Very rarely it happens so that you can pick up a non-fiction book from a concrete field and it will be making almost perfect sense to you even though you're neither working nor educated in that field. Donald Norman's Design of Everyday Things is that kind of book. It reads effortlessly, for the most part, it entertains and for a non-fictional book, that's a rare quality; but most importantly, meanwhile, it educates. DOET, very aptly renamed from Psychology of Everyday Things, while having its shortcomings, goes a great mile towards providing a starting point for newcomers in the field, quite concisely summing up humankind's experiences in design, common errors and best practices, while also providing some scientific basis for many conclusions. Quite notably, Norman's background is in cognitive science and mathematical psychology, which grants him enough of authority to author an endeavor such as this and not be questioned as to what he...
AINF.KLASSIDE VAHELISF.D REAKTSIOONID Aluselise ja l. alus hape sool NaOH HCI NaCl + HIC) happelise aine vesi 2 3 H2S04 6 E-120 reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape Mgo + 2HCl MgC12 + alati sool. sool vesi Na20 + H2SOå* Na2S04 + 1-120 3. happcline oksiid + alus —i COZ CaC03 + H20 (Happelise oksiidi sool 4 vesi
klass Jaguneb Lihtained: Liitained: Metallid Happed Mittemetallid Alused Soolad Oksiidid Happed Koosnevad vesinikioonist ja happejääkioonist Happed on ained, mis annavad lahusesse prootoneid või vesinikioone. Jaotatakse: Tugevuse Vesiniku arvu Hapnnikusisalduse järgi Tugevuse järgi Tugevad happed näiteks: HCI; HF; HNO3;H2SO4 Keskmised happed näide: H3PO4 Nõrgad happed näiteks: H2CO3; H2S Vesiniku arvu järgi Üheprootonilised happed- happed milles on ainult üks vesinikioon. näide:HCI; HF; HNO3 Mitmeprootonilised happed- happed, milles on rohkem kui üks vesinikiooni. Näide: H2SO4; H3PO4 Hapnikusisalduse järgi Hapnikusisaldavad happed näide: HNO3; H3PO4; H2SO4 Hapniku mitte sisaldavad happed näide: HCI; HF
vesinikkloriidhapet oksiidiga? 6,2 g kulub reageerimiseks 6,2 g naatrium- = mol 62 Na20 mol 0,1 mol n + 2HC1 = 2NaC1 + H20 1 mol 2 mol 0,1 mol • 2 mol = 0 2 mol HCI 3. Mitu kuupdetsimeetrit I mol vesinikku eraldub 10,8 g alumiiniumi 10,8 g reagee- rimisel väävelhappega? AI — mol 27 —— n 3H2t mol mol 0,4 mol 3 2A1 + 3H2S04 = +
of bioactive compounds") AND DOCUMENT TYPES: (Article) AND LANGUAGE: (English) Otsiprofiilid Timespan: 2014-2016. Indexes: SCI- EXPANDED, SSCI, A&HCI, CPCI- S, CPCI-SSH, BKCI-S, BKCI-SSH, ESCI. Relevantsete täistekstartiklite 122 22 arv Artiklite Jameson, V., Cocheme, H., Logan, A., Ferreira, M. A. B., Dias, L. C., viitekirjed Hanton, L., Smith, R., Murphy, M. Leonarczyk, I. A., Polo, E. C., de
nii, et elektronid on nihutatud N aatomi poole. CH3 N N-H side on üpris püsiv. + H Orgaaniliste alustena reageerivad amiinid hapetega, moodustades sooli. · Amiinidest moodustunud CH3NH2 + HCI CH3NH3+ CL- (metüülammooniumkloriid) soolad on iooniühendid. (CH3)3N + HBr (CH3)3NH+ Br- (trimetüülammooniumbromiid) · Tahked ja hästilahustuvad. · Madala aururõhu
H H OH H+ Kuumutamine 8. Määra alljärgnevate reaktsioonide tõenäolisemad mehhanismid (SN1, SN2, E1 või E2), määra ja tähista lähteainete reaktsioonitsentrid, nimeta lähteained ja produktid. (5p) CH3 H3C H3C Br + H2O HBr + H H H H H CI + NH3 HCI + H H OH H H H + H+ H2O + H H3C OH H H3C CH3 H+ H2O +
