Taimehaigused o Kartuli-lehemädanik haiguse arengut soodustavad kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuril 10-20. Kandub edasi nii kahjustatud mugulate kui mulla kaudu. Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada
see massidesse. Arengumaades nagu näiteks Aafrikas on tähtis toidu kogus, mitte selle kvaliteet. Seega on GMO seal hädapärane ning aitab leevendada toiduprobleeme. Sellise meetodi abil saadud toiduainete positiivseks küljeks on ka nende madal hind. Geneetiliselt muundatud toidutaimede pooldajad väidavad, et nende kasvatamine vähendab keskonna saastavust ning neist saadav toit on puhtam ja tervislikum just tänu sellele, et nad on haiguskindlad ja kahjuritele vastupidavad ning ei vaja taimekaitsemürkidega töötlemist. Sageli kasutatakse muudetud pärilikkusainega organismide saamiseks mikroorganisme, sest nende ehitus on lihtne, nad paljunevad kiiresti (enamasti mittesuguliselt) ning neid on suhteliselt lihtne ja odav kasvatada. Mutageenidega mikroobide mõjutamine suurendab nende muutlikkust ja sellisel meetodil on saadud näiteks mikroobe, kes eritavad kasvukeskkonda suurel hulgal antibiootikume
- Väga ranged piirangud pestitsiidide ja sünteetiliste väetiste, loomakasvatuses antibiootikumide, ning toidus lisa- ja abiainete ning muude sisendite kasutamisele. - Geneetiliselt muundatud organismide kasutamise keeld. - Kohapealsete ressursside võimalikult tõhus rakendamine, näiteks väetamine sõnnikuga ning sööda tootmine samas talus, kus ka loomi peetakse. - Taimesortide ja loomatõugude valikul lähtutakse sellest, et nad oleksid võimalikult haiguskindlad ja kohalike tingimustega kohanenud. - Loomi kasvatatakse vabapidamises, nad saavad viibida vabas õhus ning neile antakse mahesööta. · Säästva arengu põhimõte: PÕHIMÕTE ...tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt · Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikkust kolmel alal keskkonna, majanduse ja kogukonna.
Seemnete arv varieerub veelgi Liilialised on rohttaimed. rohkem. ERIOMASED TUNNUSED LIILIALISED RUUDILISED Liilialiste hulgas on rohkesti mürgiseid Õied on hästi arenenud nektaariumiga taimi (ussilakk, maikelluke jne). Tsitruselised on taimed, kellel võib Laugud on enamasti külmakindlad, samal ajal leida õisi, tooreid vilju ja kahjuri ja haiguskindlad ning küpseid vilju. vähenõudlikud aiataimed. Perekond tsitrusele on iseloomulikud sisaldavad rohkesti Cvitamiini. näärmetäpilised lehed. Laukudel iseloomulik lõhn eeterlikest Need täpid on sekreedimahutid, mis õlidest ja kibeda maitse annavad sisaldavad aromaatseid eeterlikke glükosiidid. õlisid
1. Taimekasvatustoodangu suurendamise võimalused. kasvupinna laiendamise või - saagikuse tõstmise teel. suure produktiivsusega taimevormid (sordiaretus), uued saagikad ja haiguskindlad sordid, teatakse ja täidetakse nõudeid kasvutingimuste suhtes, tootmise intensiivistamine, agrotehnika täiustamine, koristus- ja säilituskadude vähendamine, teadusuuringute rakendamine. 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, nisu. 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. 4. Millise toitaine sisalduse poolest on teraviljad inimesele olulised? valgurikkad 5
Aiandid, köögiviljakasvatus – kapitalimahukas, palju tööjõudu, linnalähedane. Mahepõllumajandus- Taastuvatel loodusvaradel põhinev keskkonnasõbralik toidutootmine. Ei kasutata sünteetilisi mineraalväetisi ega taimekaitsevahendeid Väetamine: liblikõielised kultuurid Külvikord: planeeritakse ette, mida kasvatatakse, iga aasta erinev taim Taimekaitse: Segaviljelus, Multšimine, rohimine, leegitamine, haiguskindlad sordid, kasulike putukate soodustamine. Veekogude euktofeerumine Mahetootmine Tavatootmine Orgaanilised väetised Sünteetilised mineraalväetised Ennetav taimekaitse(multšimine Sünteetilised taimekaitsevahendid jne) Mitmekesine külvikord, liblikõielised Külvikord, kuid tohib kasvatada monokultuure
