inimestest ja nende tegemistest. Tegelikkuse tõepärane kujutamine. Tema arvates olid inimesed kahte leeri: ühed kunstikalduvusega ja teised kes tegid kasulikku tööd ühiskonnas. Ainevallaks olid inimesed ja nende käitumine. Tema novellides ei juhtu rangelt võttes midagi, süzee kulgeb mööda väga lihtsaid ja tavalisi sündmusi. Ta novell on hakatud kutsuma avatud novellideks, sest nende süzeearendus on traditsioonilisest hajusam ja puänt võib ka puududa. Suurt tähelepanu pöörab Tsehhov olustikulisele detailile. Elu pisiasjad on tema arvates kõige tähtsamad ja hirmsamad.
elu tervet ajajärku. Mitu kõrvaltegelast grupeerunud peategelase umber. Tavaliselt (tuleneb kreekakeelsest sõnast epos - ´lugu, jutustus, laul´) on jutustav kirjanduse piirdutakse ühe vaatepunktiga, ühe teema ja väiksema arvu tegelastega kui romaanis, põhiliik. Põhitunnuseks jutustaja ja jutustatava olemasolu. Peegeldab elu jutustamise vorm novellist hajusam, pole nii tihe, sündmused rahulikumad, väldib fantastikat. kaudu. Teosed jutustavad inimestest ja sündmustest, millest inimene osa võttis, inimese Novell eepika väikevorm (novella jutt). Pühendub inimese elu üksikule sündmusele, käitumisest, elamustest eri situatsioonides, suhtumisest mitmesugustesse nähtustesse, ei anna, mis juhtus enne või pärast. Lühike periood seega tuuakse esile vaid olulised, tegelikkuses või fantaasiaga loodust
Pier Luigi Nervi (1891-1979) On loonud tohutuid spordi ja näitusehalle katvaid kupleid, mille betoonikihi paksus on sageli vaid mõni sentimeeter Kupli tugevuse saavutas ta profileerimisega, mille tulemus ütlemata kunstipärane välja näeb Samasse valkonda kuulub ka Müncheni olümpiastaadioni telkkatus. Arhitektibüroo Günther Behnisch & Co. Müncheni Olümpiastaadion. 1972. Modernistlik arhitektuur muutis tunduvalt linnade planeerimise põhimõtteid Elamute hajusam paigutus, rohkem loodust, transpordi ja teeninduse läbimõeldus - iseenesest ilusad põhimõtted ja õige kasutamise korral vägagi mõjusad Paraku kipub üdini modernistlik arhitektuur sageli olema kõle ja ahistav - igale eestlasele peaks Lasnamäe tuttav mõiste olema.
peaajusse. Seda erutust tajume valgusena. Keha näeme siis, kui valgus levib silma. Erinevatel sienditel on vaja keha nägemiseks erinevat valguse hulka, kel rohkem kel vähem. Näiteks kassil on vaja keha nägemiseks öösel vähem valgust, talle piisab ka tähtede valgusest, et näha keha. Inimese silmale on vaja suuremat hulka kogust valgust, et keha näha. Öö loomadel piisab vähesest valgushulgast. Valgusallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu. Matt pindade nägemine on veidi hajusam, kuna matt pind peegeldab valgust laiali, ja ainult osa valgusest jõuab meie silma. Kehasid näema täna neilt peegelduva valguse tõttu. Valget paberilehte on kergem näha, kuna valögus peegeldub sealt paremini meie silma. Ning mustade tähtede lugemine valgelt paberilt on võimalik seetõttu, kuna valgus peegeldub erinevalt vaölgelt ja mustalt paberilt. Kehade nägemise juures pole alati nii, et näed keha seal, kus ta tegelikult paikneb. Toon näite
Tsehhovi teostes kulgeb süzee mööda väga lihtsaid tavalisi sündmusi. Selle varjus areneb aga teine, sisemine süzee. Tal on eriline oskus anda edasi elu katkestamatut voolu: jutustusel on algus ja lõpp, kuid me tajume, et kõik, mida selles kujutatakse, on alanud ammu enne selle algust ning jätkub pärast selle lõppemist. Tsehhovi novelle on hakatud nimetama avatud novellideks, sest nende süzeearendus on traditsiooniliselt hajusam ja puänt võib ka puududa. Ta pöörab suurt tähelepanu olustikulisele detailile. Tema järgi on elu pisiasjad kõige tähtsamad ja kõige hirmsamad. Tema teoste sage tegelaskuju on väikekodanlane-teatav tüüp-egoistlik mats, piiratud silmaringiga. Teda iseloomustab inimväärikuse täielik puudumine, lakeilik lömitamine endast ,,kõrgemate" ees. Tema nn väike inimene on sageli naeruväärne. Väike inimene pole üksnes ohver, vaid kannab samuti vastutust oma ebanormaalse elu eest
saab nautida sündmusi ja lugu. Huvi liigub tegelaselt sündmustele. Tihti pöördutakse teiste tekstide poole, imiteeritakse stiile, tõlgendatakse varasemat kirjandust. Teised proosazanrid Novell proosa lühivorm, mis keskendus peamisele ega püüa esitada sündmustiku väga detailselt ja täies arengus. Tegelased jäävad muutumatuks. Suletud novell tegevus tihe, pinge tõus viib puändini. Avatud novell tegevus hajusam, puänt võib puududa. Jutustus tegelaste arv suurem kui novellis, tegevus ei ole aga nii sisutihe, vaatluskese võib liikuda mitme paralleelse tegevusliini vahel. Jääb novelli ja romaani vahele. Miniatuur (laast) viimistletud sõnastusega meeleolupilt. Tavaliselt kas lüürilise meeleolu kujutamine või filosoofiline mõtisklus. Essee arutlev lühipala, esitab arutleja subjektiivseid seisukohti.
