Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Harilik kerahein". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kerahein, niitudel, teris, kohtab, kasvamas, sugukonnast, alguseni, mullad, suurimat, hilised, liigikirjeldus, kastehein, kõrrelised, ovaalne, pikkune, helepruun, terise, ribi, vagu, laiused, tunduvad, vars, ohtrus, paljudele, kuivaks, sobivam, folklore, menuSugukond- KANNIKESELISED-VIOLACEAE Perekond kannike-Viola L. Sookannike- Viola palustris Tavaline taim Eestis, Saare- ja Muhumaal on haruldane. Kasvab soistel niitudel ja puisniitudel, märgades lepikutes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Taim pikkade maapealsete võsunditega. Kõrgus 5 kuni 20 cm. Lehed ümarneerjad või laimunajad, tömbid, pikarootsulised ja alaküljelt täiesti paljad (sarnasel liigil turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini. Viljaks paljas, munajas kupar
2 Arumetsade klassi kuuluvad mineraalmuldadega metsamaad, kus turbahorisont puudub või selle tüsedus looduslikult ei ületa 30 cm (kuivendatult 25 cm). 1. LOOMETSADE TÜÜBIRÜHM Loometsad kasvavad õhukestel huumusrikastel karbonaatsetel muldadel, mis on kuju- nenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal. Ehkki reljeefi nõgudes võib ajuti niiskust olla taimede kasvuks piisavalt, on sellised mullad põua ajal kergesti läbikuivavad. Seetõttu saavad siin kasvada taimed, mis taluvad suvist kuivaperioodi kahjustusteta. Hõre puurinne varjutab alustaimestikku vähe ning seetõttu leiame loometsades kõrvuti kasvamas kuivalembeseid taimi - leesikas, kassikäpp, nõmm-liivatee ja lubjalembeseid niidutaimi - lubikas, angerpist, hobumadar, nurmenukk, aga ka laialehiste viljakate muldadega metsade taimi - sinilill, ussilakk, longus helmikas, sulg-aruluste.
Konkreetne liik: must lumeroos (Helleborus niger) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 20 cm, laius kuni 40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv madalakasvuga püstine puhmik. Lehed: nahkjad, sõrmjad, igihaljad tumerohelised. Õied või õisikud: valged 5-8 cm läbimõõduga. Õitseb kohe peale lume sulamist aprillis-mais. Liigi eritunnused: väga pikaealine, igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes. Kasvukoha nõuded: parasniisked aluselised mullad. Pool- kuni täisvari. Kasutamine haljastuses: sobivad naabrid on kevadel õitsevad põõsad, epimeediumid, kopsurohud, priimulad, bergeeniad, varjus kasvavad ilukõrrelised, sõnajalad ja kevadised sibullilled. Kasutatud kirjandus: http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/lumeroos.htm http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/115 http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=635&cid=898 http://www.aiamaailm.ee/lumiroos/2409-must-lumeroos-helleborus-niger-.html 1.14 Päevaliilia (Hemerocallis)
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema
25, joon.26) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 20 cm, laius kuni 40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuv madalakasvuga püstine puhmik. Lehed: nahkjad, sõrmjad, igihaljad tumerohelised. Õied või õisikud: valged 5-8 cm läbimõõduga. Õitseb kohe peale lume sulamist aprillis-mais. Liigi eritunnused: väga pikaealine, igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes. Kasvukoha nõuded: parasniisked aluselised mullad. Pool- kuni täisvari. Kasutamine haljastuses: sobivad naabrid on kevadel õitsevad põõsad, epimeediumid, kopsurohud, priimulad, bergeeniad, varjus kasvavad ilukõrrelised, sõnajalad ja kevadised sibullilled. Joonis 25. Must lumeroos (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Helleborus_niger_001.JPG) Joonis 26. Must lumeroos Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Must lumeroos. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=635&cid=898&cgid=. 08.08.2013. Juhani puukool. Must lumeroos
hoitakse mändi püstisemana. Üldine kerge kasvude kärpimine muudab männi kompaktsemaks ja tihedamaks. Mägimändi paljundatakse harilikult seemneid külvates. Õrnade okastega noored männid kannatavad varakevadiste päikese põletushaavade all. Kaitstakse kuuseokstega, mis eemaldatakse aprilli keskpaigas (Calmia). 8. Prunus - perekond ploomipuu Ploomipuu (ladina k. Prunus) on juurevõsusid moodustavate lehtpuude ja- põõsaste perekond roosõieliste sugukonnast. Viljapuuna kasvatatakse hariliku ploomipuu (ladina k. Prunus domestica) sorte, neist paljud on Eestis külmaõrnad. Haralist ploomipuud ehk alõtšat (ladina k. Prunus cerasifera) kasvatatakse hekina ja kasutatakse ploomipuu pookealusena. Ameerika ploomipuud (ladina k. Prunus americana) kasutatakse ploomisortide aretamisel. Ploomipuu perekonda kuuluvad ka aprikoosipuu, laukapuu (looduskaitse II kategooria), loorberkirsipuu, mandlipuu, toomingas ja virsikupuu (Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu).
