1. Mis on logistika eesmärk? Logistika eesmärgiks on käsitleda kompleksselt kõiki ringluse etappe: hanget, tootmist, ladustamist, füüsilist jaotust, transportimist, nõudlust, tarbimist. 2. Millised olid logistika arenguetapid 1960-2000.a ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? 1960-1970.aastatel tegutsesid, nt tootmine, pakkimine ja ladustamine iseseisvalt. Sellel ajal kontsentreeruti peamiselt kulude vähendamisele laonduses ja transpordis. Arenesid peamiselt transpordivahendid. 1980ndatel jagunesid tegevused, kas hanke või jaotuslogistika alla.
mille eelduslik maht oli ligi kaks miljardit krooni. Mängus oli kogu RMK raiutud puidu vedu viie aasta jooksul. Firmade pakkumuste summaks kujunes 1,74 miljardit krooni, andes seega alust väita, et tegu on riigi ajaloo suurima kartellikokkuleppe juhtumiga. Konkursil oli 38 veolepingut, kuid mitte kõigi puhul ei kahtlusta riigiprokuratuur kokkumängu. Riigiprokuratuuri teatel jagasid ettevõtted niiviisi omavahel ära kümme hanget. Esialgu oli uurimise all 25 firma tegevus, kuid kokkuvõttes sai süüdistuse üheksa firmat. Skeem oli lihtne: firmad tegid pakkumused korraga peaaegu kõikidele lepingutele, kuid seejärel hakkasid odavamad pakkujad neid tagasi võtma. Esialgsetel andmetel ongi väidetav kuritegu selles, et odavamate pakkumuste tagasivõtmises leppisid firmad omavahel kokku. Kahju sai sellest RMK, kuna pidi sõlmima kallimad lepingud. Ent kannatasid ka
Erahangete puhul otsustab eraettevõtja või –isik aga ise kuidas ta oma rahalisi vahendeid kasutab. Riigihangete seadus jõustus 1. mail 2007. aastal, mida on hiljem muudatustega täiendatud. Antud seadusega on üle võetud Euroopa Liidu riigihankedirektiivid 2004/18/EÜ, 2004/17/EÜ ja riigihangete õiguskaitsemeetmete direktiiv 2007/66/EÜ. Riigihangetes, nii nagu ka erahangetes, on kaks poolt: üks pool on RHS § 10 lõike 1 mõistes hankija, kes viib hanget läbi ja teine pool on RHS § 12 lõike 1 kohaselt pakkuja, RHS § 12 lõike 2 kohaselt taotleja või RHS § 12 lõike 3 iga huvitatud isik, kes soovib hankest osa võtta. Pakkuja on see isik, kes on olnud huvitatud isik enne pakkumuste esitamist ja pärast pakkumuste esitamist muutub ta pakkujaks. Samamoodi muutub huvitatud isik taotlejaks pärast taotluse esitamise tähtaega. Seega, enne vastavat
Algfaas esimestest arvutiostudest kuni esimese (mahukama) IT arendusprojektini Arendusfaas esimestest projektidest kuni IT strateegilisele lisaväärtusele keskendumiseni Strateegiafaas IT rakendamine äristrateegia teenistusse. IT Personalijuhtimine 1 1. Algfaas - Enamasti algab ettevõtte infosüsteemi loomine kontori töökohtade arvutiseerimisest · Algfaasis, peale esmast riistvara ja standardtarkvara hanget, on ettevõtte infotöö sisuks olemasoleva infosüsteemi kasutamine ja ülalpidamine. · IT juhtimine ei ole algfaasis veel väga ajamahukas ega keerukas ja Tippjuht tegeleb sellega reeglina ise. · Spetsialisti vastutusvaldkonda kuuluvate tegevuste töömaht võib algfaasis olla täiskoormusega töötajale ebapiisav, mistõttu tuleb valida, kas: palgata osalise koormusega IT spetsialist leida või arendada keegi olemasolevate töötajate hulgast IT tugiisikuks,
Töötukassa peab oma klientideks tööpakkujaid ja tööotsijaid. Kuid laiemas plaanis on kliendiks ka Eesti riik. Riigi eelarvest eraldati näiteks 2012 aastal töötukassale mitu miljonit eurot. Selle raha eest ootab riik töötute arvu vähenemist, kodanike suurenevat rahulolu ümberõppe võimalustega ja uute töökohtade teket. Töötukassa kasutab ka praegu paljude erafirmade võimalusi laiema valikuga teenuste pakkumiseks. Kokku algatati peaaegu poolsada tööturuteenuse hanget. Samuti kontrollitakse kvaliteedi tagamiseks teenuseosutajaid teenuse toimumise ajal. 2012. aastal viidi läbi mitme3d kontrollid, millest 88% juhul vastas teenuse osutamine nõuetele. Enamikel juhtudel piisas puuduste kõrvaldamiseks tähelepanu juhtimisest või leppetrahvi kohaldamisest ja lepingu lõpetamisest. 2012. aastal esitati leppetrahvi nõue kaheksa lepingu täitmise osas ja ühtegi lepingut üles ei tulnud öelda.(Ibid:14)
