2. Suurte maadeavastuste eeldused ja põhjused, olulisemad retked* 1. Käsitöö ja käsitöölased a) Materjalid · pt 18 lk 86 - 89 · TV pt 18, ü 2, 3 b) Ülevaade · Kojad linna sees, jagati eraldi linnaosadesse (mida häirivam eriala, seda rohkem linna ääres see asus). Erialasid ja meistreid oli sõltuvalt linna suurusest, mõned alad olid auväärsemad (näiteks kullasepp, rätsep, pagar), mõned vähem (linnakangur, saunamehed, habemeajajad). · Käsitöölased pidid kuuluma tsunfti. Kui keegi ei kuulunud sinna siis hüüti teda vusserdajaks ja pidi trahvi maksma. Tsunft korraldas liikmete vaba aja ja muu elu. Hoolitses ka nende perede eest, korraldas pidustusi ja korraldas liikmete ajaveetmist. Tsunfti juhendas meister. · Õppimist alustati õpipoisina. Olenevalt erialast oli õpiaja kestvus erinev. Näiteks kullasepal oli õppimisaeg 7-10 aastat. Lisaks
Näiteks 14. 15. sajandi Inlgismaa suurtes linnades leidus üle 100 ametiala, väikelinnas seevastu kõigest 20- 40. 2. Millised käsitööalad olid keskajal rohkem ja millised vähem hinnatud? Millest see sõltus? Rohkem olid hinnatud näiteks kullasepad, rätsepad, pagarid, maalrid, kukkursepad, klaassepad, sest materjalid millega nad töötasid olid hinnalisemad, nende töö oli peen ja vajas pikaajalist väljaõpet. Vähem olid hinnatud näiteks saunamehed, habemeajajad, odavat materjali töödelnud linakangurid, sest nad töötasid kas odavamate materjalidega või nende amet oli nö teenindav. 3. Miks tekkisid keskaja linnas tsunftid? Tsunftid hakkasid tekkima käsitööliste vajadusest kaitsta ühiselt oma huve. Eelkõige sooviti kõrvaldada igasugust konkurentsi, et iga käsitööline suudaks endale ja oma perele elatist teenida. 4. Kirjelda, kuidas tsunftisundus mõjutas käsitöölise elu ja tööd.
gaasidest,sisaldades 5dikku hapnikku ja neli 5dikku lämmastikku.Inglise teadlane Henry Cavendish(17311810) avastas 1766a.vesinikuning seda hapnikuga ühendades sünteesis 1781a.tavalise vee.Lavoisier loetles oma raamatus 33 põhiainet, lükates ümber kujutluse,et Maa koosneb 4 elemendist.Tänapäeva arusaamade järgi on 23 elementi,teised on liitained. Arstiteadus.17sa.olid tavalised ravimeetodid aadrilaskmine ja klistiir.Praktilist arstiabi osutasid ämmaemandad ja habemeajajad.18sa.suudeti inimesi terveks ravida ja paljudel juhtudel pääasta surmast.Hirmsamaid nakkushaigusi katku kõrval olid sajandeid rõuged. Rõugeepideemiate korral oli suremus suur,ellujäänute ihule jäid inetud armid,sageli tekkisid tüsistused,tihti jäid inimesed rõugete tagajärjel pimedaks..Tervishoiu suurimaks saavutuseks oli kaitsepookimiste alustamine rõugete vastu.Edward Jenner(17491823) tudeeris arstiteadust Londoni ülikoolis ning asus hiljem oma kodukohta arstina tööle
Näiteks nad pidid mäletama ametisaladusest, pidid töötama kvaliteetselt, sest patsient võiks nendele kaevata, ning meedikuid karistatakse hooletu töö eest. Arvan, et kõik see parandas ka patsientidele ravi kvaliteedi, sest nad ka võiksid arstide töö hinnata, ja nende arvamusega enam-vähem arvestati. Raamatus oli ka üllatuvat minu jaoks, näiteks see, et arstid ei tegelenud sel ajal kirurgiaga, nad ainult andsid diagnoose ja määrasid ravimeid. Kirurgiaga tegelesid habemeajajad. Arvan, et kui mõlemad tegeleksid kirurgiaga, töö läks edukamalt ja epideemiate leviku oleks võimalik kiiremini peatada. Aga nende käitumisest võib ka aru saada, sest nii arstidel, kui ka habemeajajatel ja saunameestel oli vaja töö ja raha, ning juhul, kui kõik tegeleksid ühe ja sama tööga, siis kehtiks ainult üks reegel kes ees, see mees. Ka raamatu andmetel habemeajajate sissetulekud olid kõrgem kui õpetatud arstidel, siis on arusaadav, miks arstid tahtnud eraldada
