LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13KÕ2 KOHALIKE OMAVALITSUSTE SOTSIALTÖÖTAJA AMETIJUHENDID Analüüs Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2013 Kohalike omavalitsuste seast valisin analüüsiks Halinga, Haljala ja Salme valla sotisaaltöötaja ametijuhendid. Kõikides nimetatud valdades nimetab sotsiaaltöötaja ametisse vallavanem. Kõikide valdade sotsiaaltöötaja ametijuhendites on põhieesmärgiks sotsiaaltöö korraldamine. Halinga valla sotsiaaltöötaja ametijuhendis on lisatud, et sihtgrupid tuleks ise välja selgitada, kuid Salme valla puhul on sihtgruppideks toodud lapsed, vanurid ning puudega inimesed ja teised sotsiaalabi vajavad inimesed. Haljala valla
Irina Vassiljeva KOLME OMAVALITSUSE SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHENDI ANALÜÜS Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2013 Valisin kolme vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendi analüüsiks Kohtla-Nõmme, Salme ja Halinga vallavalitsust. Kõikides kohtades määrab sotsiaalnõuniku oma ametikohale vallavanem. Kohtla-Nõmme ja ka Salme sotsiaaltöötajad omavad alluvaid, kuid mitte Halinga vallavalitsuse sotsiaaltöötaja. Ametikoha eesmärkides on erinevusi peaaegu kõigil, näiteks Halinga valla peamiseks sihtgruppiks on eakad ja puuetega isikud kui Salme Vallavalitsuses on välja toodud kõik aspektis aga Kohtla-Nõmme tegutseb vastavalt valla Põhimäärusele ja Eesti
SANDRA NÕMMIK Halinga küla, Halinga vald Telefon: 5698752 E-post: [email protected] Pr. Tiina Tint Maxima Eesti OÜ Tartu 29. september 2011 56545 Tartu AVALDUS Lugesin internetis CV onlineis teie firma kuulutust kaupluse juhatajale. Kuna Maxima Eesti
Oma töös toon välja Pärnu linna vaatamisväärsused ning kirjeldan neid. Koostasin selle töö, sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil. Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu erinevate vaatamisväärsustega. Üldiseloomustus Pindala 4 806,68 ruutkilomeetrit Elanike arv: 89 343 asustustihedus: 18,9 Linnad: Kilingi-Nõmme (2220 el.), Pärnu (44 978 el.), Sindi (4157 el.); alevid: Pärnu-Jaagupi (1356 el.), Vändra (2652 el.), Tootsi (1323 el.); vallad: Are, Audru, Halinga, Häädemeeste, Kihnu, Kaisma, Koonga, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tali, Tori, Tõstamaa, Tahkuranna, Varbla, Vändra. Vallad: Are vald, Audru vald, Halinga vald, Häädemeeste vald, Kaisma vald, Kihnu vald, Koonga vald, Lavassaare vald, Paikuse vald, Saarde vald, Sauga vald, Surju vald, Tahkuranna vald, Tootsi vald, Tori vald, Tõstamaa vald, Varbla vald, Vändra alevvald, Vändra vald 2 Rahvastik
4) Juugend saab alguse Inglismaalt 20sajandi alguses, levib mandrile.Saksamaal ilmus ajakiri " Jugend", mis seda tutvustas.Teine nimi oli art nouvean.Hakat ieeskuju võtma taimemotiividest, algul oli tarbekunst,läks ka arhidektuuri ning hoonete kaunistusse.Jõudis ka Eestisse. 5) Seestpoolt väljapoole printsiip on , et hoone väliskuju sõltub sisemusest.Pikad aknad,trepikojad. 6) Juugendstiilis ehitised Eestis : Saarineni maja, Piiumetsa mõis, Illuste mõis, Roodi mõis, Halinga mõis, Vana-Prangli. 7) 1920. aastal asutasid lavastaja Paul Sepa eradraamastuudio esimese lennu lõpetajad Draamastuudio teatri, mis 1937. aastal hakkas kandma nime Eesti Draamateater. Draamateatri lavalaudadel on etendunud tuhatkond lavastust, teatri hingekirjas on olnud kokku 300 näitlejat. 8) Ta hakkas välja andma suvituskrunte ja kujundas Nõmmest algul kauni väljasõidu ja suvituskoha, hiljem linna. Ta oli ka Jälgimäe kooli asutajate hulgas, osales 1867. aastal
Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva 85. Räpina 86. Valgjärve 87. Vastse-Kuuste 88. Veriora 89. Are 90. Audru 91. Halinga 92. Häädemeeste 93. Kaisma 94. Kihnu 95. Koonga 96. Lavassaare 97. Paikuse 98. Saarde 99. Sauga 100.Surju 101.Tahkuranna (Uulu) 102.Tootsi 103.Tori 104.Tõstamaa 105.Varbla 106.Vändra vald 107.Vändra alev 108.Juuru 109.Kaiu 110.Kehtna 111.Kohila 112.Käru 113.Märjamaa vald 114.Raikküla 115.Rapla 116.Vigala 117.Järvakandi 118.Kaarma 119.Kihelkonna 120.Kärla 121.Laimjala 122.Leisi 123.Lümanda 124.Muhu 125.Mustjala 126.Orissaare 127.Pihtla 128.Pöide 129.Salme 130.Torgu 131.Valjala 132
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Kodukoha riskianalüüs Töö teostaja: Tallinn 2011 Piirkond: Sauga vald, Sauga alevik, Pärnumaa Kodukoha kirjeldus: Sauga vald asub Pärnumaa keskosas. Valla lõunanaabriks on Pärnu linn, läänepoolseks naabriks Audru vald, põhjaosas piirneb Halinga ja Are vallaga, idaosas Tori valla, Sindi linna ja Paikuse vallaga. Geograafiliselt jääb Sauga valla territoorium Pärnu madalikule, Pärnu ja Sauga jõgede alamjooksude vahelisele alale, haarates lääneosas suurema osa Nurme rabast ja kogu Rääma raba. Soo ja mets hõlmavad valla territooriumist ca 58 %, siit ka valla peamine maavara - turvas. Valla üldpindala on 16482,3 ha, mis on 3,9 % Pärnumaa maavaldade pindalast. Valla territooriumil paikneb 10 küla ja 1 alevik, kus kokku
Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist. Koonga vald sai omavalitsusliku staatuse 12.detsembril 1991.aastal. Valla territooriumi suurus on 438 km2, sellest: põllumajandusmaa 19 % , metsamaa 35 %. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad valda Pärnu-Lihula, Pärnu-Jaagupi-Kalli-Karuse ja Kirbla-Ahaste maanteed. Valla keskus asub Koonga külas. Kaugus suurematest linnadest on Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km. 2. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 01.01.2012.a seisuga oli vallas 1215 elanikku. Vallas on kokku 42 küla, nendest 6 küla on sellist,
kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatud panda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikkasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled- kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid. Nimete juugendstiili ehitusi Eestis?? Amende Villa Pärnus, Roodi mõis, Iluste mõis, Halinga mõis. Seestpoolt väljapoolt prinsiip: on hoone väliskuju sõltub sisemusest. Kasutatud klompitud paekivi, et jääks looduspärane. Nt: õnnepalee Draamateatri ehituslugu Tallinna saksa teatri hoone ehituse eellugu algab tegelikult Laialt tänavalt, kus asus Tallinna esimene teatrimaja.August.v. Kotzebue 1784 asutatud esimene Tallinna alaline teatrigrupp sai oma maja 1809. Kui Tallinna Saksa Linnateatrit 1902 uus tuleõnnetus tabas, otsustati seda mitte enam teatriks taastama hakata vaid
