Vanalinna Hariduskolleegiumi 25.sünnipäev! Sünnipäev algas üpris toredalt.Pärast kui kohad olid välja valitud,siis alustati teenistusega kirikus. Kui teenistus oli mõnda aega kestnud, anti gümnasistidele sõrmused.See oli vaimustav hetk kui mõne poisi või tüdruku õde või vend sai sõrmuse. Pärast toimus pidulik söömine ja kõik olid kaasa võtnud midagi maitsvat.Kõik said uusi sõpru ja vanemad said ka teiste vanematega tuttavaks. Pärast toimusid vahvad mängud. Kõigile meeldisid mängud ja loodan, et ka toidud maitsesid kõigile. Mina arvan, et sellest tuli väga tore sünnipäev ja uskuge mind, et selliseid toredaid sünnipäevi tuleb veel. Adelia Tamkõrv
BIRGIT ÕIGEMEEL 11. klass ELULUGU Sünd: 24. September 1988 (25 aastane) Kasvas üles Raplamaal, Kohilas Lapsena laulnud kodukoha noorteansamblis Kreeker ja lastebändis Creaker Kids Õppinud 9 aastat muusikakoolis viiulit Laulnud 5 aastat Lasteekraani muusikastuudios Aarne Saluveeri käe all Hiljem õppis Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ettevalmistusklassis Lõpetanud Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi Olnud ka Tallinna Gospelkoori solist. ESIMESED ESINEMISED 9 aastasena osales Birgit tema jaoks esimesel laulukonkursil “Laulukarussell“ Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassis õppides näitles Theatrumi etenduses "Kaks veroonlast", mille lavastas Lembit Peterson EESTI OTSIB SUPERSTAARI Osales 2007. aastal Tartu eelvoorus lauldes "His Eye Is on the Sparrow“
1982-86.a. TRKonservatooriumi lavakunstikateedris vanemõppejõuna 1985-88.a. Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris lavastajana 1988-90.a. TRA Draamateatris lavastajana 1990-92.a. Viljandi Kultuurikolledzhi teatrikateedri juhataja 1992-2003.a. Eesti Humanitaarinstituudi teatri õppetooli juhataja 4 1995 k.a. THEATRUMi kunstiline juht 2003 k.a. Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriprogrammi juht 1.2. Tunnustus 1986 Ants Lauteri nimeline preemia; 1998 Eesti Vabariigi kultuuripreemia; 2000 Beata Angelico auhind, Rooma; 2001 Valgetähe IV järgu orden; 2002 Teatriliidu aastapreemia : parima meesnäitleja auhind Nikolai Kirsanovi rolli eest Turgenevi-Shapiro "Isad ja pojad"; 2003 Eesti Teatriliidu aastapreemia: parima lavastaja auhind "Hamleti" lavastamise eest; 2005 Riigivapi IV klassi orden; 2007 Aasta isa
Alates 1999 „Anna Levandi iluuisutamisklubi” president/peatreener 1999–2000 Tallinna Jääspordi Kool — õppeala juhataja 1995–1998 Treener Lillehammeri (Norra) iluuisutamisklubis Töötanud erinevates iluuisutamise suvelaagrites Soomes, Rootsis, Norras treeneri ja koreograafina 1971–1996 Tegeles aktiivselt spordiga Huvitavad faktid Anna Levandi kohta: Ta on abielus Allar Levandiga, kellega tutvus Calgary olümpiamängude ajal. Neil on lapsed Anders, kes lõpetas Vanalinna Hariduskolleegiumi, Armand, kes õpib Vanalinna Hariduskolleegiumis, ja Arlet. 17. detsembril 2002 avati Premia jäähall, mis valmis Anna ja Allar Levandi eestvedamisel. Keelteoskus: eesti, vene, inglise, norra, soome Infoallikad: http://www.esbl.ee/biograafia/Anna_Levandi http://www.uisukool.edu.ee/galerii_2012_ruhma-fotod.html http://www.uisuklubi.ee/klubi/liikmed/treenerid/anna-levandi/ https://et.wikipedia