redutseerija. H2 + S = H2S H2+Cl2=2HCl 4. Mille poolest erinevad üksteistest halogeenid? Halogeenid erinevad üksteisest värvuse ja agregaatoleku poolest.Veel erinevad aatomite suuruse poolest. 5. Kuidas saadakse vesinikhalogeniide ja neile vastavaid happeid? -tööstuses H2+Hal = 2HHal -laboris NaCl + H2SO4= HCl + NaHSO4 6. Koostage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid järgmiste üleminekute kohta. NaCl ® Cl2 ® HCl ® NaCl ® HCI ®AgCl 2NaCl= 2Na+Cl2 H2 + Cl2 = 2HCl HCl + NaOH = H2O + NaCl NaCl + AgNO3 = NaNO3 +AgCl 7. Kirjuta.ge (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. a) 2Al + 3Cl2 ® 2AlCl3 c) Cl2 + 2KI ®2KCl + I2 b) 2Br2+ 2CuO ® 2CuBr2 + O2 8 On vaja.tsingist ja soolhappest saada vesinikku. Kuidas seda saab? Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 9. Mitu milliliitrit vett tuleb lisada 30O ml 2O%-ļisele naatriumkloriidi ļahuseļe (p = 1,15 g/cm3), et saada 7% lahus? 1ml=1cm3
Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.03.2012 Töö ülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20 Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid: 0,5n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Töö käik: 250-ml mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteerisin vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele lahuse: 5ml 3n HCl + 3ml etüületanaati + 2 ml etanooli Sulgesin kolvi kiiresti ning jätsin kaheks nädalaks seisma. Iga reagendi hulga määrasin kaalumise teel. Võtsin hulgad, mida kasutati lahuste valmistamisel ja lasin pipeti tühjaks voolata otse kaaluklaasi.
Alljärgnev tabel toob ära mõnede elementide elektronegatiivsused. 7. Ühendite polaarsus Lähtuvalt sellest kas molekul sisaldab polaarseid või mittepolaarseid kovalentseid sidemeid jagatakse molekulidpolaarseteks ja mittepolaarseteks. Kõik molekulid, milles esineb mittepolaarne kovalentne side on mittepolaarsed. Kui molekulides esineb polaarne kovalentne side siis sõltub molekuli polaarsus sellest, kuidas aatomid üksteise suhtes ruumis paigutuvad. Kaheaatomiliste ühendite( nagu HCI, CO) on asi lihtne, kõik need ühendid on ka polaarsed- molekulil saab eristada negatiivse laenguga poolt ning positiivse laenguga poolt. 8. Mitu mooli on 180 g vett? LAHENDUS. Antud: m = 180 g = 0,18 kg µH O2 = 0,018 kg/mol = ? Teades vee massi ja ühe mooli massi, saame ainehulgaks µ = = m H O2 0 18 0 018 , , mol = 10 mol. V a s t u s : 180 grammi vett on 10 mooli
Hs. (HL=Hv+Hs). Kuna spontaanse protsessi korral peab Gibbsi vabaenergia muut G (G=H L-T*S) olema negatiivne, siis peab endotermilise lahustumise korral kasvama süsteemi entroopia (S > 0) st. (T*S > HL). Elektrolüüdid happed, alused ja soolad. Dissotsiatsioonimäär () ioonideks jagunenud molekulide arvu suhe üldisesse lahuses olevate molekulide arvusse. =ioniseerunud molekulide arv/kogu molekulide arv lahuses. Tugevad elektrolüüdid enamus sooladest, happed: Hci, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4; mõned hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ba(OH)2. Nõrgad elektrolüüdid H2O, NH3(NH4OH); üksikud soolad: HgCl2, HgBr2; enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, CH3COOH, (COOH)2; happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, HClO, H3PO4; amiinid: CH3NH2 (metüülamiin), C6H5NH2 (fenüülamiin, aniliin). DISSOTSIATSIOONIKONST. Khape=[H+]*[A-]/[HA]. Mida suurem on K, seda tugevam on hape või alus. Ionisatsioonikonstant pKhape= - log(Khap) (Khape=10-pKhape)
Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 18.02.2015 Töö ülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H2O Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid: 0,5060n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape Töö käik: 250-ml mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteerisin vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele lahuse: 5ml 3n HCl + 3ml etüületanaati + 2 ml etanooli Sulgesin kolvi kiiresti ning jätsin kaheks nädalaks seisma. Iga reagendi hulga määrasin kaalumise teel. Võtsin hulgad, mida kasutati lahuste valmistamisel ja lasin pipeti tühjaks voolata otse kaaluklaasi.
