neisse saab minna juba laeva tekil.Küljes on ka hüdrostaat,mis avab päästeparve ka siis,kui seda enne teha ei jõutud,ta avaneb 4 meetri sügavusel laevahuku korral. 11)Hüdrostaadi tööpõhimõte: Hüdrostaati saab avada käsitsi või avaneb ta ise vee surve mõjul umbes 4 meetri sügavusel vee all laevahuku korral. 12)Päästepaadi varustus(vähemalt 15 nim.) Aerud tullidega(kui päästepaat on lahtine või osaliselt kinnine) Kaks pootshaaki Hauskar ja kaks pange Juhend ellujäämiseks ekstreemsetes tingimustes Paadikompass Tormiankur tugeva liiniga Kaks kirvest Joogivee tagavara Roostevaba topsik nööriga Kuus punast säratuld Veekindel elektrilamp signaalide andmiseks Toiduainete tagavara,arvestusega 10 000 kj inimese kohta Vile Esmaabi apteek Tabel päästesignaalidega Kalapüügivahendid Kokkupandav nuga Kolm konservikarbi avajat Käsikuivenduspump Prozektor
vormis olema, hästi istuma, koos naha ja kõrvadega jne. Ühiskondlik: bürger, kants, kapral, türann, laager, püss, röövel, teener, rüütel. Meditsiin: närv, ribi, neer, aader, füüsikus, palderjan, tohter, velsker. Riided: undruk, vest, vammus, pits, kleit, mantel. Läti laenud Viisk, pastel, pärdik, lupard, rääts e punutis, kiin e terav, udras e kobras, mulk (mulks - loll) tsõklad e aganad, kuut, kauss, laabuma. Rootsi laenud Hauskar e kühvel, hiivama, põrgu, kratt, näkk, tont, moor, vaar, kadalipp, päss e oinas, säng, tüdruk, suurtükk, särk, tolgus, plika, kepp (eestlastel oli pork). Kirjakeele rikastamine uute sõnadega Otto Wilhelm Masing - õ-täht, luuvalu (reumaatilised haigused), kollatõbi. F. R. Kreutzwald - rase, soetõbi, tiisikus e lahtine tuberkoloos, rabandus, järi, kasin, koolma, nilbe. C. R. Jakobson - põhi-lõuna-ida-lääs, kink, küngas, voor, võhmas. A. G
kolmenigi lugeda, vormis olema, hästi istuma, koos naha ja kõrvadega jne. Ühiskondlik: bürger, kants, kapral, türann, laager, püss, röövel, teener, rüütel. Meditsiin: närv, ribi, neer, aader, füüsikus, palderjan, tohter, velsker. Riided: undruk, vest, vammus, pits, kleit, mantel. Läti laenud Viisk, pastel, pärdik, lupard, rääts e punutis, kiin e terav, udras e kobras, mulk (mulks - loll) tsõklad e aganad, kuut, kauss, laabuma. Rootsi laenud Hauskar e kühvel, hiivama, põrgu, kratt, näkk, tont, moor, vaar, kadalipp, päss e oinas, säng, tüdruk, suurtükk, särk, tolgus, plika, kepp (eestlastel oli pork). Kirjakeele rikastamine uute sõnadega Otto Wilhelm Masing õtäht, luuvalu (reumaatilised haigused), kollatõbi. F. R. Kreutzwald rase, soetõbi, tiisikus e lahtine tuberkoloos, rabandus, järi, kasin, koolma, nilbe. C. R. Jakobson põhilõunaidalääs, kink, küngas, voor, võhmas. A. G
■ Kontrollida kohta ujuvmärgistuse ja tuletornide sektorite järgi. ■ Ohtlikud peilingud ja distantsid. ■ Pöördepeilingud ja distantsid. ■ Kiiruse vähendamine. ■ Kohamääramine enne ja pärast pööret ning iga 10 min tagant ■ Lihtsaim observatsioon: sõitmine piki ⊥ ⊥ ja kaldamärgi ⊥ ■ Kajaloodi pidev kasutamine ■ Laevateedel pööretel nurki mitte lõigata. Sõit tormiga ■Laev tormiklaariks (avaused, varustus, pv) ■Kontrollida: pilsipump, ämber, hauskar ■Likvideerida tankides vabad pinnad ■Tormitross tekile ■Tuule suund beidevind või bakstaak ■Varjusadam, kinnine reid, varjav neem ■Ohutu kurss ja kiirus ■Päramootori kinnitus trossiga Avarii, tormiohu jm juhtudel otsustab väikelaevajuht, lähtudes konkreetsest olukorrast, kas jätkata sõitu, suunduda varjusadamasse, ankrukohale või paluda kõrvalist abi. Ohud tormiga, ohutud võtted ■Suur laine (eriti pärilaine) peatab laeva, keerab ümber poordi või isegi üle täävi.
