aprill 2006.a, kirjalik menetlus · Resolutsioon: jätta ringkkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus muutmata ja kassatsioonikaebus rahuldamata Menetluse käik · OÜ K hagi 9. detsembril 2003.a Tartu Maakohtule, milles palus aktsiaselts T-lt välja mõista 305 110 kr, hiljem suurendas nõuet 457 665 kroonini. · Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata · Kostja hagi hageja vastu 3. juuni 2004.a, milles hagejalt välja mõista 213 737 kr ja 92 senti. · Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. · Tartu Maakohus rahuldas 27. jaanuari 2005. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt, kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 418 395 kr ja hagejalt kostja kasuks 80 775 kr. · Kostja esitas maakohtu otuse peale apelltasioonikaebuse paludes tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas ning teha uus otsus.
omavahel kokkuleppele, mille kohaselt hageja loobub elatisrahast alaealise lapse ülapidamiseks, kes jääb tema kasvatada. Kostja kohustub omakorda lahkuma poolte ühisest korterist ja jätab kogu ühisvara hagejale. Hageja ja kostja palusid kohtul kokkulepet kinnitada. Kuidas peab kohus toimima? Peab selgitama pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi ( TSMS § 432- ei saa enam sama nõudega st siin sma perioodi eest elatise nõudega kohtusse uuesti tulla), võib küsida istungil ka hagejalt endalt, kas jääb loobumise juurde. Istungil protokollitakse hagist loobumine ja võetakse protokolli allkiri loobumise kohta ( TsMs § 429 lg 1, 2 ) ja kohus teeb määruse hagist loobumise vastu võtmise ja menetluse lõpetamise kohta TsMS § 431. 15. Hageja nõudis hagiavalduses abielu lahutamist ja poolte ühisvaraks oleva hoiuse jaotamist. Hoius on pangas kostja nimel. Hageja palus ühtlasi hagiavalduses, et kohus takistaks kostjat raha välja võtmast enne selle jahamist
alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Selle tehingu tagajärjel on hageja alusetult saanud enda valdusesse kostjale kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz A 160, mis tuleb kostjale tagastada VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja on õigusvastaselt müünud kostjale kuuluva sõiduauto edasi kolmandale isikule. 2.3.3. Juhul kui kohus leiab, et krediidilepingud ei ole tühised, siis on kostja seisukoht, et kuna ta ei ole hagejalt üleüldse saanud raha ning seega ei ole kostjal tekkinudki rahalisi kohustusi, siis ei ole täidetud tagatislepingu tingimused ning hageja on õigusvastaselt võõrandanud kostja sõiduauto. 2.4 Kostja ei ole rahaliste kohustuste täitmisega viivituses. 2.4.1. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on kohustuse täitmisega viivituses (hagiavalduse punkt 2.4), sest kostjal ei ole tekkinud kohustust lepinguid täita. Esmalt põhjusel, et lepinguid ei ole üleüldse sõlmitud
seotud. V-11 AS Euroehitus esitas maakohtusse hagi haiglalt 3000 euro kahju tasumiseks mis tekkis seetõttu, et haigla ei tasunud õigeaegselt lepingu alusel tehtud ehitustöid. Lepingus oli kehtestatud leppetrahv tasumisega hilinemise eest, hiljem olid pooled täiendanud lepingut sellega, et tellija hüvitab ka kahjud, mis ületavad makstud leppetrahvi. AS Euroehitus esitas maakohtule tõendi, et ta on kandnud kahju 3000 eurot kuna nimelt selline summa on sisse nõutud hagejalt leppetrahvina alltöövõtja poolt teostatud tööde maksumuse hilinemisega tasumise eest. Alltöövõtulepingu p 5.1 oli sätestatud, et töövõtja kohustub maksma alltöövõtjale teostatud tööd mitte hiljem kui 30 päeva nende valmimisest arvates. Arvestades seda, et pooled kehtestasid leppetrahvi töödega hilinemise eest, maakohus rahuldas hagi. Kas maakohus tegi õige otsuse? Jah. Põhinedes § 159. Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue
V-11 AS Euroehitus esitas maakohtusse hagi haiglalt 3000 euro kahju tasumiseks mis tekkis seetõttu, et haigla ei tasunud õigeaegselt lepingu alusel tehtud ehitustöid. Lepingus oli kehtestatud leppetrahv tasumisega hilinemise eest, hiljem olid pooled täiendanud lepingut sellega, et tellija hüvitab ka kahjud, mis ületavad makstud leppetrahvi. AS Euroehitus esitas maakohtule tõendi, et ta on kandnud kahju 3000 eurot kuna nimelt selline summa on sisse nõutud hagejalt leppetrahvina alltöövõtja poolt teostatud tööde maksumuse hilinemisega tasumise eest. Alltöövõtulepingu p 5.1 oli sätestatud, et töövõtja kohustub maksma alltöövõtjale teostatud tööd mitte hiljem kui 30 päeva nende valmimisest arvates. Arvestades seda, et pooled kehtestasid leppetrahvi töödega hilinemise eest, maakohus rahuldas hagi. Kas maakohus tegi õige otsuse? Lahendus: Kas maakohus tegi õige otsuse? Kohus tegi õigest
