rekordit väikeses mitmevõistluses. Veidi hiljem tegi harilike radade tipptulemuse 1500 meetris. Antsonile vormistati kähku dokumendid ja ta sõitis koondisele Norrasse Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg. Olümpiakulla võitis Antson 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grisin, Eduard Matussevits, norralased Willy Haugen ja Niels Aaness ning samuti värske Euroopa meistr Antson, kellele 1500 m oli küll lemmikdistantsiks, aga meie mees oli siiski rohkem tuntud mitmevõistlejana. Olümpiakulla võitis Antson 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grisin, Eduard Matussevits, norralased Willy Haugen ja Niels Aaness ning samuti värske
18 KM SUUSATAMINE 18 km rajal oli kõrguste vahe märksa väiksem . Ka siin esinesid norralased edukalt , neile kuulusid 1. , 2. , 4. ja 5. koht . Kolmandal kohal oli hiilanud soomlane Tapani Niku . SUUSAHÜPPED Suusavõitlused kui talimängud lõppesid suusahüpetega . Haug võitis selles juba kolmanda kuldmedali , talle järgnesid kolm norralast ning eespool oli ka USA spordiau kaitsev Norrast pärit Andres Haugen . Esimesed taliolümpiamängud äratasid spordimaailmas suurt huvi . Enam ei olnud kellelgi kahtlust talimängude regulaarse korraldamise vajalikkuses .1926. aastal kinnintati Chamonix's taliolümpiamängude nimetus . EUROOPA JUUNIORITE ESIMSED MEISTRIVÕISTLUSED Sveitsi piiri lähedal asuvas Prantsusmaa talikuurordis Morezles-Rousse'is peeti 2. 4. veebruarini 1968. aasta Euroopa juuniorite esimesed meistrivõistlused
kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Silkov. Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg. Olümpiakulla võitis Antson. 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grisin, Eduard Matussevits, norralased Willy Haugen ja Niels Aaness ning samuti värske Euroopa meistr Antson, kellele 1500 m oli küll lemmikdistantsiks, aga eestlane oli siiski rohkem tuntud mitmevõistlejana. Grenoble 06.02-18.02.1968 Eestlastest võtsid osa Ants Antson, kes saavutas 1500m kiiruisutamises 12. koha ning Tõnu Haljand, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 12. koha. Lake Placid 13.02. - 24.02.1980 Eestlastest võttis osa Fjodor Koltsin, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 15. koha.
keelt. Kolmandaks on puhkav keel, ehk siis keel mida kasutad harva ja ei kaasa seda keelt kõneloome protsessi. Keeltel on vastasmõju. Simultaansel vähem ja suksesiivsel rohkem. Näiteks aktseleratsioon ehk kiire areng. Sarnaste keelte puhul tulevad sõnad keelde rutem. Vastasmõjuna võib olla ka just aeglasem areng. Võib juhtuda, et varem õpitu aitab kaasa positiivse mõjuga või negatiivse mõjuga – pidurdab keele omandamist ja tekitab vigu. E. Haugen jagas neid mõjusid koodivahetuseks (teadlik teise keele alternatiivi kasutamine), interferents (kahe keele osaline kattumine või kahe süsteemi kasutamine sama teate puhul) ning integratsioon (võõrsõnade sissetung keelde) nn. laenamine. Uute elementide teise keele toomine läbib kaks etappi. Kõigepealt kasutab sõna mõni üksik inimene. Juhulaenuja kahe keele kooskasutamise vahel piiri tõmmata on raske. Integreeritud laen on meil tavaline, me
kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Silkov. Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg.7 Olümpiakulla võitis Antson. 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grisin, Eduard Matussevits, norralased Willy Haugen ja 5 http://www.kalev.ee/est/?news=912542&category=32&Eesti-suusasportlased- taliolumpiamangudel-1936%E2%80%931980 6 http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/02/05/olympia.htm#kaheksas 7 http://www.omkuld.ee/antson.htm 6 Niels Aaness ning samuti värske Euroopa meistr Antson, kellele 1500 m oli küll lemmikdistantsiks, aga eestlane oli siiski rohkem tuntud mitmevõistlejana. Startis 54
5.1. Keelekorraldus ja normikeel Keelearendus/keelekorraldus: · Normikeel tuleb luua. Sellega seostub keelekorraldus/keelearendus (language planning) · Praktiline LP algas 16.-17. sajandil, kui loodi keeleakadeemiad (Prantsusmaa, Hispaania, Rootsi), mis pidid hoolistema keele puhtuse eest. Ka Eestis vaieldi õige ja puhta eesti keele üle juba piiblikonverentsidel 17. sajandil. · Klassikud: norralane Einar Haugen, ameeriklane Charles Ferguson, sakslane Heitz Kloss · Valter Tauli sõnastas 1938 oma põhiarusaamad. püstitas keele ideaali ja kuidas sinna jõuda, loogiline. Tauli, Introduction to a Theory of Language Planning 1968. Keelekorralduse alused 1968 · LP on organiseeritud tegevus, mis proovib lahendada keeleprobleeme antud ühiskonnas, tavaliselt rahvuskeele probleeme. (Sellepärast ei mahu Taul klassikute hulka.)