58,15 ha, kaske 5,55 ha. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine külviga 4,30 ha - ja istutusega 22,77 ha. Riigimetsa Majandamise Keskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) 5 Vändra Metskond (Joonis nr. 2) ÜLDINFO Vändra metskonna üldpindala on 99 253 ha ja metsamaa moodustab sellest 56%. Vändra metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Are, Audru, Halinga, Kaisma, Kihnu, Koonga, Lavassaare, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tori, Tõstamaa, Varbla . RiigimetsaMajandamiseKeskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/vandra-metskond] (24.10.2011) LOODUSLIKUDTINGIMUSED Vändra metskonna territoorium jaguneb Lääne-Eesti madaliku ja Soomaa maastikurajooni vahel. Lääne-Eesti madaliku maastiku eripäraks on väga mitmekesiste rannatüüpide esinemine rannavööndis ja Soomaale on loomulikult iseloomulikud jääpaisjärves ladestunud
ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Puisniidud olid eriti iseloomulikud Läänemeremaadele, eeskätt Eestile, LõunaSoomele ja Rootsile. Vähem ja ebatüüpilisi puisniite leidus Norras, Taanis, Saksamaal ja KeskEuroopa mägedes. Leedus ja Lätis leidus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel. 5.2 Vahenurme puisniit Vahenurme puisniit asub Pärnu maakonnas Halinga vallas Vahenurme asulast 1,7 km põhja pool. Piirkonna taimekoosluste hulgas on valdavateks mitmesuguses seisundis puisniidud koos neist kujunenud sega ja lehtmetsadega ning madalsooniidud. Vahenurme puisniiduala keskel asuvad kunagised Põltsamaa talu põllud, kus on hakanud kujunema aruniidud. Metsaalade puistus on enamik puudest alla 50 aasta vanad. Vanemad puud on enamasti tugevalt harunenud "puisniidupuud", neid on aga puistu üldise hulgaga võrreldes vähe
teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn Pärnu Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 170,0" koostamise ja planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise. [Pärnu maavalitsuse kodulehekülg] PlS § 12 lg 3: ,, (3) Maavanem informeerib kohalikke omavalitsusi nende territooriumi käsitleva maakonnaplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates." Planeeringuala asub Pärnu maakonnas Halinga, Are, Sauga, Paikuse, Tahkuranna, Häädemeeste valla ning Pärnu ja Sindi linna territooriumil. [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:15]. Seega kaasati 8 omavalitsust. Peale teemaplaneeringu algatamist viidi läbi riigihange planeerija leidmiseks. Selle võitis AS Teede Tehnokeskus [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:6] Kaasati planeerija ning keskkonnamõjude hindaja AS Kobras. Teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi
653741 25694 Kambja vald 25695 7800010-1Aarike tee 58.24209626.653837 25695 Kambja vald 29577 6500002-1Aarna 58.06260426.962995 29577 Põlva vald 29578 6500001-1Aarna 58.06273126.962633 29578 Põlva vald 33537 6500003-1Aarna 58.06256026.964141 33537 Põlva vald 87723 6500004-1Aarna 58.06241426.963818 87723 Põlva vald 25591 6700003-1Aasa 58.68313124.504153 25591 Halinga vald 26710 6700004-1Aasa 58.68286424.503633 26710 Halinga vald 28202 5700001-1Aasa 59.05369 23.888739 28202 Lääne-Nigula vald 28203 5700002-1Aasa 59.05354 23.888709 28203 Lääne-Nigula vald 26892 5900001-1Aaspere 59.43861926.137051 26892 Haljala vald 30452 5900002-1Aaspere 59.43921 26.132968 30452 Haljala vald 24968 5900003-1Aaspere en59.42334126.139899 24968 Haljala vald
Üleujutatud olid ka Sauga jõe kaldad. Pärnu maakonnas oli veetase kõrge Häädemeeste ning Tahkuranna valla mereäärsetel aladel, Munalaiu ja Liu piirkonnas. Kihnu elanikud kogunesid saare kõrgemasse ossa, sest loode- ja põhjaosa olid vee all. Kolm päeva pärast tormi kulminatsiooni, kui kohalikud omavalitsused olid jõudnud esialgsed tormikahjud kokku lugeda, võis aimu saada katastroofi ulatusest. Näiteks Suigu külalistemaja kaotas kolmandiku katusest. Halinga söökla katus osaliselt purustatud. Häädemeeste hooldekodul enamik katusest läinud, samuti tugevad kahjustused perearstikeskuse, lasteaia ja valla arvutiklassi katusel, pumbajaam rivist väljas, kilomeetrite kaupa teid läbimatud. Kaisma katlamaja elektrimootorid üle ujutatud. Kihnus hävis sadam ja üle 1000 tihumeetri metsa. Kilingi-Nõmme haigla katus purustatud, tänavatel maha langenud laternapostid, gümnaasiumi ümber vedelemas purustatud akende killud
Nende pere liikmeid tunti külas kui väga suure tahtejõuga ja kitsi iseloomuga inimesi. Arvatakse, see võib kuidagi olla seoses Tõrvanõmme männiga. On ju mändki kuulus selle poolest, et suudab kehval pinnasel visalt kasvades sageli võimsaks puuks sirguda. 6 Pärnad Kai, Mai ja Riinu Pärn Kai kasvab Halinga vallas Vahenurme külas Allika talu lähedal. Puu ei ole kuigi suur. Tema kõrgus oli 1998. a. mõõtmisel 14 m ja tüve jämedus rinnakõrguselt 308 cm. Tüves on õõnsus. Puu varasema mõõtmise kohta on andmeid 1960. aastast. Siis saadi tüve ümbermõõduks einnakõrguselt 280 cm. Niisiis on pärn poole sajandiga vaid 28 cm jämedamaks muutunud. Kuigi puu ei ole kasvult kuigi võimas, jätab ta oma kummalise, täisnurga all käänduva tüvega
01.2006. a.) Keskus: KiviVigala Keskuse kaugus suurematest linnadest ja asulatest: Tallinn 90 km, Haapsalu 80 km, Pärnu 42 km, PärnuJaagupi 13 km, Rapla 54 km, Märjamaa 25 km, Lihula 53 km, Kullamaa 30 km Külad: Araste, Avaste, Jädivere, Kausi, Kesu, KiviVigala, Kojastu, Konnapere, Kurevere, Leibre, Läti, Manni, Naravere, Oese, Ojapere, Paljasmaa, Palase, Pallika, Päärdu, Rääski, Sääla, Tiduvere, Tõnumaa, Vaguja, Vanamõisa, VanaVigala, Vängla Naabervallad: Halinga vald, Märjamaa vald, Kullamaa vald, Lihula vald, Koonga vald Ajalugu Raplamaa ajalugu Raplamaa ajalugu on pikk ja keerukas ning väga rikas mitmesuguste Eesti arengule oluliste sündmuste ja teetähiste poolest, mis on pannud proovile raplamaalaste iseteadvuse ja initsiatiivikuse. Maakonna tuumiku moodustavad MuinasHarjumaa alad. Piirkond oli juba muinasaja lõpul (13.sajand) hästi arenenud ja tihedalt asustatud. Seda tõendab suur
