*üldaktidega peavad olema kooskõlas ka eraõiguslikud lepingud PS - VL - seadus/seadlus - vabarigivalitsuse määrus - ministri määrus Õigus allikad Kohustuslikud õigus allikad : 1)rahvusvahelised lepingud 2)Euroopa liidu alusdokumendid, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid 3)Seadused 4)Määrused 5)Riigikohtu lahendid alama astme kohtule Soovituslikud allikad 1) riigikohtu, maa- ja ringkonnakohtu lahendid 2)Astuste väljatöötatud juhised, halduspraktika 3)Õigusteadlaste arvamused ja komentaarid Organi tegevuse sisu alusel : Seadusandliku - võimu teostavate organite aktid Täidesaatvat - võimu teostavate organite aktid Kohtuvõimu - teostavate organite aktid Sisu alusel liigitamine : üldiste juhtude - liiklusseaduses üksikjuhtude - SKA direktori käskkiri õigusvaidluste - kohtuotsused Õigussuhe ja juriidiline fakt õigussuhe - on õigusliku tähedust omav konkreetne eluline suhe vähemalt kahe isiku vahel,
normi eesmärk. Kui diskreditsiooninormi tõlgendamisel selgub, et normi eesmärgile vastab ainult üks konkreetne õiguslik tagajärg, siis on administratsioon kohustatud seda õiguslikult rakendama. 2. teokoosseisu teostumise (täitumise) intensiivsus. Selle indikaatoriks on see, et elulised asjaolud täidavad erilise intensiivsusega ära diskreditsiooninormi abstraktse teokoosseisu. Administratsioon võib ennast diskreditsiooni teostamisel siduda kahel viisil: halduspraktika ja halduseeskirjade kaudu. Näiteks kui administratsioon on lahendanud 100 juhtumit X viisil siis ta ei tohi 101. ostustada Y viisil. Diskreditsiooni põhieesmärgiks on tagada üksikjuhtumi õiglane lahendamine. Diskreditsiooni teostamisel on administratsioon olukorras, kus ta peab ühelt poolt arvestama seaduse eesmärki ja teiselt poolt konkreetseisd elulisi asjaolusi, et leida üksikjuhtumile sobiv ja õiglane lahendus. Ta peab kõigepealt selgeks tegema, millist
N. Parrest 3.2. Menetluse uuendamise alused HMS § 44 lg 1: haldusorgan uuendab isiku taotlusel haldusmenetluse, kui: 1. isiku õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud. 2. asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Uue asjaoluna ei saa käsitada halduspraktika või õigusakti tõlgenduse muutumist. Tegu peab olema uue ehk täiendavalt ilmnenud faktilise asjaoluga. 3. jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo; 4. jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines. NB
Seaduse rakendamine ei ole pelgalt seaduselooja tahte elluviimine vaid õigustloov tegevus. Peamiseks õiguse allikaks on kohtulahend ehk konkreetne õigustmõistev üksikakt. Kohustuslikud allikad: rahvusvahelised lepingud, EL aluslepingud, EL määrused, EL otsekohaldatavad direktiivid, seadused ja määrused. Allikad, mida tuleb kindlalt kasutada õiguse rakendamiseks. Soovituslikud allikad: Riigikohtu lahendid teistes kohtuvaidlustes, asutuste väljatöötatud juhised, halduspraktika. Kriitiliselt tuleb hinnata allika autorit, millal on allikas välja antud ja kas seda on uuendatud. Allikad, mida soovitatakse õiguse rakendamisel kasutada, kuid selleks pole kohustustust. Õigusaktid Üldaktid üldkohustuslikud, abstraktne ja õigustloov. Suunatud kõigile täitmiseks, täpselt sõnastatud ja loob uut õigust kindla olukorrajaoks, mida on kirjeldatud üldiste eelduste ja tagajärgedega. Eesti süsteemis seadus, seadlus, määrus. Rahvusvahelises
Pühapaikade haldamine ja maastikuhooldus Haldamise eesmärk Tagada väärtuste säilimine või nende seisundi paranemine: Vaimne pärand Aineline pärand Looduspärand Elukeskkond Põllumajanduskeskkond Usuvabadus Pühapaikade haldajad Põlisrahvas, selle ühendused (eeskostjad) – põhilised haldajad, kuna nemad on teatud kohad maastikul mõtestanud, neid kaitsnud ning järginud oma tavasid seal. Keskkonnaamet / RMK Muinsuskaitseamet Omavalitsused Maaomanikud EV senise halduspraktika puudused Ametkondade- ja teadusharude vaheline killustumine Puudulikud teadmised Puudulik õigusregulatsioon Vähesed vahendid Vähene huvi, ei tunta ega teata neid paiku ning seetõttu ei hoolita neist ega ka kaitsta. Põlisrahva / kodanikuühiskonna nõrkus Õiguspõhine lähenemine Põlisrahvaste õigused Inimõigused Vaimse kultuuripärandi kaitse Ainelise kultuuripärandi kaitse Looduse ja elukeskkonna kaitse Muu regulatsioon (planeeringud jne)
"13 Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine muutub eriti oluliseks juhtudel, kui haldusorganile on jäetud väga ulatuslik kaalutlusõigus ja menetlustulemuse õigsuse kontrollil peab kontrollija (kohus) keskenduma eeskätt menetluse õigsuse kontrollile. PS § 12 suhtes on erinormiks PS § 30, mis tagab isikule subjektiivse õiguse võrdsele kohtlemisele avaliku teenistuse ametikohtade hõivamisel. Tuginedes võrdse kohtlemise põhimõttele, ei saa isik nõuda ka ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist. S.t isik ei saa võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes nõuda, et tema suhtes korrataks sama viga, mida haldusorgan on teinud teise isiku suhtes.14 11 RKPJKo 06.03.2002, nr 3-4-1-1-02, p 15. 12 RKPJKo 01.10.2007, nr 3-4-1-14-07, p 13. 13 RKPJKo 21.01.2004, nr 3-4-1-7-03, 39; 20.03.2006, nr 3-4-1-33-05, p 30. 14 Esmakordselt RKHKo 06.12.2004, nr 3-3-1-53-04, p 13. 8
