RENESSANSS Rebessabsiks (prantsuse keeles renaissance ``taassünd``) nim. Keskajal järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vainuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14-16 sajandil. Keskajal sisendas kirik inimestele, et ta on patune olnud ja , et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õudsusele või igavesele huumatusele.Renessansiaja mõtlejaid ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest holimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja hormoonilis isikuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmaade ja seisulike normide kommitsaist.Oluliseks sai inimese individuaalsus-isikupära Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keels humanus ``inimlik`) nem
vaimuliikumist Lääne-Euroopas 14.16. Sajandil ehk antiikkultuuri taassündi, seda ühteaegu vastandades valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. Renessanssi tagapõhjaks olid edusammud loodusteaduste vallas, seda enam et renessanssaja teadlaste arvates pidi looduseuurimine rajanema vatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või hukatusele. Uue maailmavaate kohaselt, selle ideaalis oli inimene tema puudustest hoolimata põhiliselt hea, harmoonilise isiksus. Seda iseloomustab selgelt uue mõiste kasutuselevõtt humanism, mille tsentriks oli inimene ning mis vastandus seni levinud arusaamale, et inimene külvab seda, mida kirik hiljem lõikab. Uue aja algul vabanes inimene kirkikuõpetuste ja maise võimu kammitsaist. Kas renessanss
Arendati ühiskondlike suhteid. Tekkis tihedam kaubavahetus lõunaga, mis tegi Eesti tuntumaks, siiani teatakse Eestit kui hea kaubavahendajana. Vanem rauaeg oli rahulik ajajärk, keskmine rauaaeg tõi endaga kaasa rahutu ajajärku. Tekkisid kaheväljasüsteemid, hariti üks pool põlda ja teine pool puhkas ning hiljem vahetai pooli. Tekkisid üle Eesti erinevad külad: subkülad, hajakülad, ridakülad. Muinasajal oli inimesele mõte hauatagusele elule väga tähtis. Nad arvasid, et surma puhul lahkus hing kehast ning hing siirdus uude kehasse. Viidi kalmule sööki ja jooki, mida viidakse siiani ning tähistati hingedepäeva, mida samuti tähistatakse praegugi, kuid muinasajal tähistati seda sügavamalt. Muinasaeg oli väga raske aeg inimetele, sest toimusid väga palju ja väga erinevad kultuurid. Inimestel tuli kohaneda palju muutustega.
Madal laup. Arvatakse, et olid emotsionaalsed kõrilõikajad. 30: Vastandlikkus. 31: Söövad teineteist >> on näiteid, kus ühed söövad teisi austuse näitamiseks 32: Shanidari koobas Iraagis-kõige haruldasem leiupaik; sinna oli maetud 2 naist, üks mees. Mullast võeti rohkelt proove ja avastati, et seal leidub lilleseemneid vms. Järeldus: enne mulla peale panekut nad puistati üle lilledega. Austusavalduse tseremoonia ilmselt mõeldi juba tol ajal hauatagusele elule. Drachenloch'i koobas-hargneb käikudeks; seina orvades on karu pea; uskumused. 33: Louis Lartet avastas 1868 Abri de Cromagnoni koopa>>kromanjoonlane. Tänapäeval on kromanjoonlane võrdsustatud homo sapiensiga ehk siis kromanjoonlane on homo sapiens ja homo sapiens omakorda sapiens sapiens. Luustikud 30 000a vana. Keskmine pikkus 187cm. Püstised, pikad, saledad, pikapealise koljuga. Tüüpilised europiidse rassi esindajad.
Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance 'taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.-16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus - isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis
sept 2010 Usundite rühmitamine(suured ja väikesed): · Maailmausundid(kristlus, judaism, islam), suurusundid(järgijate arvu järgi määratletav) · Traditsionaalsed usundid · Pärimuslikud usundid(lugude edasi andmine) Traditsioonilisi ja pärimuslikke usundeid iseloomustab: -suuline pärimus -traditsionaalne eluviis(milles elatakse? kuidas elatakse? ) -siinpoolsusesse suunatus(et inimesel läheks elu hästi siin, nüüd ja praegu, mitte ei mõelda hauatagusele elule; oluline on siinpoolses elus hakkama saamine) -kohtumine suurusunditega: toob kaasa teistsugused kultuurinormid, lugemine, kirjutamine kultuurimuutus: autoriteetide muutumine - aus noored kirjaoskajad>>kohustuslik käia koolis, keeleoskuse arendamine võõrkeelte arvelt (NB! tihti ei suuda noored enam seetõttu elada oma vanas traditsioonilises kultuuriruumis, jäävad kusagile uue ja vana vahepeale) Soovitatav lugeda:
Bhagavadgita Üks tuntumaid hindu kirjandusteoseid pakub reinkranatsioonist vabanemiseks kolm teed: teadmiste tee, omakasupüüdmatu tegutsemise tee ja pühendumiste tee. Nende õpetuste keskseks kujuks on jumal Krishna. ja need teed on seotud Krishna õpetuste ja temale pühendumisega. Kokkuvõte Hindude surmajärgse elu uurimine ja mõistmine on küllatki keeruline. Neil on palju teooriaid surmajärgsest elust, mis on aja jooksul muutunud. Rig-Veda sisaldab vihjeid hauatagusele elule aga Upanisad kirjeldab taassündi ja rasket teekonda hing vabakssaamisel. Arvan, et ka hindudel endal on kogu süsteemi raske mõista rääkimata inimestest, kes ei ole sellega kokku puutunud. Kasutatud kirjandus ,,Elu pärast surma" TEA kirjastus 1997 ,,Mida paljud ei tea" Gunnar Aarma 1996
Kunstnikud; Thimantes, Polygnotas, Pansias. Etruskid asustasid appenniini poolsaart ja nende riik koosnes 12 omavahel nõrgalt seotud linnriigist, mis hiljemalt rooma alla läksid. Nad ehitasid rooma kanalisatsiooni. Nende tempel olikõrgel alaehitusel, põhiplaanilt ruut ja sambad olid hõredamalt, eeskoda sügavam kreeka templitest. Nende elamust kujunes välja rooma elmau, mille põhimüte levis laialt. Nende kaljuhauad ja nadc pöörasid pali tähelepanu hauatagusele elule. Hauakambri seinad olid kaunistatud maalidega. Ümarplastika-kapitooliumi emahunt. Rooma kunst oli suurest kreeka järgi tegemine, ise olid nad tugevad pragmaatilistes valdkondades. Väga tugevad insener-tehnilistel aladel. Rooma kunst põhineb:Kreeks, Etruski ja vanaitaalia kultuuridel( villanova ja terranova ARHITEKTUURIS osavus sümmeetrias ja teljelisuses, ruumi kujunduses(tähtis nii seest ki väljast. Nad võtsid kasutusele kuplid, kaared ja võlvid.
pronaus ehk eeskoda oli sügavam ja sambad paiknesid laiemalt, katus oli järsem ja puudus harmoonia ehk tasakaal. Etruski elamust on eeskuju võtnud paljud euroopa rahvad Keskne ruum ehk aatrium Sõltuvalt jõukusest oli kõrvalruume ehk eburahnumid Templi tiiva moodustas alae Complunium - kuhu tuli valgus Inplunium kuhu voolas vihmavesi Tähtsal kohal kultuuriloos olid kaljuhauad: corneto, orieto, vulci Etruskid ja Egiptlased pöörasid tähelepani hauatagusele elule, selle tõttu olid rikkalikud hauatagused Sarkofaagid- üksikkujudest olid olulisemad Kapitooliumi emahunt ja kõnemees Koraatum(?) Rooma kunst On palju üle võtnud Kreeka kultuurist: nt jumalad, kirjandus, filosoofia jne. Roomlased olid tugevad plagmaatilistes asjades: seadustes, insenertehnilistes valdkondades, sõjaajaloo taastamises/koostamises. Rooma kunst baseerub: Vana-Kreeka kultuuridel Etruski kunst Kreeka kunst Insenertehnilistes valdkondades võtsid kasutusele:
Renessansi kuktluuri olulisimaks omapäraks on humanism. Kui senine maailmavaade oli olnud teoloogiline, siis renessansi ajal muutus see ilmalikuks ning humanistlikuks. Inimvaim, pääsenud kiriku kammitsaist, murdis skolastika raamid, kiriku hooldamisest vabanesid teadus, kirjandus ja kunst. Humanistid taotlesid luua uut kultuuri, mis lähtuks inimisiksuse vabadusest. Nad tunnistasid primaarseks maise elu, vastupidiselt keskajale, mil maist elu peeti ettevalmistuseks igavesele hauatagusele elule. Uue kodanliku ühiskonna vastuolud polnud veel välja arenenud, seega olid humanistid laiade masside esindajad. Usk inimese piiramatutesse võimetesse julgustas murdma kõike, mis seni oli takistanud teadust, maailmatundmist ja kunsti. Tekkis soodus pind katselisele teadusele ja loodusteadusele. Heliotsenrilise maailmasüsteemi teooria andis hoobi religioossele maailmavaatele. Antiikse pärandi
