Põuaperioodid looduses on kriitilised ajad, mil paljude liikide arvukus väheneb tunduvalt. Kunstlikult põua tekitamine vähendab arvukust veelgi. Halvasti mõjub ka vooluhulga kõikumine. Kui pärast paisjärve vee kogumist turbiin jälle käima pannakse ja vooluhulk tunduvalt suureneb võib see olla hukatuslik kalade noorjärkudele ja marjale (lõhe, meriforell, jõeforell). Paisutamine halvendab ka vee kvaliteeti (vesi soojeneb, setted kuhjuvad, vetikad vohavad, hapnikureziim läheb tasakaalust välja). Tammid jõgedel taksitavad siirdekalade rännet, kes tulevad merest jõkke kudema. Keskkonnale kahjulike aspekte on veelgi. Väidetavalt ületab hüdroenergia tootmisega tekkiv kahju loodusele hüdroenergiast saadava tulu. Seega on hüdroenergeetika kasulikkus praegusel kujul küsitav. Eesti suurimad hüdroelektrijaamad on Linnamäe HEJ, Kunda HEJ ja Keila-Joa HEJ. Hüdroenergia tootmise suurt kasvu Eestis pole ette näha, kuna üksikute jaamade
makrozooplanktonit. · Mikroplanktonit kogutakse batomeetriga (5 ja 23 l), meso- ja makroplanktonit aga planktonvõrguga (võrgusilma suurus 90 kuni 200 m). CPR (Continuous Plankton Recorder). Kogutakse mereplanktonit pikkadel vahemaadel. Filtriks on planktonsiid, mis asetseb rullikutel. Rullikuid ajab ringi propeller. Tööpõhimõte: Siidikassettidelt eemaldatakse siid ja seda uuritakse laboris. Zooplanktoni horisontaalne levik. Mõjutegurid. 1. Temperatuur. 2. Soolsus. 3. Hapnikureziim. 4. Toitumistingimused (eraldi loeng). 1.1 Temperatuur. Eurütermsed: meririst Aurelia aurita, rübik Evadne normanni, Acartia bifilosa. Stenotermsed soojalembesed: tavaline paunik Pleopsis polyphemoides (temp. 15-16ºC); Bosmina maritima, Podon intermedius, putak Centropages hamatus ja koodik Temora longicornis (temperatuuril > 16ºC). Stenotermsed, külmalembesed: Limnocalanus macrusus.
Referaat Juhendaja: emeriitprofessor Henn Kukk Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................. lk.3 Vee keemia: *Vee mineraalsus ja ioonkoostis ........................................................... lk.4 *Hapnikureziim ..................................................................................... lk.5 *Orgaanilised ained ............................................................................... lk.5 *Toiteelemendid .................................................................................... lk.6 Valgusolud Võrtsjärves........................................................................... lk.7 *Võrtsjärvel tehtud optilised mõõtmised ............................................
isendid) asustamine. 5. Suguküpsete isendite asustamine. Kalade käitlemine asutamisel · Tuleb arvestada asustatavate kalaliikide iseärasusi ja järgida nende jaoks väljatöötatud metoodikat (kohandades seda Eesti oludele). · Asustamised tuleb läbi viia, kindlustades kalade maksimaalse ellujäämise. · Asustamine peab toimuma võimalikult stressivabalt. · Asustamise eel kalu ei söödeta, transpordil tuleb kindlustada optimaalne asustustihedus, hapnikureziim ja veetemperatuur, soovitav on kalade vedusid teha jaheda vee perioodil. · Tingimata tuleb vältida järske temperatuurikõikumisi. · Kalad tuleb veekogusse lasta hajutatult ja neile sobivasse biotoopi. · Peab valima koha ja aja, mil röövloomade ja lindude poolt põhjustatav kahju on väikseim, samuti kindlustama järelevalve, et kalu kohe välja ei püütaks. Tulemuslikkuse hindamine · Asustamise tulemusi hinnatakse märgistatud
