Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Tallinn, 2010: § 48-66. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-68-96 Vastavalt AÕS-e §-le 81 piisab omandiõiguse tunnustamiseks, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Seda sätet ei ole kohus otsuses käsitlenud. AÕSrakS § 2 lg. 2 kohaselt tagastatakse õigusvastaselt võõrandatud vara omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Hagejate, kui omandireformi õigustatud subjektide õigused ja kohustused on piiritletud omandireformi aluste seaduses. ORAS-e § 11 kohaselt on omandireformi objektiks õigusvastaselt võõrandatud maa ja sellega seotud loodusobjektid, ehitised, laevad, põllumajandusinventar, tootmishoonete sisseseade, aktsiad ja osatähed. Sellest seadusest tulenevalt ei ole vaidlusalused tapeedid omandireformi objektiks.
Pankrotimenetluses esindab võlgnikku pankrotihaldur. Esindajaks oma volituse piires ka pärandi hooldaja või testamenditäitja, kinnisasja sundvalitseja, tedmata kadunu vara hooldaja. Esindaja ei ole protsessiosaline, kuid tal on selle protsessiosalise õigused ja kohstused keda ta esindab. Lepinguline esindus. Adokaat, prokurist, isik, kes on protsessiosalisega töö-või teenistussuhtes, protsessiosalise üleneja või alanejasugulane, üks hageja teiste hagejate eest või kostja kostjate eest, kui lepinguline esindus tuleneb seadusest (riik), muu õigusteadmistega isik. Volitusi tõendab volikiri. Kohtul on õigus lepinguliselt esindajalt volitused ära võtta kui ta ei saa hakkama oma tööga. 21. kohtualluvus, selle mõiste, üldine, valikuline, lepinguline, erandlik kohtualluvus Isiku õiguste efektiivse kaitse tagamiseks on oluline, et pöördutaks õige kohtu poole . Kohtu pädevuseks
Sobivama kohtu otsustamisel võetakse arvesse, kas sellel välisriigil on tugevam seos antud juhtumiga, mugavus, kulud, ka tunnistajate kättesaadavus, muud tegurid nagu kus osapoolte alaline elukoht on või kus nad tegutsevad. b)avalike huvide faktor- Peab vaatama, kas kohtu valik on avalike huvidega kooskõlas, nt transportida 3000 inimest Inglismaale oleks väga kulukas ja maksumaksjate raha läheb selle peale palju. Hagejate jaoks aga on iglise kohus sobivam , suuremad kompensatsioonid. Seega tuleb teada et kui ei suudeta tõestada, et on olemas sobivam kohus välismaal, siis peab menetlus toimuma Inglismaal, isegi kui avalike huvisid arvestades oleks seda sobivam teha välismaal. Avalik huvi võib olla menetluse peatamise põhjuseks, aga forum non conveniens on tähtsam. 2)Kui on välisriigi kohtualluvuse valiku klausel pooltevahelises lepingus- Pooltel on valikuvabadus lepingu
väidetava ruutmeetri hinna ja korrutasid selle puuduolevate ruutmeetritega. Sellist metoodikat õigustasid kohtud seisukohaga, et üldtuntud on asjaolu, et korteriomandi müügikuulutusel tuuakse lisaks müügihinnale alati välja ka hind ruutmeetri kohta. 3-2-1-129-12, p 14- hinna alandamise valemi kohaldamine, kohtu diskretsiooniõigus, vorm, hinna alandamise eeldused. Hagejate ja kostja vahel oli sõlmitud korteri müügileping. Kolimise järel märkasid hagejad, et korteri tavapärast kasutamist takistab oluliselt müra ja vibratsioon. Kostja väitel tekitas müra naaberkinnisasjal asuv kolmas isik, kelle tegevusega kaasneda võivatest müraprobleemidest ei olnud kostja korterit üle andes teadlik. Hagejad on esitanud nõude enamtasutud ostuhinna tagastamiseks põhjusel, et nad on kostja müügilepingu rikkumise tõttu hinda alandanud. Pooled
sagedamini laenusummat ja lepingutasu, 10% juhtudest on põhivõlana esitletud laenusumma ja intress. Samas tähendab see ka seda, et lepingutasu kui tasu laenamise eest on tegelikkuses intress. 2013. aastal on avaldunud uus trend, kus hageja tõlgendab põhinõudena ka muid lepinguga seonduvaid tasusid nagu 17 Võlaõigusseadus ei sisusta terminit „põhinõue“ (vahel ka „põhivõlg“), seega on tegemist on hagejate poolt vabalt kasutatavate ja sisustatavate mõistega. 27 meeldetuletused või tasu hagiavalduse kohtusse esitamise eest (2-13-18302/12; 2-13-13026/7). b. Hagi esitamise ajaks kogunenud viivis. Hageja lähtub tavapäraselt järgmistest õigusnormidest: VÕS § 94; § 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1. Hageja arvestab
provokatsioonid. Gruusia eksperdid seadsid aruande usaldusväärsuse juba enne selle avalikustamist kahtluse alla, sest nende sõnul üritas Venemaa komisjonis kuuluvate Saksa diplomaatide otsust korduvalt kallutada. Gruusia tunnistati mitte-ametlikult algatajaks. Arbitraaž leidis 18. juulil langetatud üksmeelses otsuses, et Venemaa sundis Jukose pankrotti ja müüs firma varad poliitilistel eesmärkidel riigifirmadele, ning peab maksma hagejatele 50 miljardit dollarit, ütles hagejate advokaat Emmanuel Gaillard. Euroopa inimõiguste kohus langetas otsuse, millega kohustati Venemaad maksma Jukose endistele aktsionäridele umbes 1,9 miljardit eurot. Otsus muutus lõplikuks detsembris pärast seda, kui Venemaa taotlus arutada asja kohtu suures kojas lükati tagasi. Praeguseks tükeldatud naftafirma Jukos juht Mihhail Hodorkovski võeti vahi alla 2003. aastal. Kriitikud peavad tema vangistamist Kremli