RENESSANSS Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance `taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati
RENESSANSS Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance ‘taassünd’) nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.–16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus – isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati
a. meie) Peamine ruum oli aatrium, mis oli kõige olulisem. Selle ümber võisid koonduda väiksemad ruumid. Tagumises osas aatrium laienes alae. Peamiseks valgusallikaks oli laes olev avaus compluvium; all põrandas oli auk vihmavee jaoks impluvium. Tiivast ja tagumistest ruumideks kujunes hiljem suursugune eluruum tablinum. Egiptlaste kõrval olid etruskid teine rahvas, kes oli pööranud erilist tähelepanu hauatagusele elule. Maeti kaljuhaudadesse. Corneto, Orvieto, Vulci. + rikkalikud hauapanused. Maalikunst seinamaalide järgi. Suurt rolli mängisid sisserännanud kreeklased. Mehi kujutati tumedamalt, naisi heledamalt. Igapäevane elu pidustused. Kohati kujutati üsna abitult. Sarkofaagid on omataolised. Saviplastikat esindavad sarkofaagid surnute kujudega kaanel. Täisfiguuridest on tuntumad Kõneleja ja Kapitooliumi emahunt. Rooma ajaloo periodiseering. Periodiseeritakse järgmiselt:
*Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis. *Ehitasid kindluse, et kaitsta end katoliiklaste rünnaku eest. *Neil oli õigus pidada jumalateenistusi. *Suure tagakiusamise käigus jooksid nad prantsusmaalt ära. -Renessanss *Nimetatakse keskajale järgnevat antiigist ja loodusest immustunud vaimuliikumis, eelkõige Lääne-euroopas. *14-16saj keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja maapealne elu on ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. -Humanism Tuntuim humanism oli Thomas More. Kirjutas teose utoopia-inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Selline maailmavaade peab inimest ja tema võimeid hästi oluliseks PILET 4 Liivi sõda olukord enne ja pärast Liivi sõda ning muutuste põhjused, Vana-Liivimaa, Rootsi aeg, Forselius ja rahvaharidus. Õpik: Eesti ajalugu I ptk 8-16, 18, õp lk 51-117, Atlas lk 11 -Olukord enne ja pärast Liivi sõda ning muutuste põhjused Sõja põhjus: 16
Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance `taassünd') nimetatakse keskajale järgnenud murrangulist pööret looduse, loomulikkuse, ratsionaalsemate teadmiste ja vabamate inimsuhete poole eelkõige Lääne-Euroopas 14.16. sajandil, mis tähistab ühtlasi uusaja algust. Eeskujuks oli antiikkultuur. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Väga oluliseks sai inimese individuaalsus: isikupära, maapealne õnn ja harmooniline isiksus. 1. Humanism. Humanistideks ( ladina keeles humanus `inimlik') nimetati algul antiikkultuuri uurijaid ja kaasaegsetele tutvustajaid, kes vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, seni ainsatele keskaja õpetlastele. Alates Petrarcast tähendas inimese
seda, kui Quasimodo hukkamõistetu Charmolue käte vahelt ära päästis. Sellest ajast peale 2 1 6 püüdis ta Gondelaurier' majas käies vältida selle tüdruku nime mainimast, keda tal piinlik oli meelde tuletada. Omalt poolt pidas ka Fleur-de-Lys paremaks mitte öelda, et mustlastüdruk on elus. Phoebus uskus, et «Similar» on surnud juba kuu või paar tagasi. Lisame veel, et sel silmapilgul mõtles kapten kottpimedale ööle, imeliku käskjala üleloomulikule inetusele ja hauatagusele 367 häälele, sellele, et kesköö on juba ammu möödas, et tänav on tühi nagu tol õhtulgi, mil munklummutis teda kõnetas. Ka ta hobune korskas Quasimodot nähes. «Mustlastüdruk!» hüüdis ta peaaegu ehmatades. «Sa tuled siia teisest maailmast?» Ja ta käsi haaras mõõgapärast kinni. «Ruttu, ruttu!» ütles kurt, katsudes hobust sikutada. «Siia!» Phoebus virutas talle tugeva jalahoobi vastu rinda. Quasimodo silm välgatas. Ta tegi juba
annaabi.ee 