panustades. Müüja see vastu püüab maksimeerida oma huve müüdava koguse ja müügihinna kaudu ning minimeerida panustamist tarnetega seonduvasse. Ehk üks osapool tahab saavutada eesmärki teise osapoole arvelt. Need pole eriti kestvad lepingud. Pigem on kestvamad need kus saavutatakse win-win olukord. Ettevalmistus: milline on meie tegelik positsioon läbirääkimisstel? kui oluliseks peavad erinevad tarnijad hanget enda jaoks? kuidas tarnija tajub oma positsiooni meie suhtes? kes osalevad läbirääkimistel? millest koosnevad tarnija kulud? milliseid kululiike on võimalik läbirääkimistel mõjutada? Ostja positsiooni nõrgestavad tegurid on näiteks: ebapiisav ettevalmistus läbirääkimisteks; ebapiisav turuolukorra tundmine; võimusuhete mittemõistmine; vähe pakutavaid alteranatiive, tarnija kulustruktuurist mittearusaamine; vähene kogemus; puudulik keeleoskus; tarnija
pidevalt edasi. 42. Miks käsitletakse infosüsteeme tihti arendusprojektidena ja millega tegeleb projektijuht Kuna ettevõtte seisukohalt ongi tegu arendusprojektina (IS arendamine on seotud ettevõtte arendamisega): · IS või selle arendus ei ole pelgalt hange · tunnetatakse vajadust (probleemi) IS või selle arenduse järele · enne hanget tehakse vajaduste analüüs ja pannakse kokku tingimused Projektina saab vaadelda, kuna: · tehakse valmis kindla aja ja rahaga · täidab kindlaid eesmärke Projektijuht peab kindlaks tegema, kas projekti lõpus on eesmärgid täidetud või mitte. Need peavad olema väga konkreetselt ja õigesti (vajadustele vastavalt) defineeritud. 43. Selgita projektimeetodi omadusi Projekti omadusi:
· hinnata süsteemide või infotöö korralduse kvaliteeti, turvet ja töökindlust · kaitsta tellija huve, kui tellitavas projektis on põhiline teadmine täitja poolel · kontrollida venivaid või muus mõttes ebaedukaid projekte · pakkuda tuge uute projektide käivitamisel Auditeeritakse kõiki infosüsteemidega seotud objekte, tegevusi, protsesse ja valdkondi, sealhulgas planeerimist, organisatsiooni, dokumentatsiooni, hanget, projekti, projekti juhtimist, arendust, metoodikaid, kasutamist, hooldust, mõõtmist, aruandlust, jälgimist (sisemist kvaliteedihaldust). Audiitor võib kuuluda organisatsiooni koosseisu või olla väljaspool seda. Infosüsteemi audiitor on isik, kes soovitatavalt omades kehtivat infosüsteemi audiitori sertifikaati, auditeerib auditi eesmärgist lähtudes auditeeritava organisatsiooni infosüsteemi vastavalt infosüsteemide
Erahangete puhul otsustab eraettevõtja või –isik aga ise kuidas ta oma rahalisi vahendeid kasutab. Riigihangete seadus jõustus 1. mail 2007. aastal, mida on hiljem muudatustega täiendatud. Antud seadusega on üle võetud Euroopa Liidu riigihankedirektiivid 2004/18/EÜ, 2004/17/EÜ ja riigihangete õiguskaitsemeetmete direktiiv 2007/66/EÜ. Riigihangetes, nii nagu ka erahangetes, on kaks poolt: üks pool on RHS § 10 lõike 1 mõistes hankija, kes viib hanget läbi ja teine pool on RHS § 12 lõike 1 kohaselt pakkuja, RHS § 12 lõike 2 kohaselt taotleja või RHS § 12 lõike 3 iga huvitatud isik, kes soovib hankest osa võtta. Pakkuja on see isik, kes on olnud huvitatud isik enne pakkumuste esitamist ja pärast pakkumuste esitamist muutub ta pakkujaks. Samamoodi muutub huvitatud isik taotlejaks pärast taotluse esitamise tähtaega. Seega, enne vastavat
Audit võimaldab hinnata, kas püstitatud kvaliteedinõuded on rahuldatud. Infosüsteemi audit: on mitmekülgne ülevaade ja hinnang auditeeritava ettevõtte, asutuse või organisatsiooni infosüsteemi või selle osadele, kaasa arvatud selles seostele automatiseerimata protsessidega ja organisatsiooni struktuuridega. Auditeeritakse kõike infosüsteemidega seotud objekte, tegevusi, protsesse ja valdkondi, sealhulgas planeerimist, organisatsiooni, dokumentatsiooni, hanget, projekti, projektijuhtimist, arendust, metoodikaid, kasutamist, hooldust, mõõtmist, aruandlust, jälgimist (sisemist kvaliteedihaldust). Infosüsteemi mõistetakse laialt, lülitades sellesse vajadust mööda kogu ettevõtte infotöö sõltumata selle automatiseerituse tasemest. Näiteks: firmal on probleeme infolekkega. Audit aitab selgitada põhjusi ja veel olulisem hoida ära selliseid juhtumeid tulevikus.