hageja I ja kostja ostetud kaatri suhtes kapitalirendilepingu (kaatrileping). Hageja I rentis pärast kaatrilepingu sõlmimist kaatri müüjale. Tegelikkuses kaatrit ei ole olemas, müüja pettis hageja I. Hageja saatis müüjale ja kostjale kaatrilepingu tühistamise avaldused, kuid kostja jätkas arvete saatmist. Hagejal I tekkis võlgnevus. Kuna hageja I ei maksnud, jäi hageja II võlgadesse.. Kostja ütles tehingud üles. Hagejate kontod debeteeriti kostjate poolt Õiguslik probleem ja RK seisukoht: RK: „Tüüptingimuste võimalikku kasutamist tuleb õiguse kohaldamisena kontrollida põhimõtteliselt iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel“ RKTKo 3-2-1-147-15, p 13-15 kaitsekohustus, nn Arumäe kaasus Asjaolud: Anti Kuuse (hageja) hagi Urmas Arumäe (kostja) vastu võlatunnistusest tuleneva võla
(ravikulu, töötasu, see ei ole puhtmaj kahju), samas võivad B kehavigastuse tõttu kannatada kahju ka III isikud. Vbla B vajab pärast tervisekahjustamist hoolitsemist ja abikaasa C jääb koju hoolitsema ja loobub sissetulekust ja B tööandja D ei saa toota mingisuguseid kaupu, sest B ei saa tööl käia. C ja D on saanud samuti A tõttu kahju, mis on puhtmaj. DÕ-s reegel, et puhtmaj kahju üldreeglina ei hüvitata, et hoida võimalike hagejate või kannatanute hulka mõistliku kontr all teat deliktide puhul. A kaevab kraavi ja tööde käigus lõhub kogemata ära elektrikaabli. Selle tõttu jääb 200 maja ilma elektrita. Igaühel neist st mingi kahju. Oleks ebaõiglane, et A kaabli lõhkumise pärast peaks vastutama hoomamatu arvu kannatanute eest. Ei ole absol reegel: § 1045 lg 1 p 8 tahtlik heade kommete vastane käitumine, mille korral hüvitatakse puhtmaj kahju. P 7 +
Kombe pärandvara hulka kuulunud nõudeõigus selle elamu mõttelise osa tagastamisele. 10. Hagejad on rajanud oma haginõude põhiväite nõudeõiguse pärimise osas sellele, et kuna U. Kombe elas tagastatavas majas kuni oma surmani, saab ta lugeda pärandi vastuvõtnuks vara 13. Kassatsioonkaebuses viidatud TsK § 536 lg-t 4 ei saa asja lahendamisel kohaldada, kuna selle valdama asumisega. Sama kehtib hagejate väitel O. Kombe ja M. Kombe kohta, kes omakorda võtsid normi eeldused ei ole täidetud. Normi kohaldamiseks oleks pidanud U. Kombe olema A. Kombe vastu U. Kombe pärandi vara valdamise teel, sest elasid U. Kombega koos. pärandi avanemise ajaks surnud, kuid U. Kombe suri hiljem kui A. Kombe. Kohtud on seda väidet analüüsides leidnud, et TsK § 551 lg-test 1 ja 2 tulenevalt ei ole nõudeõiguse Samuti ei saa kohaldada TsK 553 lg-t 2
eelseid kulusid õigusabile ei saa tagasi nõuda menetluskuluna vaid kahjuna, milline seisukoht on märgitud ka riigikohtu lahendis 3-2-1-63-10. Menetluskulude jaotusel tuleb arvestada vastavalt riigikohtu seisukohale lahendis 3-2-1-116- 10, et kui menetluses on üksteisest sõltumatult mitu haginõuet ja mitu vastuhaginõuet, tuleb seda menetluskulude jaotamisel arvestada. Õigusabikulude põhjendatuse kindlaksmääramisel saab aga nõuete ühist menetlemist ja hagejate ühist esindust arvestada. Oma lahendis 3-2-1- 70-10 on riigikohus leidnud, et kui kaasaomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kompromissi saavutamise soodustamiseks võib kohus jätta menetluskulud kompromissist keeldunud poole kanda, kui kohus lahendab vaidluse sarnaselt menetluse kestel pakutud kompromisslahendusele. Kaashagejad ja kaaskostjad on menetluskulude osas osavõlgnikud
Meie pea kohal on kahekordne teravkaarvolv, mida kaunistasid puunikerdused ning kuldliiliad taevassinisel põhjal, jalge all vaheldumisi valgest ja mustast marmorist põrmand. Mõni samm meist eemal on määratu suur sammas, siis teine, kolmas, kokku seitse sammast piki saali, mis ta laiemal kohal toetavad kahekordsete võlvkaarte aluseid. Nelja esimese samba ümber asuvad kauplejate putkad, mis sätendavad klaas-asjakestest ja kassikullast, kolme tagumise ümber hagejate puhvpükstest ja advokaatide talaaridest läikima hõõrutud tammised pingid. Ümber saali, piki kõrget 8 seina, on uste, akende ja sammaste vahel lõpmatu rida Prantsusmaa kuningate kujusid, alates Pharamond'ist *: siin on logelejaid kuningaid lõtvade käsivartega ja mahalöödud silmadega, vahvaid ja sõjakaid kuningaid julgelt taeva poole tõstetud pea ja kätega. Edasi näeme pikkade, teravate kaarakende tuhandevärvilisi ruutusid, peenemaitseliselt nikerdatud