fever, cold, tuberculosis, calendular salve on wounds, trefoils' tea for cough and put a hop inside a pillow in case of a sleep deprivation, if our ancestors hadn't taught that to us. When my stomach hurt, my mother used to read those lines to me: '' Kiirmus-kaarmus Varesele valu Harakale haigus Mustale linnule muu tõbi Meie laps saab varsti terveks.'' And beside human knowledge and cultural heritage, we will lose a knowledge of human cognition and our ability to understand how the mind organizes and processes information. We don't know how our mind works. We only know its thoughts by what comes out of it in a form of a speech. We express ourselves through a language.
Ohverdamise kohtadeks olid kalme, hiiekoht ja ka kodused ohvrikohad ka taluaias. Näiteks uudseohver-esimesest viljast mingi osa või kalapüügis, et esimene kala lasti vette tagasi nii öelda tänutäheks. Muistse eestlase elu oli võrreldes tänasega palju rahulikum, samas oli palju rituaale, mida me teeme ka tänapäeval, ilma, et me teaks, kus kohast need tulnud on. Tore näide selle kohta on ka see, kui laps on haiget saanud ja me memme lauldud laulu lapsele laulame:" harakale haigus, mustalinnule muu tõbi.." ja mis see muud ongi, kui üks loits, ehk me pöördume kellegi või millegi poole lootuses, et lapsel valu ära läheb. Nii tehti enne meid, teeme meie ja teevad ka meie lapsed. Miskit siin maailmas ei ole uut, ikka jõuame tagasi oma esivanemate kommete juurde, kas ja kui palju me aga mõlteme igapäevaselt, et kui muistsed need tegelikult on ja kuidas hoida ja edasi pärandada oma järeltulijatele teadmisi, mis meil muinasajast on.
puudutatud. Mäng, nagu ütleb Lotman, on üks loomingulise teadvuse kujundaja, passiivsus ei ole siinkohal võimalik. Teater ei suuna täna kahtlemata heaks kodanikuks olemist, aga inimeseks olemist küll. Kui mõtlen tagasi oma teatrikülastuste peale, siis tegelikult on mitmeid neid etendusi, mis õpetavad või vähemalt juhivad tähelepanu inimlikkusele ja mõistmisele, märkamisele. Üks sellistest etendustest on kaheosaline Paavo Piigi ja Mari-Liis Lille “Harakale haigus...” ja “Varesele valu...”. Need lavastused on lood inimestest meie ümber, mis annavad justkui võimalus neile, kes ei ole läbi elanud depressiooni, seda teha teatri kaudu. Kõige selle eesmärgiks võiks olla inimlik adumine. Siinkohal võiks taas luua paralleeli Lotmani kirjeldatud mänguga, kus kohtuvad teadmine ja teadmatus. Nimelt mängu puhul on osalejatel (publikul) teada, et olukord on tinglik, kutsub see esile ikkagi emotsioone (kurbus, kaastunne jne).
Viide lahendusele mingi omaduse, võrdluse kaudu. Algselt maagilise mõjuga. 2. Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid (5 liiki)? Hällilaulud ja äiutused Hüpitus- ja mängituslaulud Mängulaulud Ahellaulud (sh nn lõputa laulud) Töölaulud 3. Esitage näide hüpitus-ja mängituslaulu kohta. Tii- tii tihane, vaa- vaa varbalene, lenda üle oaaia, karga üle kapsaaia, üle metsa vurrr! Varesele valu, kiitsakale kibu, harakale haigus, hundile umbevalu, musta linnule muu tõbi, suure rotile suur pikk pind taha! 4. Esitage näide liisusalmi kohta. A.Ussa-pussa, ussa maru, D.Üki, kaki, kommi, nommi, Sina oled mängus karu. Vanamees hüppas üle pommi. Pommist käis üks kõva pauk, Vanamees vaatas, püksis auk. B.Trips, traps, trull, Sina oled kull! E.Hiired kõditasid naba,
Elu 2tk – Materiaalne aspekt, vaimne aspekt – teine elu on unenägudes – mina&teisik Surm 2tk – Materiaalne aspekt – keha funktsioonide muutus, vaimne aspekt Matus 2tk – Materiaalne aspekt – kehaga tehtavad riitused, väike matus. Vaimne aspekt – suur matus, peielaud 34. Too näiteid täiendpolaarsest mõtlemisest animismis. (st. mõeldakse kategooriates see(tavaline, igapäevane) ja too(tume, varjatud)) 35. Varesele valu, harakale haigus, mustale linnule muud mured. Arutle, kas tegemist on loitsuga. Tegemist on loitsuga, kuna sellel on vägi sees ning loitsus on helivõnked.
