranesid maailmarekordid märgitud ajavahemikul mõnevõrra rohkem. Tendents jäi aga samaks. 100 m ja 200 m jooksudes oli areng vastavalt 5,4% ja 7,2%, kestusjooksudes ja hüpetes 11,7% (800 m) kuni 17,4% (kõrgushüpe), heidetes aga koguni 34,5% (ketas) kuni 47% (kuul). Sama tendents ilmneb üldreeglina ka teiste tasemetega (olümpia-, rahvus- jne.) rekordite arengus
Tallinna 21.Kool MITMEVÕISTLUS Enely Lüiste 11b Tallinn 2008 Kergejõustiku mitmevõistlus on kergejõustiku ala. Mitmevõistlusi peetakse: * Kümnevõistluses (mehed) * Seitsmevõistluses (naised) * Viievõistluses Mitmevõistluses toimuvad nii 10- kui 7-võistlus kahel päeval. Kümnevõistluses mõõdetakse jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses. Kaugushüppes ja heidetes-tõugetes on igal võistlejal kolm katset. Päras teist valelähet jooksudistantsil mitmevõistleja diskvalifitseeritakse. Peakohtunik peab võimaluse korral tagama sportlasele alade vahel pool tundi puhkust. Esimese päeva viimase ala ja teise päeva esimese ala vahet peab olema 10 tundi. Võistlusjärjekord loositakse enne iga ala algust. Jooksudes (100 m ja 400 m) ning tõkkejooksuks paigutab võistlejad tehniline delegaat. Seejuures võib igas jooksus olla 5 ja
sõrmedel. Kaugushüppes sprindivad võistlejad jooksurajal ning hüppavad maapinnast veidi kõrgemale ulatuva paku pealt peenikese kruusa või liivaga täidetud kasti. Kaugus mõõdetakse paku ja võistleja jälje kõige lähema punkti vahel. Hüpe ebaõnnestunuks, kui võistleja jalg jääb äratõukel pakust ettepoole. Heited jagunevad kergejõustikus neljaks ketta- ja vasaraheide, kuulitõuge ja odavise. Heidetes loetakse katse ebaõnnestunuks, kui võistleja pillab heitevahendi, puudutab mõne kehaosaga heiteringi äärise või tõukepaku pealispinda, või puudutab odaviskes äraviskeala märgistavaid jooni või ala väljaspool neid. Sportkäimine on ala, kus võistleja peab liikuma võimalikult kiiresti ilma jooksmata ta peab säilitama maaga pideva kontakti ning eespool olev jalg peab olema hetkest kui see maapinda puudutab, kuni hetkeni, mil jalg täisnurga saavutab, põlvest sirge
tihedamalt olla, kui ilmastikuolud seda nõuavad. Maanteel korraldatavad 20 km käimisel peab ühe ringi pikkus olema kuni 2,5 km, 50 km käimisdistantsil aga kuni 5 km. Kergejõustiku mitmevõistlus on ka kergejõustiku ala. mitmevõistlusi peetakse: kumnevõistluses (mehed), seitsmevõistluses (naised), viievõistluses. Mitmevõistluses toimuvad nii 10- kui ka 7-võistlus kahel päeval. Kümnevõistluses mõõdetakse jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses. Kaugushüppes ja heidetes-tõugetes on igal võistlejal kolm katset. Pärast teist valelähet jooksudistantsil mitmevõistleja diskvalifitseeritakse. Peakohtunik peab võimaluse korral tagama sportlasele alade vahel pool tundi puhkust. Esimese päeva viimase ala ja teise päeva esimese ala vahet peab olema 10 tundi. Võistlusjärjekord loositakse enne iga ala algust. Jooksudes (100 m ja 400 m) ning tõkkejooksus paigutab võistlejad tehniline delegaat. Seejuures võib igas jooksus olla5 ja
