1760 Riia pastor 1763 kutsuti ta Põltsamaa kui ka Võnnu pastoriks Kirjandusteosed 4- köiteline teos ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast " (1772-1785) Jätkväljaanded ,,Põhjamaade mistsellid " ja ,, Uued põjamaade mitsellid" Lühhike öppetus Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärraarwada ning parrdaanda Surm Suri 82-aastasena Oma pärandi jaotas ta ära Paide kirikule ja tütarlastekoorile Mälestuskivi Reopalu kalmistul Hauakoht on teadmata Mälestuskivi Reopalu kalmistul Kasutatud allikad http://www.jkrk.ee/joomla/images/documents/hupel_275.pdf https://et.wikipedia.org/wiki/August_Wilhelm_Hupel 11. klassi õpik lk 68 Täname kuulamast!
Siiski ei saa teda pidada estofiiliks, sest ta pidas senist valitsus- ja ühiskonnakorraldust igati sobivaks ning nõudis vaid majanduslikke ja talupoegade eluolu parandavaid muudatusi, mitte aga elukorralduse radikaalset muutmist. Hupeli ettevaatlik suhtumine ilmnes ka Prantsuse revolutsiooni ajal, millele ta oli algusest peale täielikult vastu. 1805. aastal asus Hupel elama Paidesse, kus ta jätkas aktiivset kaastööd teadusajakirjadele. Tema hauakoht on teadmata, kuid Reopalu kalmistule on püstitatud mälestuskivi. Johann Wilhelm Ludwig von Luce Luce juhtis esimesena tähelepanu Saaremaa floora omapärale. Ta uuris ravimtaimi ja andis taimedele kõnekeelseid termineid (jännesi munnad = käpalised; jänesekapsast, merikapsast ja oblikat teatakse siiani). Ta botaanilised uurimused õpetavad maarohtusid kasutama. Ta avaldas Johann Willem Luddi Ludse nime all kaks osa "Sarema Jutto Ramatut"
talupoegade eluolu parandavaid muudatusi, mitte aga elukorralduse radikaalset muutmist. Hupeli ettevaatlik suhtumine ilmnes ka Prantsuse revolutsiooni ajal, millele ta oli algusest peale täielikult vastu. 1805. aastal asus Hupel elama Paidesse, kus ta jätkas aktiivset kaastööd teadusajakirjadele, samuti tegi ta koostööd silmapaistva eesti keele arendaja Johann Heinrich Rosenplänteriga. August Wilhelm Hupel maeti Reopalu kalmistule. Tema hauakoht on teadmata, kuid kalmistule on püstitatud mälestuskivi. · Kadrioru loss - 1714. aastal ostis Peeter I Drentelnidelt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719
1645 Reiner Brockmann saab Uue Testamendi tõlkekomisjoni liikmeks. 1645 Sureb Vene tsaar Mihhail. Troonile saab tema poeg Aleksei. 164549 Veneetsia sõdib Otomani impeeriumiga. 1647 Reiner Brockmann sureb 30. novembril Kadrinas. 164751 Hoolimata Hispaania kiriku keelust kujutada alasti naisekeha maalib Velásquez akti Venus peegli ees. 4 1648 Reiner Brockmann maetakse 14. jaanuaril Tallinna Oleviste kiriku Maarja kabelisse (hetkel Oleviste kiriku põranda all, täpne hauakoht pole teada). 1648 Vestfaali rahu lõpetab Kolmekümneaastase sõja. 164853 Keskvõimu vastane mäss koondnimega Fronde Prantsusmaal. Loe Dumas-isa romaane Kakskümmend aastat hiljem ja Naiste mäss. 1648 (ligikaudu) Prantsuse füüsik, matemaatik ja filosoof Blaise Pascal sõnastab hüdrodünaamika seaduse, tänapäevase nimega Pascali seadus. 1641 Heinrich Stahl avaldab jutlusteraamatu ,,Leyen Spiegel" II osa. 1649 Parlamendi otsusega hukatakse Inglise kuningas Charles I.