puhul on tasakaalukonstant püsiv. Tööl on praktiline tähtsus keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Töö käik Kasutatud reaktiivid: 0,5 n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse segu 1 ja 2 1) 5 ml 3n HCl + 5 ml vett, 2) 5 ml 3n HCl + 5 ml etüületanaati, Kõikidel juhtudel tehakse ka paralleelkatse. Iga kolb suletakse kiiresti ning jäetakse seisma nädalaks, vahetevahel loksutades. Pärast seismist tiitrida iga kolvi sisu (otse kolbi) 0,5 n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Katse andmed ja arvutused
puhul on tasakaalukonstant püsiv. Tööl on praktiline tähtsus keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Katse käik Kasutatud reaktiivid: 0,5 n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse segu 1 ja 2 1) 5 ml 3n HCl + 5 ml vett, 2) 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhape, Kõikidel juhtudel tehakse ka paralleelkatse. Iga kolb suletakse kiiresti ning jäetakse seisma nädalaks, vahetevahel loksutades. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel
Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukontsentratsioonid mä Reageerivad segud tiitritakse kõige varem 48 tunni möödudes, veel parem näd praktikumis). Tiitritakse (otse kolbi) jällegi 0,5 M NaOH lahusega (täpne kontse fenoolftaleiini juuresolekul. ktsioonile ontsentartsioon, katse aeg, potentsiaali väärtus jne). nstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud tud klaaskorgiga suletav kolb, kaaluklaas. etüületanaat (etüülatsetaat), ligikaudu 3M HCI, 100- olbi valmistada vastavalt praktikumi juhendaja seks): ti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks ontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. des, veel parem nädala või kahe pärast (järgmises usega (täpne kontsentratsioon fikseerida pudelilt) Siin tuleb esitada arvutused, tabelid ja graafikud. Näidisena on toodud vormistus KK1 tööle. Tabel 1: Reagentide kogused 3M HCl lahus
. Tööl on praktiline tähtsus keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Aparatuur Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletav kolb, kaaluklaas. Reaktiivid 0,5 n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Katse käik 250-m1 mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele: 5 m1 3n HCl + 4 ml etanooli + 1 ml etaanhapet Kolb suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (antud olukorras jäi koguni 2 nädalaks). Auramise vältimiseks on oluline, et lihvid oleksid tihedalt suletud.
. Tööl on praktiline tähtsus keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Aparatuur. Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 8 50-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid. 0,5 n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Katse käik. 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse esimene segu ja vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele Kaks parallelkatset (kolbi), millesse on mõõdetud 5 ml 3n HCl + 5 ml vett pannakse eraldi riiulile seisma. Ning seejärel valmistatakse kaks paralleelkatset reaktsioonilahustest (5 ml 3n HCl+ 5 ml
On leitud, et organisatoorsed faktorid mõjutavad kõige rohkem inimeste individuaalset ja grupikäitumist. Kasutajasõbraliku mudeli loomine Ergonoomiaalaste teadmiste kasutamine: riiklikud nõuded, loo teisi võimalusi, testi neid uusi võimalusi riiklike nõuetega; kontrolli kasutajasõbralikkust ning kasutatavuse uuringuid(töökogemus, inspektsioon. Ülevaade Süsteem -> Tarkvara -> Arvuti -> prgorammeerimine Kasutajasõbraliku mudeli loomine Human-computer interaction (HCI) considerations Based on the theory of human information processing as well as the studies reviewed previously concerning interface usability, we have identifed eight human factors criteria that are relevant to HCI. sobivus kokkusobivus kohandatavus õpitavus minimaalselt toiminguid minimaalselt mälu koormamist tajutavus piiranguid loomisel, arvestades tajutavuse kontseptsiooni, kasutusjuhend. 3.3.1. Compatibility (CP): Stimulus-response (S-R) HAN X
