Üldiselt kergejõustikust. · Kergejõustik on üks vanemaid harrastatavamaid spordialasid. See hõlmab endas jookse, hüppeid, sportlikku käimist, heiteid ja mitmevõistlusi. · Suurvõistluste kavva kuuluvad: kaugushüpe, kettaheide, kolmikhüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, kümnevõistlus, käimine, maratonijooks, miilijooks, mitmevõistlus, poolmaraton, pikamaajooksud, seitsmevõistlus, vasaraheide, viievõistlus, 100 m jooks, 100 m tõkkejooks, 10 km käimine, 110 m
.................................................................................................... 7 Kiir-, pika- ja keskmaajooks.................................................................................... 9 LISAD.................................................................................................................... 12 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Sissejuhatus Kergejõustik on harrastatavamaid ja üks vanemaid spordialasid. Kergejõustikus võisteldakse jooksmises, sportlikus käimises, hüppamises, heitmises ja mitmevõistlustes. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed
Referaat Kergejõustik 10. klass Irina Raha 14.11.2008 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr)
KERGEJÕUSTIKU ALAD Referaat Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid maailmas. See hõlmab jookse, hüppeid, heiteid, mitmevõistlusi ja sportlikku käimist. Kergejõustikuga tegelevad nii harrastussportlased kui ka elukutselised sportlased. Harrastussportlased on inimesed, kes tegelevad spordiga oma lõbuks ning kutselised on sportlased, kes saavad võistlemise eest raha, teenivad sellega endale ülalpidamist. Tähtsamad kergejõustiku võistlused on olümpiamängud, maailma- ja Euroopa
Daegu MM lühikokkuvõte 4 Meeste tulemused 5 Naiste tulemused 7 Yohan Blake 9 Gerd Kanter 10 Kergejõustikust ülidiselt Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. See hõlmab jookse, sportlikku käimist, heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse ja käimisvõsitlusi peetakse enamasti maanteedel ja tänavatel, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Mehed võistlevad kergejõustikus 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4x100 ja 4x400
Kergejõustik Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr)
KERGEJÕUSTIK Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlus pargis või metsaradadel. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr)
Pärnu Hansagümnaasium R.S KERGEJÕUSTIK Juhendaja: Pärnu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik sisaldab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Kergejõustiku alla käib üle 40 ala. Suurem osa võistlusi peetakse staadioni või väljakutel. ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m
2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus 6. - 13. augustini Göteborgis Rootsis 1 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse(näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Göteborgi medalijahile 03.08.2006 Tiit Lääne, EPL Spordileht Uue nädala esimesel päeval algavad Rootsis Göteborgis
aastal 1910. Seda saavutas Voldemar Kuusner. Pärast teda peaaegu iga aasta Eestlased parandasid seda aega. 1966. aastal Eesti sportlane Mart Vilt saavutas kõige parepat tulemust. Tema aeg oli 3.39,0. Ei saa öelda, et eesti naistel on halb rekordite areng. Nende tulemused tõstuvad ülesse ka kiiresti. Kõige parem naiste resultaat on 4.14,05. Selle omanik on Ille Kukk(1981). [ tabelid 15 ja 16] 5. Gallerii Kokkuvõte Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Aga pärast minu töö tegemist ma arvan, et kõige huvitavam neist on jooks. Minu teema oli «Naiste 800 m, 1500 m jooks» ,seepärast sain ma rohkem teada millised sportlased osalesid võistlustel selle alaga. Mulle meeldis vaadata ja võrrelda kuidas muutuvad sportlaste tulemused läbi aegade. Vaid kõige rohkem mul pakkus huvi
vigastused Paide ühisgümnaasiumi gümnaasiuminoorte hulgas. Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses osas antakse teemaga seotud teoreetiline taust. Teises osas analüüsitakse küsitluses saadud andmeid. Teoreetiline materjal saadi refereeringu teel kirjandusallikatest ja internetist. Uurimuslikuks osaks viidi läbi küsitlus Paide Ühisgümnaasiumi 10. kuni 12. klassi õpilaste hulgas. 3 1. Jooksmise mõju noortele Kergejõustik on üks harrastatavamaid spordialasid, mille vanimaiks alaks on jooksmine. Juba esimestel olümpiamängudel 776 eKr. oli jooksmine üheks võistlusalaks. Sellest aastast algas ka olümpiamängude toimumise ajaarvestamine iga nelja aasta tagant. Osalejateks oli ainult mehed. Algul küll oli ainult staadionijooks, kuid hiljem lisandusid ka pikemad jooksud. Esimesed teadaolevad jooksuvõistlused olümpial toimusid Vana-Kreekas. Hiljem sai alguse Briti saartelt
Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suur...
annaabi.ee 