Pimedus. I vaatuse lõpp II VAATUS 1. stseen Roland on üksinda toas, siit-sealt plaasterdatud, riided mõnest kohast katki, ja küürib põrandat. Osvalt tuleb õuest, nöost kaame, käsi kinni seotud. Roland ei saa põrandast verd välja pestud. Veri on niivõrd tugevalt puusse imbunud. Mõtlevad, et kas põrand üle lakkida või lihtsalt vaip peale visata. Roland uurib, et kuhu ta ,,midagi" viis. Osvalt vastab, et viskas jõlle, 5 kuni 6 meetri sügavusele, kindel hauakoht. Laura tuleb tagatoast, pisut longates. Osvald uurib,et kas oleks vaja kiirabi tellida. Laura ütleb, et ta parem pitsa telliks. Kõht on väga tühi. Laura uurib, et kus nuga on. Osvald ütleb ,et viskas silma alt ära, jõkke. Võtab mobiili ning otsib ka numbri. Laura ja Osvald võtavad mõlemad seene-singiga. Roland kanaliha ja paprikaga. Levi ei ole. Osvald lohistab laua õigesse kohta ja Roland ronib laua peale. Vastatakse. Tellib ära. Lubab 1000 krooni jootraha
parandavaid muudatusi, mitte aga elukorralduse radikaalset muutmist. Hupeli ettevaatlik suhtumine ilmnes ka Prantsuse revolutsiooniajal, millele ta oli algusest peale täielikult vastu. 1805. aastal asus Hupel elama Paidesse, kus ta jätkas aktiivset kaastööd teadusajakirjadele, samuti tegi ta koostööd silmapaistva eesti keele arendaja Johann Heinrich Rosenplänteriga. August Wilhelm Hupel maeti Reopalu kalmistule. Tema hauakoht on teadmata, kuid kalmistule on püstitatud mälestuskivi. August Wilhelm Hupeli sünd August Wilhelm Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis Buttelstedtis. Tema isa Christian Friedrich oli kohalik diakon ja Weideni pastor ning ema Barbara Christiana von Spankau oli erinevalt isast aadlipäritolu. Et Hupeli perekond oli Buttelstedtis austatud, näitab see, et Hupeli ristiisaks oli kohalik mõisahärra Ernst August Friedrich von Göschhausen, kes soosis oma ristipoega ka edaspidi
- eluvesi - allikatest [Sipelgad on Eesti pärimuses seotud metsa väega] Ussikuninga hari_lindude keel_tarkus Kaarnakivi - tarkus (ainete moondamine(kuld)) Siili-vägihein; Rähnirohi } Lõhnav maarjahein Anthoxanthum odoratum L. Reaalsetel ja kujutletavatel sündmustel pole õppimise seisukohast vahet. Soomlaste näited veevägi (võimas) o allikas o kosk - muusikaand o hauakoht - sügavad kohad o meri - hülgepealuu o järv - rännukott (3 peotäit; alasil kuivatada; kotti) o vesi/tuli; tuli/vesi } äike (pihukirves)(äike ei kustu tulega; must kana) Must kana võidab punase kuke. Pinuvägi - väike/must (purustatud/jahvatatud oksad) Metsavägi - noorem ei alusta kõnelust; metsahaldja vastu ei alusta kõnelust Praak - ära tehtud vili(alkoholiks) Tulevägi - kaitseks/puhastav (läbi lõkke hüppamine) 1
kellelt õnnestus üle lüüa relvastust (http://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Pitka). 1944 aastal sügis-talvel hukkus Johan Pitka Lemomäel. Jaagu talu peremees, Kaitseliidu triigi-Kõue kompanii ülem Oskar Nõmmela leidis Johan Pitka surnukeha ja mattis ta maha. Kui Oskar Nõmmela sunnitöölt tagasi tuli, pääses ta alles Eestisse 1963. aastal. Pitka peitehauda ta siis enam ei suutnud leida, sest heinamaa oli võsastunud. Nii jääbki Pitka surma ja hauakoht täpsustamata (Järva-Jaani Vabadussõja mälestussammas. Koostaja Silva Kärner 2007). Johan Pitka sünniaastapäeva eel korraldatakse Järvamaal Kaisteliidu eestvõttel mälestusmatkasid. Matk algab Jalgsemalt Johan Pitka mälestuskivi juurest mälestuskõnega. 19,7 km matkatee kulgeb Jalgsemalt läbi Järva-Jaani Peetrisse.2009. aastal oli see kolmas rahvamatk. Johan Pitka vanem vend oli tuntud lastekirjanik Ansomardi, kodanikunimega Peäro August Pitka Peäro August Pitka (26