Tsintsiljad saavutavad suguküpsuse 7-9-kuuselt. Innaaeg kordub iga 30-50 päeva järel. Tiinus kestab tavaliselt 111 päeva. Tavaline pesakonna suurus on 2 poega, harvem 3-4. Tsintsiljapojad on hästi arenenud ja kaaluvad 30-60 g. Pesakond tuleks võõrutada 7 nädala vanuselt. Tsintsilja võib poegida 1-3 korda aastas. Keskmiseks poegade arvuks ühe emaslooma kohta loetakse 2,5 poega aastas, kuid see sõltub suuresti pidamistingimustest ja looma tõuväärtusest. Tsintsiljad on suhteliselt haiguskindlad. Neil võib esineda soolesulgust, isutust, kõhulahtisust, pära- soole väljalangemist (põhjuseks ebakvaliteetne sööt, tavaliselt hein), fungust (karvkatte väljalangemine, profülaktikaks lisatakse suplusliivale "fungi-stoppi"), silmaärritust, stressi, traumasid. Tsintsiljadel on suhteliselt õrn seedetrakt ja nad taluvad halvasti sööda koostise muutusi. Tsintsiljade toit koosneb kolmest komponendist - hein (timut, lutsern), jõusööt (soovit. Pedersen/Taani) ja puhas vesi
valk. 20. Geenide regulatsioon õiged geenid avalduvad õigel ajal õiges kohas selleks kontrollitakse informatsiooni transkriptsiooni ajal, mrna töötlemise ajal, rna transpordi ajal, translatsiooni ajal, mrna lagundamise ajal pärast translatsiooni. 21. Geenitehnoloogia Meditsiin: ravi/valiku väljalülitamine. Toit: geneetiliselt ohutu, aga tuleb süüa normide kohaselt muidu potentsiaalselt ohtlik. Mürgikindlad GMO taimed: inimesele ohtlik, ökoloogiliselt mitte. Haiguskindlad GMO taimed: inimesele ohutu, ökoloogiliselt kahjulik. Kvaliteedi parandustega GMO taimed. 22. Evolutsiooni tõendid 1) Geoloogia erineva vanusega kihid sisaldavad erineva organismide kivistisi. 2) Võrdlev anatoomia: homoloogilised elundkonnad (mitte analoogilised: nt tiivad). a) Rudimentaalsed (vestigiaalsed) elundid. b) Lootelise arengu võrdlus organismid kordavad oma evolutsooniliste eellaste loodete vorme. 3) Keemilise koostise võrdlus. 3a- geenide võrdlus
kasutada käbide-seemnete varumiseks. Valikseemnepuistuteks sobivad: regulaarselt hooldatud tuulekindlad puistud; tootlikkuselt kõrgema boniteediga, minim III bon; viljakas kasvukohatüüp; keskealine või valmiv puistu. Varutud ja kasutatav seeme peab pärinema heade pärilike omadustega puudelt s.t. puud mille seeme varutakse peaksid olema: kiirekasvulised; sirgetüvelised; kitsa võraga; hästi laasunud; haiguskindlad jne. Metsaselektsioon on teaduslikult põhjendatud tegevus, mis on suunatud puude pärilike omaduste parandamisele ja seeläbi metsade kvaliteedi tõstmisele ning nende tootlikkuse suurendamisele. Seega on metsaselektsioon erinevate abinõude kogum, mida rakendatakse, et saada senisest paremate omadustega metsapõlvkond. Peamised kasutatavad meetodid metsaselektsioonis on valik, ristamine ja mutageenidega mõjutamine. Neist olulisem ja enam kasutatav on valik. Metsaselektsiooni eesmärgid:
Valikseemnepuistu - spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpsed ja küpsed heakasvulised puistud, käbide-seemnete varumiseks. Valikseemnepuistuteks sobivad: ▪ tuulekindlad puistud, ▪ kõrge tootlikkusega, ▪ viljaka kasvukohatüübiga, ▪ keskealine või valmiv puistu. Puud, millelt seeme varutakse peaksid olema: - kiirekasvulised - sirgetüvelised - kitsa võraga - hästi laasunud - haiguskindlad jne. Metsaselektsioon - puude pärilike omaduste parandamisele - metsade kvaliteedi tõstmine ning nende tootlikkuse suurendamine. Peamised meetodid metsaselektsioonis on valik (enam kasutatav), ristamine ja mutageenidega mõjutamine. Metsaselektsiooni eesmärkideks: a) Puistu tootlikkuse suurendamine. b) Puistu ja puidu kvaliteedi tõstmine. c) Puistu haiguskindluse suurendamine. d) Puistu vastupanuvõime suurendamine. Metsaselektsiooni seisukohalt puistud ja puud 3 kategoorias:
8. Tõstma investeeringuid elamuehitusse - to boost investment in housing 9. Jätkusuutlik kasv ja elukvaliteet - sustainable growth and the quality of life 10. erastatud avaliku sektori ettevõtted - privatised public sector business 11. tööstustoodang - manufactoring output 12. masinad ja seadmed - machinery and equipment 13. sisemajanduse kogutoodang - gross domestic product 14. tõsised ebasoovitavad kõrvalmõjud - serious adverse side-effects 15. haiguskindlad teraviljasordid - infection-resistant crops 16. sularahaautomaat - cash dispenser 17. varuosade tootjad - component manufacturers 18. geneetiliselt muundatud toiduained - genetically modified foods 19. müügipindade suurendamine - increasing outlet size 20. toetama sisemaist turismi - to support domestic tourism 21. kohapeal tarbimiseks - for consumption on the premises 22. kulutused reklaamile - advertising expenditure 23. kasvuhoonegaaside eritumine - emissions of greenhouse gases 24
Puid hoitakse hõredas liituses, et võra algaks hästi maapinna lähedalt, samuti hõredas liituses kasvamine soodustab viljakandvust. Viljakandvust võib soodustada väetamisega (teoreetiliselt). Seemnete varumisel ja kasutamisel tuleb alati rangelt jälgida selektsiooninõuete1 täitmist. Varutud ja kasutatav seeme peab pärinema heade pärilike omadustega puudelt s.t. puud millelt seeme varutakse peaksid olema: kiirekasvulised, sirgetüvelised, kitsa võraga, hästi laasunud, haiguskindlad. metsaselektsioon - on teaduslikult põhjendatud tegevus, mis on suunatud puude pärilike omaduste parandamisele ja seeläbi metsade kvaliteedi tõstmisele ning nende tootlikkuse suurendamisele. Seega on metsaselektsioon erinevate abinõude kogum, mida rakendatakse, et saada senisest paremate omadustega metsapõlvkond. vegetatiivne seemla vegetatiivse seemla all mõistetakse metsanduses plusspuude vegetatiivsetest
oli männi valikseemnepuistusid eraldatud 2550 ha. Neist eraldatud valikseemnepuistutest on 84% keskealised, 11% valmivad ja 5% küpsed metsad. Seemnete varumisel ja kasutamisel tuleb alati rangelt jälgida selektsiooninõuete1 täitmist. Varutud ja kasutatav seeme peab pärinema heade pärilike omadustega puudelt s.t. puud millelt seeme varutakse peaksid olema: ● kiirekasvulised ● sirgetüvelised ● kitsa võraga ● hästi laasunud ● haiguskindlad ● jne Vastavalt nendele nõuetele tuleb välja valida puud ja puistud seemnete varumiseks. metsaselektsioon¹ on teaduslikult põhjendatud tegevus, mille eesmärgiks on puude pärilike omaduste parandamine ja seeläbi metsade kvaliteedi tõstmine ning nende tootlikkuse suurendamine. Seega on metsaselektsioon erinevate abinõude kogum, mida rakendatakse, et saada senisest paremate omadustega metsapõlvkond.
kahjureid ja haigusi, kultiveerimine lihtne - kitsa võraga keskmine; ja enamasti edukas, puit on väärtuslik ja kasepuidu - hästi laasunud 3) võra laius ei tohi olla suurem kui 15% puu kasutusvaldkond järjest laieneb). - haiguskindlad kõrgusest; Istutamisel kasutatakse peamiselt 2-aastaseid Vastavalt nendele nõuetele tuleb välja valida puud 4) võra pikkus ei tohi ületada männil 25-30% ja taimlas kasvatatud seemikuid või ka ja puistud seemnete varumiseks. kuusel 40% puu kõrgusest. looduslikul teel tekkinud kasetaimi
annaabi.ee 