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Eesti rahvapillid Kordofonid Lühitutvustus 04.04.2001 2 Kõige nooremaks pillirühmaks peetakse kordofone ehk keelpille. Ometi algas nende areng juba iidsetel aegadel, siis, kui inimene hakkas tähele panema pinguldatud kõõluse helilisi omadusi. Kõige algelisem keelpill oli vahest nöör või väät, mille üht otsa hoiti hammaste vahel ja teist pingutati käega. Järgmine etapp on juba vibupingutus, mida tunnevad paljud eksootilised ja ka Euroopa rahvad. Edasi tulid mitmesugused arenenumad vormid. Enam arenenud keelpillidest väärib esmajoones nimetamist kannel. Eesti rahvatraditsioonis anti sellele kõlarikkale pillile õigusega aukoht. Üks vana rahvalaul ("Kannel") ja samuti muinasjutt kõnelevad, et kandlepuu olevat kasvanud ülekohtust surma saanud vaeslapse südamest. Seepärast kõlab kannel nukralt. Setu pruugis n...
Retsensioon ooperist ,,Armujook" Helilooja Gaetano Donizetti Toimumise koht ja aeg: Rahvusooper Estonia, Laupäev, 3. Märts 2018 Dirigent: Kaspar Mänd Lähemalt: Kaspar Mänd on lõpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi ning Muusikakooli oboe ning koorijuhtimise erialadel. 2012 lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal, õppides samas oboed ning 2014 magistrantuuri orkestridirigeerimises. Kaspar Mänd on pälvinud Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia aastatel 2012 ja 2015 ning Rahvusooper Estonia kolleegipreemia 2016. Lavastaja: Georg Malvius Lähemalt: Georg Malvius on õppinud põhierialana näitlemist ning lavastamist, lisaks psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Harilik nurmenukk (Primula veris) Referaat 04.04.2001 Harilik nurmenukk (Primula veris) Sugukond nurmenukulised, perekond nurmenukk. Viltuse risoomiga, paljude nöörjate juurtega mitmeaastane lühikarvane rohttaim. Kasvab kuivadel niitudel, loopealsetel, metsaservadel. Rahvaseas tuntud nimede all nagu kanavarvas, käekaatsad, taevavõti, saksapüksid, kikkapüksi, piimapisarad, pääsulill, käokäpp Pole ilmselt eestlast, kes ei tunneks nurmenukku. See taim on meie rahva hulgas nii armastatud ja tuntud, et talle on antud üle kahesaja nime ilmselt rohkem kui ühelegi teisele meie taimele. Enamik neist nimedest iseloomustavad nurmenuku õhulisi torujaid kuni kellukakujulisi õietuppesid või siis kollaseid säravaid õisi. Paljud nurmenuku nimedest on hell...
sellele järeleandmine, reetmine ja andeksand; siin on surma trotsiv armastus, see kõik väljendub nii Tsaikovski dramaatilises muusikas kui ka Lev Ivanovi lüürilises, psühholoogiliselt täpses ja efektses koreograafias, pakkudes ikka ja jälle avastamis- ja lavastamispinget loendamatutele tantsuloojatele. Dirigendid 7 Kaspar Mänd Mänd on lõpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi ning Muusikakooli oboe ning koorijuhtimise erialadel. 2012 lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal, õppides samas oboed ning 2014 magistrantuuri orkestridirigeerimises. 201213 õppis ta Pariisi Konservatooriumis. 2013 sügisest töötab ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkestri dirigendina. Alates 2014. aastast on ta dirigent Rahvusooperis Estonia. Lauri Sirp Sirp on sündinud 29
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Eesti rahvatoite Lühitutvustus. 04.04.2001 1 Ma valisin just selle raamatu, kuna toiduga me puutume ju kõik igapäev kokku, kuid millised olid eestlaste toitumisharjumused eelnevatel sajanditel, seda tõenäoliselt ei tea meist paljud. See raamat sisaldabki lühikese ülevaate eesti rahva argi- ja pidupäevatoitudest ning toitudega seoses olevatest pärimustest, nii nagu need olid välja kujunenud XIX sajandi teiseks pooleks. Kõigepealt räägib raamat toidu üldajaloost 19. ja 20. sajandil. Kuni sajandi keskpaigani olid toitlusolud Eestimaal küllaltki kehvad ning toituti põhiliselt aganaleivast ja silgusoolveest. 1849. Aastast hakkas põllumajanduse olukord paranema, ning samuti ka toitlusolud. Kuid toit oli siiski veel küllaltki ühekülgne. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni...