. Tööl on praktiline tähtsus keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Aparatuur. Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletav kolb, kaaluklaas. Reaktiivid. 0,5 n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Katse käik. 250-m1 mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele üks lahustest 1 kuni 6 või mõni muu segu: 1) 5 ml 3n HCl + 5 ml etüületanaati, 2) 5 m1 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml vett, 3) 5 m1 3n HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett, 4) 5 m1 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli, 5) 5 m1 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhapet,
F – Faraday arv ( 96 485 C/mol) R – universaalne gaasikonstant T – absoluutne temperatuur aoks/ared – oksüdeeritud/redutseeritud vormi aktiivsus; x/y – kordajad reakts võrrandis üksiku elektroodi potentsiaali on raske leida, seega kasutatakse võrdlust vesinikelektroodiga. Vesinikuelektroodi potentsiaal standardtingimustel ( T=25ºC juures 1 M HCI lahuses, vesinikurõhul 1 atm) loetakse võrdseks nulliga: E°(2H+/H2) = 0.0 V. Teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes samadel tingimustel (1 M lahused, T=25ºC) nimetatakse standardseteks redokspotentsiaalideks. standardpotentsiaal E°– redokssüsteemi potentsiaal siduda või kaotada elektrone võrreldes vesinikuelektroodiga. standardpotentsiaalid väärtuste kasvu järgi reastades moodustub metallide elektrokeemiline pingerida.
. Tööl on praktiline tähtsus keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Aparatuur. Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 8 50-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid. 0,5 n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Katse käik. 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse esimene segu ja vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele Kaks parallelkatset (kolbi), millesse on mõõdetud 5 ml 3n HCl + 5 ml vett pannakse eraldi riiulile seisma. Ning seejärel valmistatakse kaks paralleelkatset reaktsioonilahustest (5 ml 3n HCl+ 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli) Tähelepanu
Nii suur rõhk valitseb Maa ookeanidest kilomeetri sügavusel. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt ööpoolele ja Ei; ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuuri erinevusi. Veenuse atmosfääris olev süsihappegaas laguneb valguse mõjul vingugaasiks ja hapnikuks. Kuna rekombinatsioon on aeglane, peaks kogu CO2 lagunema mõne aastatuhandega. Kõige tõenäosemalt aitavad aga vingugaasi süsihappegaasiks tagasi muuta katalüsaatoritena toimivad HCI, NO ja NO2 Kuna just sel juhul moodustuks olemasolev kogus hapnikku. Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale intergaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ning vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Analoogiliselt tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui 46 kilomeetrit toimub väävelhappe
5. Magu GASTER Imenduvad Vesi, alkohol, mõningad ravimid. Imendumist soodustab süsihappegaasi juuresolek. Algab valkude lammutamine pepsiinide toimel. Küümus Duodeenumisse sattuv toidumass 6. Maomahl SUCCUS GASTRICUS Funktsioon Kaitse bakterite vastu Sisaldab Vett, HCL, pepsinogeenid, seesmine faktor, lima Maomahla komponentide funktsioonid: Vesi Niisutab allaneelatud toitu HCI Hapustab toidu ja lõpetab ptüaliini toime Pepsinogeenid Alustab valkude lõhustamist Seesmine faktor On vajalik B12 imendumiseks Lima Kaitseb mao seina mehaaniliste- ja keemiliste kahjustuste eest 7. Peensool INTESTINUM TENUE Funktsioon Toidukördi edasitoimetamine, täielik SV, rasvade ja valkude lammutamine. Soolemahl Ööpäevas 3L näärmete poolt. Sisaldab vett, lima, mineraalsooli