kaltsiumfosfaat lahustuma ja põhjasetetest tuleb uuesti ringlusesse fosfor. Sellega algab järve enesereostumine. See protsess toimub juba praegu peaaegu kõikides kihistunud veega Eesti väikejärvedes. Rohke ammooniumlämmastiku korral moodustub leeliselises keskkonnas ammoniaak, mis on kaladele äärmiselt mürgine. Ökosüsteemi seisund Järve ökosüsteemi hindamisel on oluline ka selle gaasi-, eriti hapnikureziim. Ideaalsel juhul on aastaringselt küllastumusele lähedane hapnikusisaldus terves veesambas. Paraku sellist olukorda Eesti järvedes ei esine. Suhteliselt hea hapnikureziim on Nohipalu Valgjärves, kus hapnikuvaesed on vaid põhjalähedased veekihid ja hapniku üleküllastus ülemistes kihtides on minimaalne. Hea gaasireziimiga on veel Piigandi, Uiakatsi, Koorküla Valgejärv, Udsu jt toitesoolade vaesed järved, kus hapnik puudub vaid süvikute piirkonna põhjalähedastes veekihtides
hulgal sulfaatioone, nende negatiivne mõju järvede ökosüsteemidele ilmneb anaeroobse keskkonna tekides, kus sulfaatide baasil moodustub väävelvesinik. Väga kõrge on ammooniumlämmastiku sisaldus mitmes Pandivere järves. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 277-279) Ökosüsteemi seisund Oluline on järve ökosüsteemi seisundi hindamisel ka gaasi-, eriti hapnikureziim. Põhjalähedased veekihid on hapnikuvaesed Nohipalu Valgjärves ning hapniku üleküllastus ülemistes kihtides on minimaalne. Enamikus Eesti sügavamates kihistunud veega väikejärvedes on hapnikku suvel rohkesti hüppekihist ülevalpool. Tavaliselt on ülemised veekihid hapnikuga üleküllastatud. Järve mikrobioloogilise seisundi halvenemise tunnused ilmnevad kõige selgemini kihistunud veega järvede põhjalähedases veekihis, kihistumata järvedes aga vahetult
laguneb aprillis. Jääkatte paksus võib olla märtsis 30-50 cm, väga karmidel talvedel külmuvad madalamad veekogud vahel põhjani. Suvel võib veesamba temperatuur kihiti olla vägagi erinev. Gaasireziim. Meie järved on suhteliselt kehvade hapnikutingimustega. Ideaalset olukorda, kus hapnikusisaldus kogu veesambas on lähedane küllastumusele, enam ei esine. Peaaegu kõigis kihistunud väikejärvedes puudub hapnik hüpolimnionis või kaob sealt perioodiliselt. Suhteliselt hea hapnikureziim on veel säilunud eutrofeerunud oligotroofsetes järvedes, kus hapnik puudub vaid sügavamates põhjalähedastes kihtides ning üleküllastumist veesambas praktiliselt ei esine, kuid iseloomulikku ortograadset hapnikujaotust seal siiski enam pole. Ohtralt leidub süvakihtides ka süsihappegaasi ja metaani, mis on samuti seotud anaeroobsete bakteriaalsete laguprotsessidega. Hüdrokeemia. Hüdrokeemilised parameetrid on suurtes piirides. Eesti järved on mageda veega, vaid
Kasvanduse loomise kulutustele lisaks tekib jooksvaid kulusid vaid väljapüügil, mida tehakse mõrdadega. Tiigi hektaritoodang võib olla heades tingimustes 300 kg ehk ligikaudu 10 000 kaubavähki aastas (tiigi tootva pinna kohta). Kuna loodustoidutiike ei tühjendata ja nende ruutmeetritoodang on madal, võib kogu tiigipind olla küllalt suur, isegi mitmeid hektareid. Suures tiigis, kus on ka süvikuid, on hapnikureziim tavaliselt parem kui väikeses tiigis. Poolintensiivne tiigikasvatus Poolintensiivne tiigikasvatus erineb vähikasvatusest loodustoidutiikides näiteks tiikide konstruktsiooni poolest. Tiigid on sorteerimise ja/või harvendamise hõlbustamiseks tühjendatavad. Vähke söödetakse avaveealal. Paaritumine, kudemine, marja hautamine, poegade koorutamine võidakse korraldada siseruumides, kontrollitavates tingimustes. Sisebasseinides koorunud pojad
haruldased, nt vesilobeelia. · semidüstroofne e. poolhuumusetoiteline kkt.- väga väikese puhverdusvõimega, mineraalainetevaesed, keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või rabastunud kallastega. Paiknevad peamiselt liivastel toitainevaestel aladel Haanja kõrgustikul. Suhteliselt sügavates semidüstroofsetes järvedes on hea hapnikureziim. Valgejärv (Kurtnas) · düstroofne e. huumusetoiteline kkt.- punakaspruuni happelise veega 19 järved. Tavaliselt väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained neis peaaegu puuduvad, seetõttu on nad ka väga elustikuvaesed. Hapnikutingimused on aastaringselt head isegi süvakihtides. Veekogu põhja moodustab enamasti järvemuda (düü). Rabajärved või rabade läheduses asuvad järved.