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Agatha Christie elu ja looming Referaat 14.04.2001 2 Agatha Mary Clarissa Christie, kelle neiupõlve nimi oli Miller, sündis 1891. aastal Inglismaa "kauneimas krahvkonnas", nagu ta ise ütles: Devonis, Torquays. Hariduse sai ta kodus, kus ta õpetajaks oli ema. Kahekümne kolme aastaselt abiellus ta sõjaväelase Archibald Christie`ga, 1928 see abielu lahutati ja Agatha Christie abiellus uuesti 1930. aastal Max Mallowan`iga, arheoloogiga. Kirjutama ajendas Agatha Christie`t õieti juhus. Kord väitis ta õde, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani. Ning pärast paari ebaõnnestunud katset mõnes tõsisemas zanris, kirjutas Agatha Christie 1918. aastal "Saladusliku juhtumi Stylesis" (The Mysterious Affair in Styles). Kirjastajad selle romaani vastu esialgu huvi ei tundnud, kuid 1920. aastal avaldas selle siisk...
Õige: Esimene maailmasõda Allikas: Maaleht 10/16 2. Tallinna ülikooli endine rektor Rein Raud küsis kord: kumb oli enne, kas Leonardo da Vinci või Jüriöö Ülestõus? Õige: Jüriöö ülestõus Allikas: Eesti Päevaleht Reegel: Nädalapäevade, kuude, tähtpäevade ning pühade nimetused kirjutatakse väikse tähega. 1. Vanalinna Hariduskolleegiumi, Kohila Mõisakooli, Püha Miikaeli Kooli ja Johannese Kooli lapsed käisid täna Mardipäeva traditsiooni kohaselt riigikogus. Õige: mardipäeva Allikas: Postimees 11/15 2. Pühapäeva hilisõhtul tähistati Tallinna Kadrioru pargis tule ja jää peoga Hiina Vesimao aasta algust. Õige: vesimao aastat Allikas: Elu24 02/13
Sobilikeks värvusteks pakkusid tüdrukud sinist, punast, musta ja valget, poisid eelistasid selgelt musta ja sinist. Kasutusel olevatest vormidest on lapsesõbralikud, praktilised ning selget ideed kandvad just rahvuslikud koolivormid. Kampsunitel on suur värvivalik, rõõmsad toonid ja toredad mustrid, ning ennekõike sobivadki need maakoolidesse. Linnakoolides võiks rahvusliku kampsuni asemel kasutusel olla pusa, pullover vm sedasorti rõivaese. Heaks näiteks on Vanalinna Hariduskolleegiumi vormikampsun. Kindlasti jääb Eestisse koole, kus pole vormi. Vormiga koolides aga tasuks kindlasti korraldada vormivabu päevi selle idee pakkusid välja lapsed ise. Paar vormivaba päeva kuus oleks vastutulek neile, kes koolivormi ei poolda. Järeldus Koolivorm kui selline ei ole täielikult halb idee. Pigem on küsimus selles, kellele see sobib ja kellele mitte. Igas koolis on õpilased erinevad juba seetõttu tuleks koolivormi
Adolf Hitler Adolf Hitler (20. IV 1889 - 30. IV 1945 ) Janno Tetsmann XI reaal klass Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium 2 Sissejuhatus See essee käsitleb Adolf Hitleri elu ja selle eri etappe. Eesmärgiks on selgitada põhijoontes Hitleri motiivid ja teod, mis viisid verise Teise maailmasõjani. On huvitav jälgida noore mehe teekonda noorest õpilasest suure maailmaajaloo poliitilise juhini. Hoolimata sellest, Hitlerile ei piisanud juhi kohast, vaid ta tahtis liita kõik saksa keelt rääkivate rahvaste riigid ja peale