2011.aastal, päev enne Mihkli laata, toimus kihelkonnapäev ja sel puhul kogunes Mihkli kirikusse umbes 400 inimest. Kontserdi andsid Gerli Padar ja Rene Soom. Müügil oli vana tehnikat, näiteks, veneaegne Druzba saag ja muud põnevat, suur valik kalapüügiriistu, kanu, kukkesid, küülikuid, suitsuliha, relvi, rõivaid, lilli, tomateid. ( http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=30205) Suurel laval vestis mahlakat juttu Küla Karla, kes oli päevajuht. Seejärel panid Halinga mehed oma puhkpilliorkestri mürtsuma. Otse lava kõrval asus laada korraldustoimkonna telk. 2012.aastal peeti Mihkli laata kahekümne neljandat korda. Kihelkonnapäev oli pühendatud valla juubelile. Kokku said kõik endised ja praegused vallajuhid. Üleminekuaastatest tegi põneva ülevaate Ülle Andrea. Kihelkonnapäeva lõpetas Margus Vaheri kontsert Mihkli kirikus. Laadapäeva juht oli Emil Rutiku. Laada avas pasunakoor ,,Õnn tuli õuele". Esinesid rahvatantsijad Tõstamaalt
- see on esmane turupiirkond. Hiljem on turupiirkond ala, mille pindala 4806,27 km². 2.2. Kliendid Esmane klientuur on Audru valla elanikud, 2007. aasta seisuga 5322 kodanikku. Ettevõtte laienedes suureneb see arv aga 90929 inimesele, kes elavad Pärnu maakonna erinevates valdades. Pärnu maakonna elanikud Are 1380 Tahkuranna 2241 Audru 5322 Tori 2647 Halinga 3461 Tõstamaa 1591 Häädemees 3158 Varbla 1037 te Vändra Kaisma 577 2619 vald Kihnu 635 Lavassaare 569 Koonga 1328 Tootsi 932 Vändra Paikuse 3635 2736 alev
Põlva Taevaskoja 88 12 70 26 874 4620 3919 Põlva Veriora 88 8 89 38 1051 3347 2842 Põlva Vhandu 88 8 71 42 614 3047 2121 Põlva Värska 88 7 109 48 459 4234 1743 Pärnu Audru 85 12 54 205 1479 3805 1814 Pärnu Bolsevik 85 16 57 244 805 4399 767 Pärnu Edasi 85 30 140 275 1048 5362 1845 Pärnu Halinga 85 21 70 344 855 4527 1621 Pärnu Häädemeeste 85 12 169 252 655 4004 1120 Pärnu Kaisma 85 18 117 251 578 4289 583 Pärnu Kalevipoeg 85 21 88 191 451 3883 677 Pärnu Nmme 85 9 38 184 921 3302 2151 Pärnu Oidremaa 85 20 115 207 1091 3487 1722 Pärnu Pärivere 85 12 42 219 1068 3686 1568
Põlva Taevaskoja 88 12 70 26 874 4620 3919 Põlva Veriora 88 8 89 38 1051 3347 2842 Põlva Vōhandu 88 8 71 42 614 3047 2121 Põlva Värska 88 7 109 48 459 4234 1743 Pärnu Audru 85 12 54 205 1479 3805 1814 Pärnu Bolsevik 85 16 57 244 805 4399 767 Pärnu Edasi 85 30 140 275 1048 5362 1845 Pärnu Halinga 85 21 70 344 855 4527 1621 Pärnu Häädemeest 85 12 169 252 655 4004 1120 Pärnu Kaisma 85 18 117 251 578 4289 583 Pärnu Kalevipoeg 85 21 88 191 451 3883 677 Pärnu Nōmme 85 9 38 184 921 3302 2151 Pärnu Oidremaa 85 20 115 207 1091 3487 1722 Pärnu Pärivere 85 12 42 219 1068 3686 1568
1/25/2015 420 7 2940 2/1/2015 240 31 16315 keskmine jääk 526.29 eurot PÄRNU MAAKOND PÕLVA MAAKOND Omavalitsus Elanike arv Omavalitsus ARE VALD 1289 AHJA VALD AUDRU VALD 5508 KANEPI VALD HALINGA VALD 3193 KÕLLESTE VALD HÄÄDEMEESTE VALD 2863 LAHEDA VALD KIHNU VALD 727 MIKITAMÄE VALD KOONGA VALD 1232 MOOSTE VALD LAVASSAARE VALD 528 ORAVA VALD PAIKUSE VALD 3942 PÕLVA VALD PÄRNU LINN 42622 PÕLVA LINN
annaabi.ee 