Kasvanduse loomise kulutustele lisaks tekib jooksvaid kulusid vaid väljapüügil, mida tehakse mõrdadega. Tiigi hektaritoodang võib olla heades tingimustes 300 kg ehk ligikaudu 10 000 kaubavähki aastas (tiigi tootva pinna kohta). Kuna loodustoidutiike ei tühjendata ja nende ruutmeetritoodang on madal, võib kogu tiigipind olla küllalt suur, isegi mitmeid hektareid. Suures tiigis, kus on ka süvikuid, on hapnikureziim tavaliselt parem kui väikeses tiigis. Poolintensiivne tiigikasvatus (joonis 20) Poolintensiivne tiigikasvatus erineb vähikasvatusest loodustoidutiikides näiteks tiikide konstruktsiooni poolest. Tiigid on sorteerimise ja/või harvendamise hõlbustamiseks tühjendatavad. Vähke söödetakse avaveealal. Paaritumine, kudemine, marja hautamine, poegade koorutamine võidakse korraldada siseruumides, kontrollitavates tingimustes.
· Hoovustesüsteemi üldpildi määrab tuul. Süsteem on kahekihiline. · Järve majandamine · Suur osa Peipsi reostumisest tuleb Venemaalt · Vee värvus, läbipaistvus ja mineraalainete sisaldus huumusained annavad Peipsi veele pruunika tooni. Järve eri osade värvus on erinev. Värvus muutub lõunast põhja heledamaks, samas suunas suureneb ka vee läbipaistvus. Peipsit iseloomustab hea hapnikureziim. · Fauna ja floora liigirikas fütoplankton. Zooplanktonid, põhjaloomad. Peipsi on Ida- Euroopa kalarikkamaid järvi. · Peamiselt inimtegevuse mõjul on Peipsi vee toitelisus jõudsalt suurenenud ja ületanud optimaalse taseme · Maavaradest leidub Pepsis liiva ja järvemuda. Mineraalvesi. Võrtsjärv · 270 km2 · Paikneb madalas lamedas nõos · Vesikonna pindala 3374 km2 (järve akvatoorium u 8%) · Järvenõgu pärineb kvaternaarieelsest ajast
Osa järvi kasvab kinni, rajatakse uusi veehoidlaid ja paisjärvi. Järvede üldpindala muutumise peamiseks põhjuseks on nende kinnikasvamine. Osaliselt on see järve enda elutegevuse tulemus, osaliselt aga inimtegevuse tagajärg valglate piirkondades. Järvedesse settib orgaanilist ainet, mitmesugused järve kandunud toitesoolad põhjustavad taimestiku ja vetikate vohamist. Teisalt tungib kaldalt vee poole sealne taimestik. Hapnikureziim muutub, järvest kaovad olulised veeasukad ja lõpuks kasvab järv kinni. Järved paiknevad Eesti territooriumil ebaühtlaselt, olles seotud pinnamoe liigestatuse ja kerkiva mererannikuga. Järvederikkaim paik on Kirde-Eestis asuv Kurtna mõhnastik, kus 30 km^ suurusel alal leidub ligi 40 järve. Keskmisest tihedamalt on järvi ka Lõuna-Eesti kõrgustikel, Aegviidu ümbruses ja Saaremaa looderannikul. Pandivere kõrgustikul järved
järvedest on madalad, siis on neis ka veesamba temperatuur ühtlane ja veemassid segunevad hästi. Need järved on polümiktilised. Meie järved on suhteliselt kehvade hapnikutingimustega. Ideaalset olukorda, kus hapnikusisaldus kogu veesambas on lähedane küllastumusele, enam ei esine. Peaaegu kõigis kihistunud väikejärvedes puudub hapnik hüpolimnionis või kaob sealt perioodiliselt. Suhteliselt hea hapnikureziim on veel säilunud eutrofeerunud oligotroofsetes järvedes, kus hapnik puudub vaid sügavamates põhjalähedastes kihtides ning üleküllastumist veesambas praktiliselt ei esine. Valgustingimused on Eesti väikejärvedes aasta jooksul küllaltki muutlikud. Kõige väiksema läbipaistvusega on vesi suvel, planktonvetikate arengu kõrgperioodil. b. Eutroofne (rohketoiteline) - heleda, kareda veega, rohke biogeenide sisaldusega
annaabi.ee 