14-aastaselt hakkas Maria tõsiselt huvituma matemaatikast ja vanemad soovisid, et tütrest saaks õpetaja. See oli ainus naisele sobiv amet tolleaegses Itaalias. Maria otsustas hakata inseneriks. Õpingute ajal tekkis Marial huvi bioloogia vastu ja lõpuks tegi ta kaljukindla otsuse saada arstiks. Selline otsus oli tolleaegses Itaalias justkui õli tulle valamine - naistel puudus võimalus meditsiini õppida, rääkimata sellestm et naine võiks arstina töötada. Selline oli ka Rooma kõrge hariduskolleegiumi otsus: naisterahval pole võimalik meditsiini õppida. Sellele vaatamata sai Maria 1892. ainsa naisüliõpilasena alustada õpinguid Rooma ülikooli meditsiiniteaduskonnas. Maria isa oli tütre valinud elukutse vastu, ema toetas teda igati. (Life and career...). 1896. aastal kaitses Maria Montessori doktoritöö teemal "Tagakiusamismaania uurimine kliinilisest aspektist" ning temast sai esimene naine, kes lõpetas Rooma ülikooli arstina.
Uurimistööde aluste kursus on üks paljudest koolikollektiivi siduvatest ühistegevustest. On täiesti loomulik, et iga kool valib endale sobivaima lähenemisviisi selle ainekursuse korraldamiseks. Siinkohal oli toodud vaid üks konkreetne kogemus 28 KESKKOOLI/GÜMNAASIUMI PRAKTILINE LÕPUEKSAMI TÖÖ KUNSTIS VÕI DISAINIS Margot Kask Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi õpetaja Keskkooli/gümnaasiumi praktiline lõpueksami töö kunstides (muusikas ja visuaalsetes kunstides) peaks olema terviklik kunstiteos, mille sisu ja vorm on välja arendatud ning omavahel kooskõlas. Lõpueksami töö peaks sisaldama lisaks teosele ka sõnalist ja pildilist selgitavat materjali. Selle raames tuleb esitada: SÕNALINE PÕHJENDUS EHK SELGITUS SELLEST, MIKS JUST SELLINE TEEMA, SISU JA VORM VALITI
2) Kirjelda rühmatöö käiku (tööülesannete jaotus, kuulutuse valmimine, vastuskirjade kirjutamine jne.) 3) Sinu panus rühmatöösse. 4) Mida eluks vajalikku õppisid? 5) Missugust tagasisidet said teistelt? Soovituslik kirjandus 55 Pädevustest õpetajale. Tallinn: HM Metoodika ja Koolituskeskus, 1996. Ugur, K. Meediaõpetus põhikoolis. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004. Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava. Tallinn, 2003. Nahkur, A. Rollimäng: mis, milleks ja kuidas? Muutused õppeprotsessis. Tallinn: Haridusministeerium, Tallinna Pedagoogikaülikool, 1996, lk 8792. Nõmm, E., Valgmaa, R. Grupiprotsessid ja nende juhtimine. Tõravere, 1995. Põhikooli valdkonnaraamat EESTI KEEL JA KIRJANDUS 2010 LISA 8 NÄITEID KOOLI LOOVTÖÖDE TEMAATIKAST
annaabi.ee 
