tunginud patogeeni spetsiaalsed rakud. Humoraalne reaktsioon Vaktsineerimine Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusetekitajad, mis ei suuda haigestumist esile kutsuda, kuid immuunsüsteem õpib nende antigeene ära tundma ja suudab edaspidi organismi sattunud samu patogeene hävitada. AIDS Ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. Haigus, mille käigus meie immuunsüsteem kaotab võime reageerida haigusetekitajatele. AIDS-i põhjustab HI-viirus, mis nakatab immuunsüsteemi talitluseks vajalikke rakke, muudab nende talitlust nii, et nad ei suuda enam patogeenidele reageerida. AIDS on praegu ravimatu haigus. Allergia Ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Allergiahaiguste tagajärjel võivad kahjustuda hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem.
- Kui vabanenud munarakk ovulatsiooni käigu ei viljastu, taandaeneb kollaskeha vähehaaval ning hormoonide hulga vähenemine põhjustab limaskesta irdumise ja verise vooluse (ehk algab uus tsükkel). - Munasarjas on ovogenees. Mittesugulise paljunemise puhu saab uus organism alguse vaid ühest vanemast. - Geneetiliselt on järglane identne vanemaga - Isendite vähene geneetiline varieerumine/ väiksem võimekus parasiitidele ja haigusetekitajatele edukalt vasu seista - Kõige lihtsam paljunemise viis Vegetatiivselt, eoste ehk spooride vahendusel Vegetatiivse paljunemisviisi jaoks on vaja ühte vanemat ning on väga kiire protsess. Samas on see riskantne, kuna järglased on identsed, ning on heaks saagiks parasiitidele ja haigusetekitajatele. - Bakterid, algloomad, üherakulised seened - pooldumine Jaguneb kaheks ning moodustub kaks järglast - Pagaripärm, hüdra, mõned käsnad - pungumine
tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. Iga liiki tõvestaja vastu on erinevad antikehad. Näiteks gripiviirusevastased antikehad ei asu võitlusesse tuberkuloosibakteritega. Antikehade ja õgirakkude koostöös tagataksegi immuunsus. Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsusvormid Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigusetekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele. Näiteks inimesed on immuunsed koerte katku suhtes. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Et iga haigustekitaja vastu moodustuvad oma antikehad, siis tekib immuunsus vaid selle haiguse suhtes. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni ja selle kestvus sõltub konkreetsest haigustekitajast.
V- väljaheide U- uriin T- töö mida tehakse 5)Milleks on inimesel maks? Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine. Talletab varuaineid: vitamiinid (A; B), suhkruvarud (glükogeen). Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. Küsimusel lk 95 1)Kuidas reageerib organism haigusetekitajatele? Organism reageerib haigusetekitajatele üritades neid hävitada. 2)Kuidas mõjub vananemine luustikule? Vananedes hakkab luustik hõrenema (kuluma). Elu jooksul kogunenud füüsiline stress avaldub põhiliselt kahe protsessina: liigesepõletiku ja osteoporoosina. 3)Missugustest toitainetest saab inimene energiat füüsilise pingutuse korral? Energia tootmiseks saab vajaduse korral lagundada kõiki toitaineid- süsivesikuid, rasvu ja valkusid
Kui hiljem sama tõvestaja organismi satub, tunnevad antikehad sisstetungija ära ja hävitavad selle enne, kui see paljuneda ja kahju teha jõuab. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni, selle kestus sõltub konkreetsest haigusetekitajast. Kaasasündinud immuunsus ei muutu eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigusetekitajatele ja see on päranduv. 16. Mis toimub organismis vaktsineerimisel? Vaktsineerimise tähtsus. Vastus: Vaktsineerimine on tähtis, et vältida nakkushaiguste laialdast levikut. Vaktsineerimisel viiakse vaktsiin (surmatud või nõrgestatud haigustekitajad või nende toksiinid) inimese kehasse. Vaktsineeritud organism hakkab valmistama antikehi kas haigusetekitaja või selle toodetud toksiini vastu.
Bioloogiline surm on organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine. Kliiniline surm on bioloogilise surma eelne seisund, mis väljendub südame töö ja hingamise seiskumises ja aju talitluse pidurdumises, aga on mõningatel juhtudel tagasi pööratav. g) suguline ja mittesuguline paljunemine Mittesugulise paljunemise puhul saab uus organism alguse vaid ühest vanemast. Isend on geneetiliselt oma vanemaga identne. See on halb, sest liigil on väiksem võimekus haigusetekitajatele edukalt vastu seista (liik ei pruugi säilida). Sugulisel paljunemisel toimub uue organismi tekkimine kahe organismi geneetilise materjali kombineerimisel. See on hea, sest järglased pole identsed ja see aitab paremini haigusetekitajatega võidelda (liik säilib). 2.Milleks on vaja neid elundeid, nende asukoht: Munasarjad – seal valmib munarakk Munajuha – seal toimub viljastumine Emakas – seal hakkab arenema loode Tupp – loode saab väljuda
