Eesti kohtusüsteem ja kohtute tegevus Eestis mõistab õigust ainult kohus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kohtumõistmist korraldavad kohtunikud, kelle nimetab ametisse Vabariigi President. Kohtunikuks saavad kandideerida juriidilise kõrgharidusega inimesed. Kohtunikuamet on eluaegne. Esimese astme moodustavad maakohtud ning halduskohtud. Maakohtud arutavad tsiviilhagisid ja kriminaalasju. Halduskohtutes arutatakse seevastu riigi ja kodaniku vahelisi konflikte. Maakohtuid on neli: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu maakohus. Halduskohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu halduskohus. Teiseks astmeks on ringkonnakohtus. Ringkonnakohtud vaatavad läbi esimese astme kohtuotsustele esitatud edasikaebusi. Ringkonnakohtus uusi kohtuasju ei algatata. Ringkonnakohtud asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Kui kaebaja (apellant) pole
Et saada rahvakohtunikuks, selleks peab olema 25 70a vana, EV kodanik, eesti keele oakus, teovõimeline ning peab olema elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta. Rahvakohtunikuks ei võeta süüdimõistetut või kelle suhtes on parajasti menetlus käimas, pankrotivõlgnik, tegevjuristid ning isikud, kes töötavad juriidilises valdkonnas (politseinikud jne). Rahvakohtunik nimetatakse ametisse 4 aastaks ning saab tagasi nimetada veel 1 ametiajaks. Saavad nad ka töötasu 38.- tunnis. Halduskohtutes arutatakse haldusasju (teiseks pooleks on riik v kohalik omavalitsus). Neid on Eestis 2. Kohtu tööpiirkonnad on jaotatud kaheks.. Tallinn haldab saari ning Pärnut, Tartu haldab ka Virumaad. Halduskohut juhib halduskohtu esimeest. Samad tingimused, mis maakohtu esimehel. II astme kohtud Ringkonnakohtud (Tallinn ja Tartu). Ringkonnakohtusse saab kaebuse esitada apellatsiooni korras. Apellant on kaebuse esitaja. Riigikohtu poole kaebuse esitamine on kassatsioon.
et oleks eelnevalt aset leidnud kohtumenetlus). tekitanu; – ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest vastutab – vaidlusi üldjuhul maa- ja linnakohtutes. halduse kandjal – juriidilisel isikul (riigivastutus); – vaidlused õiguspärase tegutsemise üle halduskohtutes. Haldusõiguse üld- ja eriosa Haldusõiguse olulised põhimõtted • Hea halduse tava kui haldusõiguse “emapõhimõte” • Hea halduse põhimõtted on kujunenud Euroopa Nõukogu resolutsioonide ning Euroopa kohtupraktika läbi EN resolutsioonid • 1977 resolutsioon 77 (31): üksikisikute õigused suhetes ametiasutustega vajavad rohkem kaitset. • Resolutsiooni eesmärk on parandada isiku positsiooni tema suhtes läbi viidavas menetluses.
See kuulub tööstaazi hulka. Kohustuslikus korras arvele võtta kohalikus tööhõiveteenistuses, vastu võtta pakutud koolitused. Reservis oleku aeg märgitakse teenistuslehel ja arvet selle kohta peab riigikantselei. Teenistussuhte lõppemine Kui abiteenistuja lahkub tuleb lähtuda töölepingu seadusest. Etteteatamine ametnikele 1 kuu. Koondamine - töötanud üle 10 aasta 12 kuu ametipalk, mis sõltub kogu teenistusstaazist. Tööalaseid vaidlusi lahendatakse halduskohtutes. Aluseks käskkirjad. 6 Abiteenistujad saavad kaebustega pöörduda maakohtu poole. 7 25.09. (Kairi Kivi) TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUS (TPS) Alates aastast 2002 - kes on töölepingu seaduse alusel tööl - kes on teenistusse nimetatud Töötaja aeg: tööaeg, puhkeaeg (aeg, mis pole tööaeg). Tööpäev
Näiteks halduskohtu pädevusse kuuluvad vaidlused Avaliku teenistuse seaduse §160 lg 1 alusel, mille kohaselt on ametnikul õigus HKMS-s sätestatud tähtaja jooksul esitada kaebus halduskohtule teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste, otsuste ja sooritatud toimingute peale. Riigikohtu halduskolleegium oma 15.juuni 2001.a määruses haldusasjas nr 3-3-4-1-01 (RT III 2001, 24, 25) ja 13.oktoobri 2005 a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-38-05 (RT III 2005, 33, 331) märkis, et halduskohtutes lahendatakse ametnike teenistussuhtest tulenevaid vaidlusi ning tööõigussuhtest tulenevad vaidlused lahendatakse üldkohtutes. Sellisest halduskolleegiumi selgitusest ilmneb üheselt, et teenistusalastes küsimustes ei saa halduskohtusse pöörduda ametnik, kes töötab avalik- õiguslikus asutuses töölepingu alusel näiteks abiteenistujana. 2. Haldusasja algatamine kohtus 2.1 Kaebuses esitatud taotlus HKMS §6 lg 1 järgi halduskohus algatab haldusasja kaebuse või protesti alusel