nimede all: Tir Nan Og, Hy Brasil, Isles of the Blest, Plant Rhys, Dwten (Levy 2001:160) ja Annwn. Viimane tähistab Walesi vaimumaailma ning nimest võib järeldada, et tegemist on õuntesaartega (Cotterell 2001:101-102). Avaloni asupaik ei olegi päris selge, seda arvatakse muu seas asuvat Atlandi ookeanis (samastub Atlantisega?), kuid traditsiooni kohaselt samastatakse Britannias Avaloni Blastonbury’ga, mis on kuningas Arthuri arvatav hauakoht. Avaloni viisid surmavalt haavata saanud kuningas Arthuri musta paadiga kolm saladuslikku naist. Arvati, et vaimumaailmas edasi elav kuningas tuleb Avalonist tagasi ja toob Britannia rõhutud keltidele võidu nende anglosaksi ja normanni vallutajate üle (Cotterell 2001:101-102). Keightley kirjutab, et lisaks kuningas Arthurile elab ja valitseb Avalonis Fee Morgana ning seal on elupaiga leidnud ka juba tuttav Oberon. 27
13. stseen ROLAND: Kuhu sa viisid, on ikka kindlas kohas? OSVALD (siseneb ruumi, näeb voodisolijaid OSVALD: Jõkke. ja röögatab): Ei! ROLAND: Ega sealt kätte ei saa? (Kõikide pilgud kohtuvad pussnoal, kõik OSVALD: Ei. Niisama lihtsalt ei saa. See tormavad noa poole ning haaravad sellest on, nagu öeldakse, hauakoht. Oma viis kuni üheaegselt.) kuus meetrit sügav. Käisin seal ükskord kalal. 1. vaatuse lõpp ROLAND: Vajus ikka põhja? OSVALD: Läks nagu kivi. ROLAND: Siis on hästi. Jube oli vaadata. Vedeles siin, üleni verine.
aga nüüd on veri puusse imbunud ja seda enam kätte ei saa. OSVALD: Las ta olla. Kes seda vahib. Võib vaiba maha panna. ROLAND: Või värvid põranda üle. 33 34 OSVALD: Jah, kunagi oleks tulnud seda niikuinii teha. ROLAND: Kuhu sa viisid, on ikka kindlas kohas? OSVALD: Jõkke. ROLAND: Ega sealt kätte ei saa? OSVALD: Ei. Niisama lihtsalt ei saa. See on, nagu öeldakse, hauakoht. Oma viis kuni kuus meetrit sügav. Käisin seal seal ükskord kalal. ROLAND: Vajus ikka põhja? OSVALD: Läks nagu kivi. ROLAND: Siis on hästi. Jube oli vaadata. Vedeles siin, üleni verine. OSVALD: Mul oli raske seda teha. Mul oli väga kahju. Kadus nagu mulksti. ROLAND: Unusta ära, mis läinud see läinud. OSVALD: (ohkab) Jah. Aitab küll sellest küürimisest. Riided on niikuinii verised. ROLAND: Riided saab uued. OSVALD: Näed, saapad kuivavad ikka veel. (Katsub
jätkuvalt ka asulatesse. Haudades ookrit. Panusteks tööriistad, ehted. Asulasse olev matus on sageli elamus. Maeti pikali, püsti, istuli. Kalmetes ka üksikuid konstruktsioone (puidust, kividest). Azil kultuuris maeti koobastesse. Seal sageli panusteks teokarpidest ja hirvehammastest ripatsid ning ookriga värvitud kivikesed. Ukrainas mitmed mesoliitilised matmispaigad Voloski-Vassiljevka tüüpi kalmed. Vassiljevka kalmes maeti surnud madalatesse maasse kaevatud lohkudesse, hiljem kaeti hauakoht pealt väikese mullakääpaga. Surnud maeti külili, kägardatult ilmselt olid nad matmise hetkel nööriga kokku seotud. Ühel matustest peal raske kivi. Esemeid kaasas väga vähe (paar nooleotsa ja kõõvitsat). Samasse kalmistusse maeti ka neoliitikumis. Krimmis on leitud matuseid koobastest: nt Fatma-Koba ja Murzak-Koba koopad. Neis nii elati kui ka maeti. Fatma-Koba koopas matus samuti kägarasendis. Kokku Ukrainas u 100 mesoliitilist matust
annaabi.ee 