staap, veltveebel, saht, füürer, gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa vaikselt asendus ülemsaksa keelega. rootsi laenud eesti keeles laensõnad hõlmavad enamasti merd, meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank, pankrannik, taldrik, pöök, türnpuu, kullerkupp, räim, viigerhüljes, kronu, kroonu, tasku, räästas, lant, liiv, hiivama, vant, kuunar, julla, hauskar, kelk, käru, küüt, kopp, märss, plasku, kepp, prunt, rahapung, tünder, kadalipp, kindral, lään, mark, moor, vaar, Norra, säng, plika, piiga, kratt, näkk, tont, pagar, malm, parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad. (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem. See oli rootsi aja tulemus mis kestis kuni 1701 aasta põhja sõjani kui vene väed vallutasid Tartu ja Narva. Enamus nendest laenudest on kalandusega seotud.)
• aeg: näärid, reede (< ‘suur reede’), tund, vastlad • ajaviide, haridus: kool, kunst, lust, paber, pasun, piip, pookstav, värss, riim, tantsima, trumm, trükkima, veerima • merendus: ankur, kiil, madrus, pootsman, praam • adverbid: just, topelt, väärt Rootsi laenud (13. saj– ...; 16.–17. saj; 105–148 tüve) • eestirootsi ja riigirootsi laenud • riik, ühiskond: kroonu, riik, lään • merendus: hiivama, iil, kuunar, loovima, räim, hauskar, seilama • olme: tasku, tünder, pagar, puldan, käru, mark (raha- ja kaaluühik) • usund: näkk, kratt, tont • kokandus (← kokaraamat 1781): biskviit, filee, kastrul, kompott, kotlet, kreem, grillima, puljong, raguu, seller, tort, želee, frikadell • muu: väärt, plika, iil, kriim, karbus ‘talvemüts’ Arvsõnade kujunemine Lms algkeel soome eesti võru • *ükte yksi üks ütś • *kakta kaksi kaks katś • *kolme kolme kolm kolm
plasku, ruut ‘nelinurk’, säng, vaar ‘vanaisa’, vist. Omaette laensõnade rühmana võib välja tuua eestirootsi laenud, mis on saadud Lääne-Eesti saartel ja Loode-Eestis elanud eestirootslastelt. Püsiv rootsi asustus tekkis Eesti aladel 13.–15. sajandil ning säilis 1944. aastani. Eestirootsi laenud viitavad mõjudele kalapüügis, meresõidus ja rahvausundis. Eestirootsi laenud on nt haalama, hauskar, julla, kepp, klibu, klomp, kratt, nugima, räim, tont, viiger. Kuigivõrd võib eesti keeles olla ka soomerootsi laene, mis on saadud Lõuna- Soome rootslastelt, rohkem on neid murretes. Soomerootsi laenud võivad olla nt padinad, päss ‘jäär’, rool, seilama, simman. Eestirootsi ja soomerootsi laenud on (riigi)rootsi laenudest enamasti häälikuliselt eristatavad, need murded kuuluvad rootsi idamurrete hulka, mille vanemad jooned kajastavad vanarootsi keelt
…………………………………………………………………………………………… 142. Kuidas nimetatakse pildil kujutatus seadet? …………………………………………………….. ……………………………………………………. 143. Millised esemed järgnevast loetelust kuuluvad päästepaadi kohustusliku varustuse hulka? 2 pooshaaki Hauskar 2 käsna Juhend elu säilitamiseks päästepaadis 2 kirvest 2 vangliini 6 särituld 144. Milleks onlaeval liiniheite seadmed? ……………………………………………………………………………………………… 145. Päästevesti konstruktsioon peab olema selline, et oleks võimalik selga õieti panna ……… minuti jooksul.