Et seda ära hoida tuleks vanu põõsaid kevadel madalalt lõigata. Uued võrsed kasvavad väga kiiresti (Seemnemaailm). 12 HARILIK LODJAPUU Lühiiseloomustus Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) (joonis 1) on muskuslilleliste sugukonda kuuluv põõsaliik. Rahvasuus tuntakse teda ka õispuu, koerõisupuu, hullukoeramarjapuu ja leedripuu nime all (wikipedia). Eestis leidub ta tavaliselt suure põõsana kasvamas viljakate muldadega metsades (Calmia). Joonis 1. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Kasvab ta eelkõige just Euroopas, Aasia lääneosas ja leidub ka Aafrika põhjaosas. Kasvamiseks eelistab lodjapuu just niiskemaid kohti ja viljakamaid muldi (Calmia). Kui vaadelda lodjapuu lehti, siis on need kolme, ja harvem kuni viie tipulised ja sarnanevad väga vahtra lehtedega. Õied on tal valged, kerge roosaka või roheka varjundiga. Lodjapuud võib õitsemas näha mai lõpul ja juuni alguses
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.........................................................................
Ameerikas, Lääne-Indias ning Ida- ja Kagu-Aasias. Magnooliad on igihaljad või heitlehised puud ja põõsad. Nende karvased suured õiepungad arenevad välja juba sügiseks, et kevadel avaneda. Õied võivad olla valged, roosad või purpurjad, sageli ka lõhnavad. Eestisse sobivad kasvatamiseks vähesed talvekindlamad liigid ja sordid, siiski on neid mõttekas istutada vaid arboreetumitesse ja era-aedadesse huvi- ja efektitaimedena. Eestimaa aedades ja dendraariumites on kasvamas 2-4 m kõrgusi ja rikkalikult õitsevaid Loebneri-, hondo-, sieboldi- ja tähtmagnooliaid (Hansaplant 2013). Joonis 2. Magnoolia (http://worldandhome.blogspot.com/2010_04_01_archive.html) 2.2.2. Magnoolia Tagasilõikamine Magnooliat ei ole soovitatav lõigata. Kui seda siiski on vaja teha, on selleks parim aeg juunis. Kindlasti ei tohiks seda teha aga sügisel ega talvel (november- aprill), kuna sellisel juhul on oht lõigata ära kevadel moodustuvad õied (Bakker 2013). 2.2.3
Käbid: noorelt rohekad, valmides tumepruunid, silinderjad, 10...15 (20) cm pikad, 3...5 cm läbimõõdus, seemnesoomused suured, neerjad, sametkarvased, kattesoomuste tipud ulatuvad välja ja on tagasikäändunud. Seemned suured, kolmnurksed, varustatud lennutiivaga, IX-X. Eestis on euroopa nulgu kultiveeritud palju eelmisel sajandil, kuid 1939/40 a. ja hilisemad külmad talved on pea kõikjal Mandri-Eestis hävitanud suured puud ja kasvamas on neid vaid mereäärsetel aladel. Mandri Eesti suurim euroopa n. kasvab ilmselt Saue mõisa pargis Harjumaal, millise mõõtmed on h = 26,9 m, tüve läbimõõt 61 cm (Roht 2002). Ida- Eesti suurim puu on kasvamas Luual, umbes 65 a vanuse viljuva puu kõrgus on 23 m ja diameeter 35 cm (Laas, 2004). Absoluutselt suuremad euroopa nulud kasvavad aga Hiiumaal Suuremõisa pargis kus 1983. a. oli suurima puu diameeter 94 cm. ja h = 31,5 m. (Elliku, Roht) aga 1998. a. diameeter juba 100,0 cm
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal
annaabi.ee 