maailmarekordimehega Bob Mathiasega, kes suri natukene aega hiljem kui H. Lipp. Tiit Lääne kasutab raamatus ka enda läbikogetud sündmusi nagu näiteks Hea Tahte mängudel osalemisest ja teiste ajakirjanikega kogetust. Heino Lipp, sportlane, kes sündis 21 juuni 1922 talupidajate Julius ja Alma Lipu peres. Talu asus Kirde-Eestis, otse Kiviõli piiril. Heino oli päris sportlikust perekonnast. Tema vanemad vennad Erik (1913) ja Endel (1921) pakkusid talle konkurentsi jooksudes, hüpetes, heidetes. Sealt sai alguse kah Heino spordipisik. Oma suurepärase põhja, tugevuse sain ta maatööd tehes ja ema häid maatoite süües. Suurema alguse sai 1939, üks aasta enne keskkooli lõpetamist, astus ta väikse kohaliku spordiseltsi liikmeks. Esimese võistluse tegi Lipp peale ajateenistus 1942 aastal Rakveres, kus tema tulemuseks kohe kaks esikohta 400m jooksus 55,0 ja ketteheites 39.87. Sealt algas tema sportlase tee. Tema esimene Eesti meistritiitel tuli
Maanteel korraldataval 20 km käimisel peab ühe ringi pikkus olema kuni 2,5 km, 50 km käimisdistantsil aga kuni 5 km. Mitmevõitlus Kergejõustiku mitmevõistlus on kergejõustiku ala. Mitmevõistlusi peetakse: · Kümnevõistluses (mehed) · Seitsmevõistluses (naised) · Viievõistluseses Mitmevõistluses toimuvad nii 10- kui 7-võistlus kahel päeval. Kümnevõistluses mõõdetakse jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses. Kaugushüppes ja heidetes-tõugetes on igal võistlejal kolm katset. Päras teist valelähet jooksudistantsil mitmevõistleja diskvalifitseeritakse. Peakohtunik peab võimaluse korral tagama sportlasele alade vahel pool tundi puhkust. Esimese päeva viimase ala ja teise päeva esimese ala vahet peab olema 10 tundi. Võistlusjärjekord loositakse enne iga ala algust. Jooksudes (100 m ja 400 m) ning tõkkejooksuks paigutab võistlejad tehniline delegaat. Seejuures võib igas jooksus olla 5 ja
33. Odaviskes ja kettaheites lisandus isiklikule rekordile tublisti sentimeetreid, 200 meetris kärpis sekundikümnendikke. Enne viiendat ala, 1500 meetri jooksu, oli Aunal 5-punktiline edu Kurt Bendlini rekordigraafikuga võrreldes. Aun finiseeris 4.34,4-ga ja 4079 punktiga, mis tõi maailma 7 tipptulemuse meie kergejõustiklasele. Aun oli sportlaskarjääri algul olnud tugev jooksudes, kuid nõrk heidetes. Nüüdseks oli ta saanud kunagistel nõrgematel aladel maailma parimaks kümnevõistlejaks. México olümpia tarvis sõitis Aun ettevalmistusele Tsahkadzorisse, kuid sealsetes tingimustes kao- tas mees vajaliku kehakaalu ning värskuse. Auna vorm langes, kuid sellegi poolest suutis tiitlikaitsja ja rekordimees püsida olümpiaeelsetel NSV Liidu meistrivõistlustel Leninakanis ülesannete kõrgu- sel
nii palju kui Helsinkis. Aga üks põhjamaade värk. EM-i tulemusi ja taset jälgides on kontrastid alade vahel väga suured. Jooksualadel jõudsid poolfinaali ja finaali nimed, kellest laiem avalikkus ja ka suur osa kergejõustikule lähemal seisvatest inimestest polnud kunagi midagi kuulnud. Nimede tundmatusele vastas paraku ka tulemuste tase, eriti jooksualadel puudusid n-ö maailma mõistes staarid pea täielikult. Hüpetes ja heidetes oli olukord hoopis teine, nii mõnelgi alal tähendab Euroopa tipp ka maailma absoluutset tippu. Ehk peitub siin suur osa tõest täiesti väites, mille üks Eesti spordiajakirjanik EM-il välja ütles. Paljudel riikidel on jooksude peale mõttetu panustada, sest maailma tippkonkurentsis on tumedanahalistega koos võisteldes väga vähe lootust läbi lüüa ja nii panustataksegi rohkem väljakualadele. Samas on neidsamu Euroopa meistrivõistlusi valgenahalistele jooksjatele väga vaja, et