võetakse arvesse asjasse puutumatud asjaolud; 5. võib olla tegemist ka võrdekohtlemise printsiibi rikkumisega. Kaalutusõiguse ahenemine 0-ni: 1. diskretsiooni teokooseisu täitumise intensiivsus (tüüpiline politsei- ja korrakaitseõiguses, nt politseinikule on antud kaalutlusõigus meetmete rakendamiseks, siis ta peab kaaluma, kas rakendada v mitte; aga vastutusele võib võtta ka tegevusetuse eest, kus politseinik ei rakendanud meedet / haldusorgan seob end halduspraktika või halduseeskirjaga e ta peab käituma nii nagu eelnevalt on tehtud või nii kuidas on kirjas (muutmiseks peavad olema objektiivsed põhjused) —> tähendab seda, et diskretsioon on redutseerunud nullini); 6. diskretsioon võib redutseerida nullini ka seoses vastava põhiõiguse kaalutlusega (Riigikohtu lahend: isik oli kinnipeetud, kuid tema isa jäi haigeks ja kinnipeetu taotles isaga kohtumist. Vangla direktsioon keeldus sellise võimaluse andmisest
a-l riigi poolt varem tehtud otsustele, mille tulemusel muudeti kinnisasja sihtotstarve elamumaaks ja kinnisasi jagati neljaks erinevaks kinnistuks. Teistele kinnistutele andis Keskkonnaamet kooskõlastused projekteerimistingimuste väljastamiseks. Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud valla üldplaneeringuga on Mihkel Metsale kuuluv maaüksus määratud väikeelamumaaks. Mihkel Metsal on tekkinud õiguspärane ootus, et ta saab kinnistule ehitada. Halduspraktika muutmine ei saa olla meelevaldne. LKS § 26 lg 2 p 1 kohaselt on Lahemaa rahvuspargis kaitstav kas rannikumaastike loodus või kultuuripärand, mitte aga pärandkultuuri maastik. Piiranguvööndi eesmärk ei ole igasuguse ehitustegevuse välistamine. Mihkel Mets taotleb ehitusõigust kohta, kus naaberkinnistutel juba on elumaja ja asustus. Saare kinnistule ehitamine ei kahjusta kadastikke; praeguse olukorra säilitamisel need pigem hävivad
piisavalt selgelt ning mittetingimuslikult. Otsene õiguslik mõju selline otsekohaldatav norm loob adressaadile õigusi ja kohustusi, mida kohtud peavad tagama. Otsekohaldatavus ehk otsene õiguslik mõju erineb vahetust kohaldatavusest. Viimane on kõikidel siduvatel õigusnormidel. Siseriikliku õiguse suhtestumine rahvusvahelise õigusega. Riikide õigussüsteemid erinevad. Aluspõhimõtted on tavaliselt riikide konstitutsioonides, ent olulised on ka siseriiklikud seadused, kohtu- ja halduspraktika. Kõige olulisemaks peetakse rahvusvaheliste lepingute (punkt 1.1) ja rahvusvahelise tavaõiguse seisundit siseriiklikus õiguses(punkt 1.2). 1.1. Rahvusvahelised lepingud Siseriiklik pädevus rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks erineb riigiti oluliselt. Ühendkuningriigis rahvusvaheline leping ei kehti ilma sellele kehtivust andva parlamendi aktita. Seda nimetatakse akti inkorporeerimiseks seadusandliku aktiga. Probleem tekib, kui
mida oli teinud teise juhtumi puhul. o Administratsioon pole kohustatud kodaniku kasuks tegema erandit põhjusel, et ta tegi selle erandi teise kodaniku suhtes. o Diskretsiooni kuritarvitamisega on tegemist, kui administratsioon kaldub ilma mõistliku ja asjakohase põhjuseta isiku kahjuks kõrvale välja kujunenud halduspraktikast. Halduspraktika seob administratsiooni. Võrdsuse printsiibi rikkumisega ei ole tegemist, kui põhjendatult muudetakse halduspraktikat. Võrdsuse printsiibi rikkumisega pole tegemist, kui administratsioon muudab põhjendatult halduspraktikat. Võrdsuse printsiip ei õigusta kedagi administratsioonilt nõudma seda, et kellelegi teisele tuleks peale panna samasugune koormis nagu nõudjale.
189 on seadus. Eesti õiguskorra kohustuslikud õiguse allikad on rahvusvahelised lepingud; Euroopa Liidu aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid; EV seadusandliku pädevusega institutsioonide seadused ja määrused; Riigikohtu lahendid; tava, kui see ei ole vastuolus seadusega. Soovituslikud allikad on Riigikohtu ning ringkonna-, maa- ja halduskohtute lahendid; asutuste väljatöötatud juhised; halduspraktika; õigusteadlaste ja teiste asjatundjate arvamused; jms. ÕIGUSTLOOVATE JA RAKENDAVATE ÕIGUSAKTIDE PÕHIMÕTTELINE SÜSTEEM EESTIS (NB! LIHTSUSTATUD, MITTETÄIELIK) ORGAN ÕIGUSTLOOV ÜLDAKT ÕIGUSTRAKENDAV ÜKSIKAKT Riigikogu või rahvahääletus Põhiseadus Vabariigi president Seadlus e dekreet Otsus; käskkiri
annaabi.ee 