1)Lavoisier uuris met. roostetamist. 2)Cavendish Avastas Vesiniku Õhk koosneb gaasidest Arstiteadus 17 saj. Ravimeetodid: klistiir, 17 saj. Arstiabi osutajad: Edward Jenner-vaktsinee kupud, aadrilaskmine ämmaemandad, habemeajajad -rimine rõugete vastu Valgustatud Absolutism Austrias Valgustatud despootia Kõik reformid viidi läbi ülaltpoolt. Seisuslike esinduskogude õigusi kärbiti. Jan Sobieski aitas tagasi lüüa Türgi rünnakut. Maria Theresia(1740-1780) oli vastu valgustusele Sõjaväereformid: 1. Liisuvõtmise teel valiti inimesi sõjaväkke 2
Botaanik Karl Linne oli I looduse süstematiseerija- taime-, looma- ja kiviriik. Andis sugukondadele ladina keelsed nimed, mis on säilinud tänini. Prantsusmaa keemik Lavoisier avastas õhu koostise. Inglismaa keemik Cavendish avastas vesiniku. 17. sajandil olid tavalised ravimeetodid veel aadrilaskmine ja klistiir, millega taotleti vere ning soolte puhastamist. Praktilist arstiabi osutasid ämmaemandad ja habemeajajad. 18. sajandil suudeti inimesi juba terveks ravida ja paljudel juhtudel surmast päästa. Hirmsamaid nakkushaigusi katku kõrval olid sajandeid rõuged. 18. sajandil võib suurimaks saavutuseks tervishoius pidada kaitsepookimiste alustamist rõugete vastu. Edward Jenner juurdles rõugete vältimise probleemi üle 20 aasta, enne kui ta 1796 julges oma ideid inimeste peal katsetada. Tema meetod, vaktsineerimine, levis Läänemaailmas kiiresti ning see tegi lõpu rõugeepideemiatele. 18
Taimeriigi puhul rõhutas ta sugulist paljunemist.Ta jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse, andes ladinakeelsed nimetused 5900. taimele. Mitmeid sajandeid ravisid inimesi peamiselt targad ja nõiad. Veel 17. sajandil olid tavalised ravimeetodid aadrilaskmine ja klistiir, millega taotleti vere ning soolte puhastamist. Praktilist abi osutasid ämmaemandad ja habemeajajad.18. sajandil tegi arstiteadus siiski juba nii suuri edusamme, et inimesi suudeti terveks ravida ja paljudel juhtudel surmast pasta.Sellega tõusis ka usaldus arstide vastu. Hirmsamaid nakkushaigusi katku kõrval oli sajandeid rouged. Rõugeepideemiate ajal oli surevus väga 8 suur, ellujäänute ihule jättis haigus inetud armid
5 elemendist. Ta hukati läbi giljotiini seoses sellega et ta kogus tollimakse, selle tõttu ei valminud ka tema viimane uurimustöö. Palju sajandeid ravisid inimesi peamiselt targad ja nõiad. Veel 17. sajandil olid tavalised ravimeetodid aadrilaskmine ja klistiir, millega taotleti vere ning soolte puhastamist. Praktilist arstiabi osutasid ämmaemandad ja ka habemeajajad. Sajand hiljem tegi arstiteadus siiski juba nii suuri edusamme , et inimesed suudeti terveks ravida ja paljudel juhtudel päästa surmast. See tõstis ka usaldust arstide ja muude ravijate vastu. Üks hirmsamaid haigusi, mis veel katku kõrval levisid olid rõuged. Rõugeepideemiate korral oli suremus väga suur, ellujäänute ihule ja näole jättis see haigus hirmsad armid, mida oli maalidele väga kohatu panna. Haiguse tagajärjel tekkisid sageli tüsistused ning tihti jäid