Lisa 2 järg või ei taha näha, teevad odavamaid pakkumisi ja need kes riske juba ette näevad, arvestavad need riskid ka pakkumistesse sisse siit ka ebavõrdsus," tõi välja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Indrek Peterson. Tellijate tase väga erinev. Peedu tunnistas, et suur probleem on ka tellijates, kes tihtipeale jonnivad ning ei taha hangete korraldamisel professionaalset abi kasutada. ,,Tihtipeale on suhtumine selline kus öeldakse, et mina seda hanget ära ei anna," ütles Peedu. Tase ning pädevus riigihangete korraldamisel on Peedu sõnul väga erinev ning enamuses madal. ,,Me ei saagi eeldada professionaalset taset nendelt, kes teevad ühe hanke kümne aasta jooksul. Inimesed läbivad küll riigihangete korraldamiseks koolitusi, ent see ei ole kindlasti piisav," märkis Peedu. Peedu sõnul teeb ministeerium endast kõik, et teavitada juhistest ja määrustest riigihangete korraldajaid, ent see ,kuidas nad seda infot kasutavad, pole
Linguistic Sources of Ambigutity [BE+]. 7.2 Tarkvara testimist puudutavate nõudmiste määratlemine hanke koostamisel Tarkvara testimise hanke või tarkvara loomise hanke testimist puudutava osa koostamisel tuleb samuti püstitada nõudmised testimisprotsessile, et hanke täitjale oleks üheselt mõistetav, mida temalt oodatakse ning et tagada hankija ja täitja ühene arusaam hanke eesmärgist või tellitava tarkvara kvaliteedi tagamisest. Seetõttu tuleks tarkvara (testimise) hanget plaanides välja selgitada ning hanke pakkumiskutsesse lisada suhteliselt konkreetne testimisülesande püstitus: 1. Hanke sisendid (testitava objekti arenduse alusdokumendid) ning testitav objekt (erinevad versioonid) 2. Hanke väljundid: a. Testiplaan b. Testilood c. Täiendusettepanekud alusdokumentide (nõudmiste) osas d. Testimise tulemused kõigi testimise liikide kohta e
Süsteemi analüüs võimaldab välja selgitada kõige olulisemad faktorid, nende iseärasused ja seosed, samuti hinnata nende mõju uuritavale väljundile. Süntees toimub formaliseeritud mudeli väljatöötamise käigus. Logistilise käsitluse sisu moodustavad: süsteemsus, terviklikkus, kogukulude optimeeritus. Logistika ülesandeks praegusajal on käsitleda kompleksselt kõiki ringluse etappe: hanget, tootmist, ladustamist, füüsilist jaotust, transportimist, nõudlust, tarbimist. Logistika integreerib hanke, tootmise, jaotamise ja veo ühtseks tervikuks ja see muudab olemuslikult efektiivsuse hindamise kriteeriume vaadeldavas majandussüsteemis (Coyle jt., 1996). Logistikat saab käsitleda kui 3 süsteemset mõtlemisviisi, mille puhul komplekselt, vastastikust mõju ja põhjuse-
rajamiskuludest TALO 80 koosneb järgmist klassifikaatoritest: 1. konstruktiivelementide klassifikatsioon (RO) Lk. 9 teine pool 2. tööliigi klassif (SCO) 3. kuluartiklite klassif (KL) 4. kulupearühmade klassif (KE) TALO 80 koosneb 2-st paralleelsest infoelutusviisist Süsteemi põhikarkassi 3 esimese klassifikatsiooni näol. kulupearühmad moodust. teat. paralleelse täiendava klassifikat. aluse. Kulupearühmad katavad kogu hanget, kui investeerimisobjekti. Need jaotused üksikutesse klassidesse ja tähistat. tähtedega A D-ni, kus B, D jaot. omakorda alamklassideks nii, et kokku on 10 klassi, kusjuures lisatakse juurde numbrid 1 9. A0 tellija üldkulud B ehituskulud B1 tellija kulud B2 üldehitustööd B3 saantehnilised tööd (LVI) B4 elektritööd (S) B3 ja B4 LVIS eritööd Konstruktiivelemendid, tööliigid, kuluartiklid võimaldavad kulu pearühma B täpsemalt jaotamist. Jaotust kulupearühmadeks kasut
annaabi.ee 