2) mittekommunikatiivne eesmärgipäratu grafiti. 44. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. • Regilaulud • Itkulaulud • Lastelaulud • Loodushäälendid • Riimilised rahvalaulu 45. Iseloomusta mõnda vanema rahvalaulu liiki ja selle sisemist liigendust. • Äiutused, hällilaulud • Hüpitus- ja mängituslaulud, -Tii-tii tihane, • Lastele loetud loitsud -Harakale haigus • Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjktide poole • Liisklugemised jt 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saarel ja Setomaal. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). „Vana kannel“ “Kust tulid lood minule... Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatest” 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid?
loodud grafiti ja 2) mittekommunikatiivne eesmärgipäratu grafiti. 44. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. · Regilaulud · Itkulaulud · Lastelaulud · Loodushäälendid · Riimilised rahvalaulu 45. Iseloomusta mõnda vanema rahvalaulu liiki ja selle sisemist liigendust. · Äiutused, hällilaulud · Hüpitus- ja mängituslaulud, -Tii-tii tihane, · Lastele loetud loitsud -Harakale haigus · Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjktide poole · Liisklugemised jt 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saarel ja Setomaal. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). ,,Vana kannel" "Kust tulid lood minule... Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatest" 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid?
(tulesüütamiseks, õlletegemiseks, võitegemiseks, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kalaõnne taotlevad sõnad jne) o Arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne Oluline on ka lugemise sugestiivsus. Lastelaulud o Äiutused, hällilaulud o Hüpitus- ja mängituslaulud, Tii-tii tihane, o Lastele loetud loitsud Harakale haigus o Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjktide poole o Liisklugemised jt Itkud o Surnuitkud o Mõrsjaitkud o Nekrutiitkud Itku värss ei vasta 8-le silbile, ta võib olla oluliselt pikem või lühem. Sinna juurde käivad ka rituaalsed nutmised. Kui seda esitatakse, siis ka nutetakse. Nende puhul on selgelt rituaalne funktsoon. Setu traditsioonist on teada ka mõrsjaitkud setu pulmas esitatakse mõrsjaitku kooriga
2. Seisab nagu lastud vares sorgus, norgus, kühmus, õnnetu. 3. Kraaksub nagu vares räägib ärritunult kõva ebameeldiva käriseva häälega. 4. Nagu varesed saagi kallal valjuhäälne ja vihane millegi jagamine, endale haaramine. 5. Vares vaga linnukene omakasupüüdlike plaanidega pealtnäha vaikne kalk inimene. 6. Varesejalad halb käekiri. 7. Pea nagu varesepesa juuksed sassis. 8. Varesekarva rüü tumehallid riided. q K. Ribenis Varesele valu, harakale haigus, musta linnule muu tõbi! Kivi külge, kännu külge, roisu külge, roika külge! Härgadega tulgu, hobustega mingu, vinn-vänn, väravast välja, hilbates hiire poole, karates kaariku poole, joostes hiiriku poole, vilistades Viljandi poole ja iga nelja tuule poole! Varesest lastekirjanduse kogumikes: 1. Vares ja traktor, Raim Farhadi, Karl-Hanto Selmet, lk. 137. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Vares ja kuu, Kalju Kangur, lk. 181. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 3