6. Mittesugulise paljunemise viisid. Mittesugulise sigimise puudused ja eelised. Näiteid. Vegetatiivne paljunemine (otsepooldumine bakteritel, mitoos ainuraksetel, pungumine ainuõõssetel, õistaimed sibula abil) Eoseline paljunemine- ühekordse pärilikkusega rakk, millest hakkab kasvama uus organism (seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadesl) Eelised- vaja ainult ühte vanemat, toimub kiiresti, arvukas Puudused- Geneetiliselt sarnased, lihtsamaks ohvriks putukatele, haigusetekitajatele 7. Suguline sigimine. Partenogenees. Sugulise sigimise puudused ja eelised. Suguline sigimine- uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisel partenogenees- emastel organismidel esinev paljunemisviis, mille puhul uus isend areneb viljastamata munarakust. Enamasti esineb ajutiselt. Eelised- geneetiline erinevus, vastupidavam haigustele Puudused. Tuleb leida partner, sugurakud peavad ühinema, paljunemisel saab edasi anda pooled geenid
haigustekitajatest (viirusebakteritest) või nende toksiinidest (mürkidest). Kaitsevõime saavutamiseks peab vaktsineerima korduvalt ja õigete vaheaegade tagant, sellega alustatakse tavaliselt juba varases lapseeas. Inimese immuunsüsteem peaks toimima optimaalselt, sest organismile on kahjulik selle liiga nõrk kui ka liiga aktiivne reageerimine. Kui immuunsüsteem on liiga nõrk, muurub inimene vastuvõtlikuks paljudele haigusetekitajatele. AIDSi püdevatel inimestel on immuunsüsteem haiguse mõjul niivõrd nõrgestatud, et surma põhjustavad vahel ka juhuslikud mikroorganismid. AIDS-i põhjustav HI-viirus nakatab, muudab ja lõpuks hävitab teatud tüüpi lümfotsüüte, millest sõltub ka teiste immuunsüsteemi rakkude tegevus. Kui immuunsüsteem liiga aktiivselt reageerib on ka halb. Seda nimetatakse allergiaks ehk ülitundlikuseks
koos nakatunud rakkudega. T-abistajate oluline ülesanne on aktiveerida B-rakke. Humoraalse immuunsuse alustaladeks on lümfisõlmedes valmivad B-lümfotsüüdid ehk B- rakud. B-rakud mitte ei hävita patogeene, vaid neutraliseerivad ja märgistavad need, et hiljem saaksid fagotsüüdid nad ära hävitada. Nii T- kui ka B-rakkudest jääb osa organismi püsima mälurakkudena, mis põhjustavad sama antigeeniga kokkupuutel kiire vastureaktsiooni. Küsimused lk 95 1) Kuidas reageerib organism haigusetekitajatele? Vt joonis 2.19 selgitust 2) Kuidas mõjub vananemine luustikule? Alates umbes 20ndast eluaastast algab osteoporoos ehk luude hõrenemine. Sellest tulenevalt on vanas eas luude purunemise oht suurem. 3) Missugustest toitainetest saab inimene energiat füüsilise pingutuse korral? Energia tootmiseks saab inimene vajaduse korral lagundada kõiki toitaineid süsivesikuid, rasvu ja valkusid. Füüsilisel pingutusel kasutatakse tavaliselt glükoosi ja rasvu. Valkude
Mutatsioonid teistes kasvaja supressorgeenides muudavad eesnäärmekasvaja metastaatiliseks eesnäärmevähiks. 30. Glioom. Aju närvikoekasvaja. Primaarsed glioblastoomid tekivad vanematel inimestel, arenevad kiiresti ning on üldiselt fataalse lõpuga. Sekundaarsed glioblastoomid on lastel ja noorukitel, nad arenevad aeglaselt. IX. 31. Kaasasündinud immuunsus. Organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigusetekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele. Fagotsüütide patogeeni äratundmise retseptorid (PRR) seovad patogeeni, fagotsüüt aktiveeritakse ja moodustatakse tsükokiine, mis vabanevad ja aktiveerivad muid rakke. Avaldub 12 tunniga. NK-rakud looduslikud tapjarakud. 32. Põletik. Kaasasündinud immuunsuse keemilise kaitse viis. Organismi kohalik kaitsekohastisliku iseloomuga reaktsioon, mis on
põhjuseks on kasvamine liiga tihedates gruppi- sõbralikke töövõtteid kasutades (säilitades oksakrae des, aga ka gruppide vale liigiline koosseis; ja kooreharja ning lõigates oksi nende harunemisko- • tormituuled, mis räsivad oksi ning murravad hast). Turvalisusriske aitab maandada ka puuharude puid üksteise peale, avades oksarebendite näol toestamine või kokkusidumine (vt punkt 2.7). sissepääsu haigusetekitajatele ning jättes lehi- Hooldamata puude majandamisel ei pääse aga tuks okskönte, mis kuivavad; alati suurepinnalistest lõigetest: otsus eemaldada jäme • veerežiimi muutused. oks või külgharu tuleb teha teadlikult ja läbimõeldult. Enamikku neist kahjulikest mõjuritest on võima- Sellega tagame, et bioloogiliselt veel toimiv, väärtus- lik pargipuid oskuslikult hooldades vältida
tekib taimes haigustekitaja (patogeeni) mõjul või taimedele ebasoodsate keskkonnatingimuste tagajärjel. Haiguslike muutuste tõttu taimede kasv ja areng pidurdub, saak ja selle kvaliteet langeb, taimed võivad täielikult hävida. Taimehaigusi põhjustavad seened, kiirikseened, bakterid, viirused, mükoplasmad, viroidid, samuti ebasoodsad kasvutingimused. Nagu taimedel, nii ka taimehaiguste tekitajatel on omad optimaalsed arengutingimused. Haigusetekitajatele soodsates tingimustes on taimede haigestumise oht suurem, kultuurtaimede kasvatamisel optimaalsetes tingimustes on nad aga haigestumisele vastupidavamad. Tekkepõhjuste järgi jaotatakse taimehaigused mitteinfektsioonilisteks ehk mitte-nakkuslikeks, mida tõrjutakse eelkõige agrotehniliste võtetega ja infektsioonilisteks ehk nakkuslikeks, mida tõrjutakse nii agrotehniliste võtete kui ka keemiliste taimekaitsevahenditega. 8.5 Kahjurid Kahjurite levik sõltub paljus ilmastikust
annaabi.ee 