процессом и представляет собой процесс растворения газообразного компонента в жидком растворителе. Наиболее распространенным абсорбентом является вода, которая интенсивно поглощает неорганические кислые газы - HCI, HF,SiF4, а также умеренно кислые газы - SO2, Cl2, H2S. Абсорбционные системы разделяют на водные и неводные. Во втором случае применяют обычно малолетучие органические жидкости. Жидкость используют для абсорбции только один раз или же проводят ее регенерацию, выделяя
Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi- kui ka vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja vedela keskkonna (absorbendi) vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi, mis seob hästi anorgaanilisi happelisi HCI, HF, SiF4 ja mõõdukalt happelisi SO2, Cl2, H2S gaase. Vaja on valida õige absorbent (lahusti) eraldatava komponendi lahustuvuse järgi antud temperatuuril ja rõhul. Mitmesugused gaasilised komponendid lahustuvad väga erinevalt. Kui gaasi lahustuvus temperatuuril 10oC ja normaalrõhul on sadu gramme 1 kg absorbendi kohta, nimetatakse sellist gaasi hästilahustuvaks. Absorptsiooni kasutataksegi eeskätt hästilahustuvate gaasiliste komponentide kõrvaldamisel
rõhul. Mitmesugused gaasilised komponendid lahustuvad väga erinevalt. Kui gaasi lahustuvus temperatuuril 10oC ja normaalrõhul on sadu gramme 1 kg absorbendi kohta, nimetatakse sellist gaasi hästilahustuvaks. Absorptsiooni kasutataksegi eeskätt hästilahustuvate gaasiliste komponentide kõrvaldamisel. Ülaltoodud põhjusel on tehnoloogilise heitgaasi puhastamiseks niisugustest lisanditest nagu NH3, HCI ja HF, otstarbekaks absorbendiks vesi. SO2 ja Cl2 püüdmisel läheks aga veekulu väga suureks, kuna nende lahustuvus vees moodustab ainult mõni sajandik grammi 1 kg vee kohta. Seetõttu kasutatakse vee asemel mitmesuguseid keemiliste ainete vesilahuseid või suspensioone. Orgaaniliste ühendite absorbeerimiseks kasutatakse orgaanilisi vedelikke - diiselõli, etanoolamiin jt., mida on võimalik peale regenereerimist taas- ja korduvkasutada. Neeldunud komponendi võib absorbendist eraldada:
Traditsioonilistest ohutuse probleemidest ei tegelda tule- ja elektriohutusega, kuna nende puhul on tegu põhiliselt tehniliste probleemidega. Kuna ergonoomika uurib sageli süsteeme, on kasutusel termin süsteemiergonoomika (systems ergonomics). Suur osa ergonoomikast hõlmavad nüüdisajal arvutitöö ergonoomika (vt Smith, 1997), hüpertekstide ja hüpermeedia kasutamise probleemid (lähim ingliskeelne vaste work with display units WWDU, samuti human-computer interaction HCI ja human-computer factors), mille lahendamiseks korraldatakse arvukalt rahvusvahelisi konverentse. Kiiresti kasvab ergonoomika ja informaatika ühiseid probleeme hõlmav valdkond. Ergonoomikaalaste uuringute laia leviku tõttu laboratooriumides, kus oli kergem läbi viia täpseid uuringuid, mis aga ei võimaldanud alati praktilisi rakendus, tekkis tihedalt ettevõtte praktikaga seotud haru rakendusergonoomika (applied ergonomics). Füüsikaliste teguritega
AccEase Sidusinformatsiooni juurdepääsetavaks tegemine. http://www.accease.com/who-we-are.html Aware Veebiloojatele veebi käideldavust tutvustav keskne ressurss. http://aware.hwg.org/ Accessibility.com.au The disability information resource Puuetega inimeste juurdepääsu veebiainesele käsitlevate inforessursside portaal Austraalias. http://www.accessibility.com.au/ Fundación Sidar Acceso Universal Seminario SIDAR http://www.sidar.org/index.php HCI BIB Lingid juurdepääsu käsitlevatele Interneti-ressurssidele. http://www.hcibib.org/accessibility/ NCAM (National Center for Accessibile Media) Teadus- ja arendusasutus, mis tegutseb selle nimel, et meedia oleks juurdepääsetav ebapiisavalt teenindatud inimrühmadele, näiteks puuetega inimestele, vähemuskeelte kõnelejatele ning madala kirjaoskusega inimestele. http://ncam.wgbh.org/ WAI Web Accessibility Iniziative
annaabi.ee 