Ulmenäidendid). Siis oli paus ja peale seda tulid: Martin Algus (klassikalisi näidendivorme kasutanud), nagu ka Urmas Lennuk. Toomas Suuman, Uku Uusberg, Jim Ashilevi, Mart Aas, Andres Noormets, Kadri Noormets (kadrinoormets) (lavastus ,,Go neo und romantix" eksperimentaalnäidend), Siim Nurklik. Dokumentaalsus ja draamakirjandus: Merle Karusoo ,,HIV" (2002), Tõnu Õnnepalu ,,Vennas" (2014), Mari-Liis Lill koos Paavo Piigiga ,,Varesele valu, harakale haigus.." (2014) ja koos Maria Lee Liivakuga ,,Väljast väiksem kui seest" (2017). Postdramaatiline teater ja teatritekst: Ivar Põllu ,,Endspiel" (2008) Kõivu ja Vahingu romaaniga seotud. Salongiteemad. ,,Ird. K" (2010) Kaarel Irdist, Vanemuise teatriuuenduse peegeldamine. Leidis uue rütmi ja lahenduse kahe viimase lavastusega: ,,Praktiline eesti ajalugu" (2017) ja ,,BB ilmub öösel" (2017) taustal Undi viimane romaan ,,Brecht ilmu öösel"
Lisa teksti juures ning puuduva "Maiu ja Tommi"). Ta tahab ka pildid ilusti info leidmine jutustuses järjekorda panna aga eemalt lendab loomade juurde harakas. Ta lendab nii Laps reastab neli kiiresti, et pildid lähevad kõik sassi. Siis pilti. hakkab harakale üks pilt nii hirmsasti meeldima, et ta viib selle oma lastele (puudu on esimene pilt (sissejuhatus)). Kuula nüüd „Maiu ja Tommi“lugu. Vaata ka pilte laual! Pane tähele ja näita, millise pildi kohta jutt käib! Aseta kuuldud jutu järgi pildid järjekorda! Juhendaja loeb jutu, millel puudub sissejuhatus.
Näiteks: Kord Vestmann all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestmann peal. Kas teil on veel ruumi? Oota, sa! libisev riim vt riim. liitriim vt riim. liturgia jumalateenistus. Keskaegne draama arenes välja kristlikust liturgiast. loits nõidumissõnad. Loitsud põhinevad usul sõna maagilisse jõusse, nende abil püütakse mõjutada inimesi, haigusi, loodusjõude jmt. Näiteks: Kõhuvalusõnad. Kiirmus, kaarmus, varesele valu harakale halu mustalinnule muu tõbi, lapse kõht terveks! loomamuinasjutt vt muinasjutt. lugulaul jutustav luuleteos, mõistet on kasutatud eepose, ballaadi ja poeemi tähenduses. luulegraafika vt piktograafiline luule. lõik proosastroof, tekstiosa taandreast taandreani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid. Lõik on proosateksti põhiühik. lõppriim vt riim. läkitus pöördumise vormis kirjutatud luuletus. Näiteks: Lydia Koidula
veest, maast saadud haigused nt). Kuri silm sh on oluline veel seepärast, et seob siinse rahvameditsiini-alase käsitluse esimeses loengus käsitlemist leidva algosakeste ja harmoonia filosoofiaga. Nimelt F. Oinas (1984) kirjutab, et kurja silma fenomeni aluseks on nö ühendatud anumate printsiip ehk lähenemine, et hüvesid on maailmas limiteeritud hulk kui keegi saab juurde, tähendab see seda, et kelleltki võetakse ära (kratid, aga ka nt haiguse varesele-harakale manamine). Eesti rahvameditsiinis(-usundis) on haigustekitajaid vähe süstematiseeritud. Renata Sõukand (keda siinkohal on kasutatud) mainib Ilmari Mannineni (küll eeskätt soome materjalil ja juba 1922) tehtud üldistust. Manninen eristas haiguste puhul nende tekitajaid ja ilmumiskuju. 23 Demonoloogilised haigustekitajad (Manninen): 1. Surnutelt saadud haigused; 2. Maast ja maavaimudelt saadud haigused; 3
annaabi.ee 