Kaugushüppe tehnika õpetamist tuleb alustada - sammtehnikast Pendelteatejooksus - peab üleandja sirutama käe 5-6 m enne vahetusposti Laste (5-11a) kiirustreeningul on soovitatav tähelepanu pöörata eelkõige - liigutuste sageduses Hüpates äratõukel - puudutab maad esmalt kand Kõrgushüppe - hoojooksu kaar on tavaliselt 3-5 sammuline Laste kaugushüppetreeningul on soovitatav enamasti kasutada - hüppamist üle tõkete vms. vahendite Heidetes katse sooritamise alguseks alates väljakutsest aega - 1 minut Igal aastal peetakse Tartus Gustav Sule mälestusvõistlusi. G. Sule oli - odaviskaja Milline väide on õige? Heitjal on katse sooritamisel - kvalifikatsiooni- ja lõppvõistlusel ning finaalis on erinev järjekord Kaugushüppe täishoojooks on tavaliselt - 16-24 sammu Kuuli äratõukefaasis (kirjutada vale vastus) - tõukekäsi alustab tõuget enne jalgade sirutust
Kaugust sai hüpata jälle tervenenud tõukejalalt, mispeale mees hüppas isikliku rekordi 7.33. Odaviskes ja kettaheites lisandus isiklikule rekordile tublisti sentimeetreid, 200 meetris kärpis sekundikümnendikke. Enne viiendat ala, 1500 meetri jooksu, oli Aunal 5-punktiline edu Kurt Bendlini rekordigraafikuga võrreldes. Aun finiseeris 4.34,4-ga ja 4079 punktiga, mis tõi maailma tipptulemuse meie kergejõustiklasele. Aun oli sportlaskarjääri algul olnud tugev jooksudes, kuid nõrk heidetes. Nüüdseks oli ta saanud kunagistel nõrgematel aladel maailma parimaks kümnevõistlejaks. 12 México olümpia tarvis sõitis Aun ettevalmistusele Tsahkadzorisse, kuid sealsetes tingimustes kao-tas mees vajaliku kehakaalu ning värskuse. Auna vorm langes, kuid sellegi poolest suutis tiitlikaitsja ja rekordimees püsida olümpiaeelsetel NSV Liidu meistrivõistlustel
Maandumisel sirutuvad jalad peaaegu täielikult. 14. Heidete biomehhaanilised aspektid - Vahendi lennukaugus määratakse mitme parameetriga. Sportlase ja treeneri jaoks on olulisimad kolm parameetrit: a) vahendi väljalennu kõrgus, b) väljalennunurk ja kiirus, aga kettaheites ja odaviskes on ka veel c) vahendi aerodünaamilised omadused ja d) väliskeskkonna faktorid (tuul ja suhtelisest niiskusest ja/või kõrgusest merepinnast tingitud õhutihedus). 15. Olulised momendid heidetes - õige lähteasend; liigutuste järgnevus äraheite-eelses liikumises, mille kulminatsiooniks on maksimaalse kiiruse ülekanne vahendile; keha täielik sirutus vahendi äraheite momendil; tehnika täiustamiseks tuleks kasutada võistlusvahendist kergemaid vahendeid; harjutuste, vahendite, liigutuste ja situatsioonide suur mitmekesisus. 16. Kettaheide 1. Kettaheite faasid - HOOLIIGUTUSED, PÖÖRE, ÄRAHEIDE ja HEITJA TASAKAALUSTAMINE. 2
annaabi.ee 