(tuntuim esindaja Franz Kafka) Novell – proosa lühivorm, selle pikkust mõõdetakse kümnetes lehekülgedes. Tekst keskendub peamisele ega püüa esitada sündmustikku detailiderohkuses ning täies arengus. Tegelaste arve on piiratud, tavaliselt jäävad tegelased muutumatuteks. Suletud novell – tihe ja läbimõeldud, väga hoolikas ülesehitus, kus pinge järk-järguline tõus viib üllatava lõpplahenduse ehk puändini.Avatud novell – hajusam, puänt võib puududa. Milliste ühiskondlik-kultuuriliste muutustega on seotud romaanižanri esiletõus? Romaani sünniajaks peetakse aastat 1605, mil ilmus Cervantese „Don Quijote“, lugu rüütliromaanide tegelikkust taga otsivast don Quijotest, kes ajab segamini reaalsuse ja oma unistused. Romaan muutus elujõuliseks 18.saj. algul, kui oli tekkinud laialdane keskklassi lugejaskond ning kirjandusteosest sai müügiobjekt. Mis roll on tegelase kujutamise viisil romaanižanri arengus
et nautida maailma kirevust. Postmodernism arvestab tavaliselt lugejaga, teosed on mitmekihilised ja mitmeti loetavad. Subjektikesksus on taandunud (ei puurita inimhingedesse) ja rõhutatud on tegevustikku. Teised žanrid. Novell on proosa lühivorm, mis keskendub peamisele (piiratud detailirohkus, tegelaste arv ja nende areng). Novellid on tihedad ja läbimõeldud; suletud novell on hoolika ülesehitusega, mis lõpeb püändiga; avatud novell on hajusam ja püant on valikuline. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus). Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas
! Romaani laadi otsustatakse dominandi järgi - selle järgi, missugusel laadil on romaanis rohkem kõlajõudu. TEISI PROOSAZANREID NOVELL- proosa lühivorm, mille pikkust mõõdetakse kümnetes lehekülgedes. Tekst keskendub ainult peamisele. Tegelaste arv on piiratud ja tavaliselt jäävad nad muutumatuteks. Novell on tihe ja läbimõeldud, väga hoolikas ülesehitus on suletud novellil, kus pinge järkjärguline tõus viib üllatava lõpplahenduseni e püäntini. Avatud novell on hajusam, püänt võib puududa. Novellizanri isaks peetake Giovanni Boccacciot, kes sai tuntuks raamatuga "Dekameron". JUTUSTUS - pikkuselt novelli ja romaani vahepeal. Tal pole novelli tihedust, ega romaani laia haardeulatust. Jutustuse tegelaste arv on suurem kui novellis, tegevus pole nii ühtne kui novellis, vatluskese võib liikuda mitmete paralleelselt arenevate tegevusliinide vahel. MINIATUUR e LAAST - viimistletud sõnastusega meeleolupilt. Novellist lühem, mõne
fookus kreeka keelele + kõrgkultuur saavutused ☼ kultuuriajalugu kui varguste ajalugu: Friedell ☼ kogu aeg kultuur areneb läbi varastuse - renessansiajastul varastati palju (ka laenamine, tundmaõppimine). (varastame erinevaid mõtteid - ülikool) ☼ “Kultuuriajalugu peab pöörama tähelepanu keskkonnale” Saksamaa → Prantsusmaa → USA kultuuriajalugu. maailm muutub polütsentriliseks, ei saa öelda konkreetset keskmet kultuuriajaloo paika, pilt on hajusam. see on hea → üldine areng ühiskondlik standard - õpime, oskame kirjutada jne ☼ Tartu-Moskva koolkond: juhus + NSVL režiimid. Lotman ei leidnud Peterburis töökoha ja talle pakuti töökoha NSVL-s, režiim ise sundis inimesi liikuma. “Eesti kultuur sai kohe rikkamaks (Lotmani kohta)” Marek dominantne e prominentne 03.03 Kultuurimorfoloogia ja tsivilisatsiooniteooriad ☼ 19. sajandi lõpul sünnib uus mõjukas kultuuriajaloo suund, mis loobub progressi-ideest
Mann, Hesse, 27.Novell On proosa lühivorm, selle pikkus mõõdetakse kümnetes lehekülgedes. Tekst keskendub peamisele, ega püüa esitada sündmustikku detailirohkuses ning täies arengus. Tegelaste arv on piiratud, tavaliselt jäävad tegelased muutumatuteks. Novell on tihe ja läbimõeldud, väga hoolikas ülesehitus on suletud novellil, kus pinge järkjärguline tõus viib üllatava lõpplahenduse ehk puüändini. Avatud novell on hajusam, püant võib puududa. TUNNUSEID: Ühtsuse printsiip loetakse korraga läbi Selektiivne süzee Ajaliselt ühtne (üks keskne ajahetk, mil tegevus aset leiab) Kulminatsioon + tagasivaated Üks põhitegelane, üks tegevuskoht, üks vaatepunkt Vähem kirjeldust ja detaile kui romaanis Novell arenes omaette zanriks tänapäevases mõttes 19.sajandi alguses. Seos trükiajakirjanduse levikuga. Esinajaid: Balzac, Puskin, A.Tsehhov, Friedebert Tuglas, Edgar Allan Poe.
annaabi.ee 