läbivaatav kohus. Eesti kohtusüsteem Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Tartu Halduskohus Riigikohus (Kõrgeim kohus) Riigikohtu üldkogu Kriminaalkolleegium Tsiviilkolleegium Halduskolleegium Põhiseaduslikkuse Järelevalve kolleegium Teise astme kohus Esimese astme kohus Eesti kohtusüsteem Üldjuhul saavad kohtuasjad alguse vastavalt maa- või halduskohtutes. Erand on põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus (muuhulgas valimiskaebused), kus esimeseks kohtuastmeks võib olla Riigikohus. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale (HKMS § 4). Nt Isik pöördub kaebusega halduskohtusse minister X käskkirja
2) 25-75 aasta vanused isikud 3) teovõimeline Eesti kodanik 4) antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta 5) sobivad kõlbelised omadused Kes ei saa olla rahvakohtunik: 1) isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos 2) isik, kes on pankrotivõlgnik 3) kes töötab parajasti kohtu, prokuratuuri, politsei koosseisus 4) notar, advokaat Rahvakohtunik saab tasu iga õiguse määramise osavõtmise päeva eest. Halduskohtutes arutatakse haldusasju igasuguste ametiisikute ja ametiasutuste peale kaebuste lahendamine. Halduskohust juhib oma kohtu kohtunike seast valitud esimees. Valitakse viieks aastaks ja saab olla maksimaalselt 2 ametiaega. Funktsioonid on samad, mis maakohtu esimehel. 2. astme kohus Ringkonnakohtud neid on 2 (7 aastat) Tallinn Tartu Saab pöörduda siis, kui kaevatakse 1. astme kohtu otsuse peale.
et: isik, kelle tegevust halduskohtus vaidlustatakse, oleks riik või muu avaliku võimu kandja (sh avalikku ülesannet täitev eraisik) institutsionaalne aspekt; vaidlus ei oleks tekkinud üksikisiku ja avaliku võimu kandja vahelise eraõigusliku suhte raames funktsionaalne aspekt. Üldjuhul on avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevus vaidlustav halduskohtus ning füüsiliste isikute ja eraõiguslike juriidiliste isikute tegevus üldkohtus tsiviilkorras. Enamike halduskohtutes lahendatavate vaidluste maksuasjade, planeeringuvaidluste, kinnipeetavate kaebust jne puhul on mõlema nimetatud tunnuse esinemine ilmselge. Neis vaidlustatakse avalik-õigusliku isiku tegevust, mis eraisikute tegevusele ei sarnane (haldusakte ja sunnitoiminguid). Problemaatilised on vaidlused, kus avaliku haldusülesande täitmine on usaldatud eraisikutele või kus avaliku ja eraõiguse normid põimuvad riigi või omavalitsuse poolt eraõiguslikes suhetes osalemise tõttu
Eesti son kohtu halduses äriregister ja kinnistusraamat. Seadusandliku võimu teostamine kohtu poolt. Tõlgendamise ja lünkade täitmise abil saavad kohtud sisuliselt kehtestada uusi reegeleid. 4.2.2 Kohtute ülesehitus Eristatakse tavalisi ja erakorralisi kohtuid ning erikohtuid. Tavaliste kohtute struktuur jaguneb 3 sõltuvalt astmetest ning esimeses astmes kaheks sõltuvalt vaidlusaluse küsimuse valdkonnast. Kohtuasjad saavad alguse maa ja linnakohtutes või halduskohtutes. Erandiks on põhiseaduslikkuse järelvavlve menetlus , kus esimeseks astmeks võib olla riigikohus. Tsiviil, kriminaal ja väärteoasjad vaatavad esimeses astmes läbi maa ja linnakohtud, haldusasju halduskohtud. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Tsiviilasjad on peamiselt isikute vahelised vaidlused tsiviilõiguse valdkonnas. Kriminaal ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvaid küsimusi.
I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna Halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Üldjuhul saavad kohtuasjad alguse vastavalt maa- või halduskohtutes. Erand on põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus (muuhulgas valimiskaebused), kus esimeseks kohtuastmeks võib olla Riigikohus. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale . Nt Isik pöördub kaebusega halduskohtusse minister X käskkirja seadusevastaseks
Seadusandliku võimu teostamine kohtu poolt. Tõlgendamise ja lünkade täitmise abil saavad kohtud sisuliselt kehtestada uusi reegeleid. 4.2.2 Kohtute ülesehitus Eristatakse tavalisi ja erakorralisi kohtuid ning erikohtuid. Tavaliste kohtute struktuur jaguneb 3 sõltuvalt astmetest ning esimeses astmes kaheks sõltuvalt vaidlusaluse küsimuse valdkonnast. Kohtuasjad saavad alguse maa ja linnakohtutes või halduskohtutes. Erandiks on põhiseaduslikkuse järelvavlve menetlus , kus esimeseks astmeks võib olla riigikohus. Tsiviil, kriminaal ja väärteoasjad vaatavad esimeses astmes läbi maa ja linnakohtud, haldusasju halduskohtud. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Tsiviilasjad on peamiselt isikute vahelised vaidlused tsiviilõiguse valdkonnas. Kriminaal ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvaid küsimusi.
annaabi.ee 