klamber, loss, kummut, tint, lihvima, šokeerima, spioon, sirm, tulevärk, staap, veltveebel, šaht, füürer, gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa vaikselt asendus ülemsaksa keelega. rootsi laenud eesti keeles – laensõnad hõlmavad enamasti merd, meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank, pankrannik, taldrik, pöök, türnpuu, kullerkupp, räim, viigerhüljes, kronu, kroonu, tasku, räästas, lant, liiv, hiivama, vant, kuunar, julla, hauskar, kelk, käru, küüt, kopp, märss, plasku, kepp, prunt, rahapung, tünder, kadalipp, kindral, lään, mark, moor, vaar, Norra, säng, plika, piiga, kratt, näkk, tont, pagar, malm, parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad. (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem. See oli rootsi aja tulemus mis kestis kuni 1701 aasta põhja sõjani kui vene väed vallutasid Tartu ja Narva. Enamus nendest laenudest on kalandusega seotud.)
Kinnitusvahendid peavad vastu pidama MSL, kui kasutame ohutusfaktorit 1,5. CS=MSL/1,5 Pilet No. 20 1. Päästeparve varustus Ujuvankur, ujuv päästeliin, kott remondivahenditega, kott aerudega, pump, ventiil õhu pumpamiseks, ballastitaskud, varustuse konteiner, ballooni avamise liin, balloni avamise terastross, gaasijaotussüsteem, ujuv nuga, päästeliin, varustuse kott, redel, sisemine redel, gaasiklapp, hauskar, kaitseklapp, päästeliin, vesi ja söök. 2. Individuaalsed päästevahendid, üldnõuded Päästerõngaste arv sõltub laeva pikkusest. Igas laevas peab neid olema vähemalt kaheksa. Päästerõngad peavad olema paigutatud mõlemasse pardasse nii, et neid oleks võimalik kiiresti ja kergesti kasutada. Üks päästerõngas peab kindlasti olema laeva ahtris, kaks tule-suitsupoiga
kui 2 kraadi. Kaitseülikond peab kindlstama, et inimese kehatemp ei langeks kiiremini kui 1,5 kraadi peale esimest pooletunnist vaikses +5 kraadist vees olemist. Vee- ja kaitseülikonna küljes peab olema vile ja patareiga varustatud valge tuli, mis valgustab 8 tunni kestel , valve ja päästepaatidele jne. 3. Morse tähestik Pilet 24 1. Päästepaadi varustus Päästepaadi varustusse kuuluvad: aerud tullidega(kui pääsrepaat on lahtine või osaliselt kinnine); kaks pootshaaki; hauskar ja kaks pange; juhend ellujämiseks ekstreemisetes tingimustes; paadikompass; tormiankur tugeva liiniga; kaks pikka vööri vangliini (14mm); kaks kirvest; joogivee tagavara (1,5 l inimese kohta paadi mahutavusega arvestades); roostevaba topsik nööriga; roostevaa mõõtutega topsik joogivee jagamiseks; toiduainete tagavara vaakumpakendis, arvestusega 10 000 kJ inimese kota, säiltiatakse hermeetilises konteineris; 4 punast langevarjuga raketti, 6 punast säratuld(falshfeierit); kaks
• RSK – 65 PILET 14 • Päästeparve ehitus,varustus, markeeringud konteineril ja veeskamine. Päästeparve varustus - ujuvankur, ujuv päästeliin, kott remondivahenditega, kott aerudega, pump, ventiil õhu pumpamiseks, ballastitaskud, varustuse konteiner, ballooni avamise liin, balloni avamise terastross, gaasijaotussüsteem, ujuv nuga, päästeliin, varustuse kott, redel, sisemine redel, gaasiklapp, hauskar, kaitseklapp, päästeliin, vesi ja söök. Päästeparve veeskamine: Ise avanevad, laev huku korral parve vajumisel kuni 4 meetri sügavuseni avaneb parve kinnitus hüdrostaadi küljest automaatselt ja parv tõuseb veepinnale; taavetitega veeskamine; nõrga lülilise liiniga laeva küljes kinni (ühelt poolt on laeva küljes, teiselt pool päästeparve küljes, üleminekul päästeparve läheb liin
annaabi.ee 