o Vastupidine olukord oleks siis, kui unustad ühed võtmed endale korterit müües ja see välistaks korteri üleandmise 16. Ringkonnakohus kohaldas asjas ebaõigesti AÕS § 45. Sõltumata sellest, kas sõiduautot kasutati tasu eest või tasuta, ei kuulu asjas kohaldamisele valduse kaitse sätted. Pooltel on vaidlus kostja poolt hageja sõiduauto valduse seaduslikkuse üle ja selles, kas tal on alus saada hagejalt tagasi 13 000 krooni. Kostja on vastuhagis sidunud auto tagastamise hageja poolt 13 000 krooni tagasimaksmisega. AÕS § 320 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus seaduslikult tema valdusse sattunud võlgniku vallasasja kuni nõude rahuldamiseni kinni pidada, juhul kui nõue on sissenõutav ja seotud kinnipeetava esemega. Nõue on AÕS § 321 p 5 järgi seotud kinnipeetava esemega, kui eseme valdus ja nõue tulenevad valdaja ja võlgniku vahelisest õigussuhtest
kokkuleppeid. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väidetega selles, et kokkuleppes sisalduv tingimus (rendimaksete tähtaegne tasumine) ei muuda seda veel eellepinguks. 3-2-1-67-09 p 16 Osaühing PVMP-Ex (hageja) esitas 2007. aastal maakohtule hagi Zytt i Åre Aktiebolag (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise. Kostja vaidles hagile vastu ning esitas vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista hüvitise saamata jäänud tulu eest (mittetähtaegsete tarnete tõttu ei saanud kostja suusariided plaanitult suusahooajal müüa ning kaotas seetõttu kaupade müügist saadava kasumi). Kolleegiumi arvates on hageja tasunõude lahendamisel oluline ka VÕS §-s 111 sätestatu. Hageja väitel oli kostja saanud 2006. aasta jaanuariks kätte 75% tellimuse kogumahust ning seega ei olnud tal õigust lepingust taganeda. Kostja vastuväidete kohaselt anti talle
(lahtised tingimused).” Määratud tingimus peab vastama hea usu ja mõistlikkuse PM- le. VÕS § 26 kehtib ka üüri- ja rendilepingule, kui pooled on kokku leppinud, et üks pool võib lepingu tingimusi muuta – lahtine leppingutingimus. RKTKo 2-16-10721, p-d 10-15 lahtised tingimused Asjaolud: Tulundusühistu PIIMA-VISSI (hageja) hagi Heilori (kostja) osaühingu vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks Kostja ostis hagejalt lihaveiseid. Müügileping sõlmiti lahtiste tingimusega VÕS § 26 lg 1 mõistes Kostja vähendas loomade kaaluandmeid, et loomade eest vähem maksta – pole hea usu ja mõistlikkuse PM kooskõlas Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas tegemist on lahtise tingimusega? VÕS § 26 lg 1 loomadest saadud liha kogus ei ole lahtine tingimus – tegemist on faktilise asjaoluga. Samas leidis kolleegium, et
vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. (2) Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. (3) Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. (4) Kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. (5) Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub.
Selle suurus oleneb asjaoludest, tekkida võivast kahjust ning ka poole majanduslikust olukorrast. Kohus võib tulenevalt TsMS § 196 lg-st 21 jätta vaatamata sellele, et tagatise nõudmise eeldused on täidetud, tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa. Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks. Tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08 tehtud Riigikohtu 2. juuni 2008. a otsuse p 16 ja tsiviilasjas 3-2-1-158-09 tehtud 1.veebruari 2010 määruse p 13 kohaselt võib menetlusosaline taotleda tagatise andmist TsMS § 196 lg 3 kohaselt kogu menetluse kestel, kuid TsMS § 196 lg 1 alusel üksnes eeldatavate kulutuste katteks, mis tähendab, et taotlus tuleb esitada enne kulude tekkimist. Menetlusosaline ei saa taotleda näiteks ringkonnakohtus,
VASTUS HAGILE Tallinna Linnakohus "....."......................a. Liivalaia 24 Tallinn, 10118 Kostja: AS ABC, registrikood 107647896 Pärnu mnt.987, Tallinn, 13567 VAST U S hageja OÜ BCA hagiavaldusele võlgnevuse 943 520.- krooni nõudes. Tsiviilasi nr. ...................... 1996.aastal ostis kostja AS ABC vineeritootmise vajadusteks hagejalt OÜ-lt BCA karbamiidvaiku. Poolte vahel 13.mail 1996.a. allakirjutatud lepingu lisas sätestati vaigu kvaliteedinõuded. Vaigu zelatineerimise ajaks nähti ette 57-60 sekundit 100 kraadi C juures, tegelikult oli nimetatud vaiku zelatineerimise aeg 40-45 sekundit Seoses ebakvaliteetse toodanguga lõpetas kostja 1996.a. novembris vaigu ostmise hagejalt OÜ-lt BCA ning asuti läbirääkimisi pidama kahju heastamise üle. AS-le ABC tekitatud kahju seisnes alljärgnevas: 1996
annaabi.ee 