Gooskens, C. 2007. The contribution of linguistic factors to the intelligibility of closely related languages. In Journal of Multilingual and Multicultural Development 28 (6), 445-467. Gooskens, C. & W. Heeringa 2004. The position of Frisian in the Germanic language area. In D. Gilbers, M. Schreuder & N. Knevel (eds.), On the boundaries of phonology and phonetics. To honour Dr. Tjeerd de Graaf. Groningen: University of Groningen, Faculty of Arts, Klankleergroep, 61-87. Haugen, E. 1966. Language conflict and language planning: the case of modern Norwegian. Cambridge, Mass: Harvard University Press. Hendriks, B. & M. van Mulken 2012. Comparing effectiveness of ELF, L1-L2 interaction and receptive multilingualism in Computer-Mediated Communication (CMC). A paper in Berlin 2012. High Level Group on Multilingualism (HLGM). Final report. 2007. Comission of the European Communities. http://ec.europa.eu/languages/documents/doc1664_en.pdf Hilton, N.H. & A. Schüppert & C
kõigil elualadel. Keelekorraldus jaguneb üldkeelekorralduseks, mis tegeleb keelekorralduse üldprobleemidega ja üldkeele korraldamisega, oskuskeelekorralduseks, mis arendab oskuskeelt, ja nimekorralduseks, mis tegeleb nimekasutuse uurimise ja nimede korrastamisega. Keelekorraldusteooria sisuks on keelekorralduse eesmärgid, põhimõtted, meetodid ja taktika. Maailma kuulsamate keelekorraldusteoreetikute hulgas on Einar Haugen, Joshua Fishman ja Valter Tauli. Ülesanded · arendada keelekorralduspõhimõtteid, täpsustada kirjakeele normimise aluseid (sh vajaduse korral uuendades asjakohast määrust), selgitada neid kõigile keelekasutajatele · anda ühtseid keelenorminguid ja -soovitusi · koostada keelekorraldusvahendeid (õigekeelsussõnaraamat, keelekäsiraamatud, andmebaasid)
grupile omane ideede ja väärtuste tervik või nende „kujutis“. Keeleideoloogia on sotsiolingvistika haru, mille kese on arusaam korrektsest keelest. Peavoolumeedia põhiteemad on eesti k ohustatuse diskursus, eesti k ja „õige“ eesti k konkurendid, võru k positsioon, eesti k kestlikkus väljaspool Eestit. 13. SOTSIOLINGVISTIKA JA KEELEÖKOLOOGIA – teadus keele ja tema keskkonna vastasmõjust ning kuidas säilitada maailma keelelist mitmekesisust. Sellega tegeleb E. Haugen: keeleökoloogia on valdkond, mis uurib mistahes keele ja teda ümbritseva keskkonna koos- või vastasmõju, pidades keskkonna all silmas ühiskonda, mis kasutab seda keelt ühena oma koodidest. Keelekeskkond on üksikisikut ümbritsevate keelepraktikate terviklikkus, eriti eri keelte kohalolu ning kasutus. Keeleökoloogias püütakse kirjeldada ja analüüsida - keelekeskkondade olemust ning seda mõjutavaid võtmetegureid;
valitseva olukorra paremaks mõistmiseks. 46 KASUTATUD KIRJANDUS Bull,C. Hoose,J. Weed,M. 2003. An introduction to lesure studies. United Kingdom: Pearson Education Limited. Bailey, D. M., Schwartzberg, S. L. (Eds.) (1995). Ethical and Legal Dilemmas in Occupational Therapy. USA: F.A Davis Company. Burns, N., Grove, S. K. (1993). The Practice of Nursing Researsch. Philadelphia: W.B Saunders Company. Christiansen, C. H., Baum, C. M., Haugen, J. B. (2005). Occupational therapy: Performance, participation, and well-being (3rd ed.). Thorofare, NJ: SLACK Incorporated. Overview of OT terms in English. (2008). ENOTHE http://pedit.hio.no/~brian/enothe/terminology/ (23.05.08) Gnadenteich, U., 2011. Ühiskond ei arvesta ratastooli inimestega piisavalt. Tallinna Postimees. 10. November 2011. Gutman,S.L, 1976. Textbook of Sport for the Disabled. HM+M Publishers. Elektrooniline Riigi Teataja
kipub korduma vastuolu: keelekorralduse teooria põhineb konventsioonil, praktika aga fikseeritud koodil. Küsimused 47. Kui seletada suhtluse toimimist konventsiooniga, millest igal suhtlejal on oma, veidi isikupärane ettekujutus, mis siis võiks olla keelekorralduse objekt? Lugemist • Keelekorralduse teooria tänapäevases mõttes loodi möödu- nud sajandi keskel ja üks tegijaist oli koguni eestlane: Haugen 1966, Tauli 1968, Fishman 1974. • Keeledünaamikat, millest teadlik keelekorraldus moodustab ühe liigi, on kategoriseerinud Laurén, Myking ja Picht (2002). Neilt pärineb muuhulgas valdkonnakaotuse mõiste: olukord, kus keel kaob mingis ühiskonnaelu osas tasapisi käibelt ja asendub dominantkeelega. • Praktilise eesti keelekorralduse teemal on kohustuslikud allikad Erelt 2002 ja 2007 ning Mereste 2000; neist viimased
annaabi.ee 