Oli antiikaja traditsioone järgides nimetikku võtud ka soojuse ja valguse. Henry Cavendish (1731-1810) inglise teadlane avastas 1766.a vesiniku ning seda hapnikuga ühendades sünteesis 1781.a tavalise vee. Arstiteadus Sajandeid ravisid inimesi peamiselt targad ja nõiad. 17 saj olid tavalised ravimeetodid aadrilaskmine ja klistiir, millega taotleti vere ning soolte puhastamist. Praktilist arstiabi osutasid ämmaemandad ja habemeajajad. 18 saj tegi arstiteadus juba suuri edusamme, inimesi suudeti terveks ravida ja paljudel juhtudel päästa surmast. See tõstis usaldust arstide vastu. Hirmsaid nakkushaigusi katku kõrval oli sajandeid rõuged .Rõugeepideemiate korral oli suremus väga suur, ellujäänute ihule, selhulgas näole , jättis haigus inetud armid. Sageli tekkisid tüsistused, tihti jäid inimesed rõugete tagajärel pimedaks. Tervishoiu suurimaks suuvituseks 18 saj võib pidada
ja aedades üha uued kivid maapinnast kerkivad. Taimeriigi puhul rõhutas ta sugulist paljunemist.Ta jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse, andes ladinakeelsed nimetused 5900. taimele. Mitmeid sajandeid ravisid inimesi peamiselt targad ja nõiad. Veel 17. sajandil olid tavalised ravimeetodid aadrilaskmine ja klistiir, millega taotleti vere ning soolte puhastamist. Praktilist abi osutasid ämmaemandad ja habemeajajad.18. sajandil tegi arstiteadus siiski juba nii suuri edusamme, et inimesi suudeti terveks ravida ja paljudel juhtudel surmast pasta.Sellega tõusis ka usaldus arstide vastu. Hirmsamaid nakkushaigusi katku kõrval oli sajandeid rouged. Rõugeepideemiate ajal oli surevus väga suur, ellujäänute ihule jättis haigus inetud armid. Sageli tekkisid tüsestused, tihti jäid inimesed rõugete tagajärjel pimedaks.Tervishoiu suurimaks savutuseks võib pidada kaitsepookimist rõugete vastu
ravimiseks kasutati rästikuliha ning väga rasvast sealiha. Pidalitõbiseid ning hospidale peeti annetuste varal üleval. Keskajal arvati, et pidalitõbi levib nakkusena ning kui pidalitõbised üritasid linna peal annetusi koguda, siis oli nende riiete peale kinnitatud kelluke, et inimesed neid kuulsid. Kui keegi annetas, siis käis see nii, et annetus pandi maha ja ise mindi eemale. Keskaegsetes linnades olid juba olemas ka apteegid. Teatud ravimisega tegelesid ka habemeajajad ning juuksurid, kes olid enamasti haavatohtrid ning samas ka hambaarstid (neid nimetati palbriteks). Neid võeti ka lahingutesse kaasa, kus nad pidid hoolitsema lahingus vigastada saanud meeste eest. On teateid, et palbrid on tegelenud ka amputeerimisega. Keskaegsetele kohalikele ravitsejatele pakkusid konkurentsi rändarstid, kelle kohta on andmestikku, et nad tegutsesid turul. Lõid seal enda telgi üles ning tehti reklaami. Nende hulgas oli kindlasti ka väga palju šarlatane.
VII. 4. LOENG (34. õ-nädal): Kirurgia areng alates 19. sajandist. Eksperimentaalmeditsiin. Kirurgia Euroopas hakkas jalgu alla saama pärast keskaega. Põhjuseid mitmeid teaduse areng, mõnede ebauskude või eelarvamuste kadu (esmaabi taasteke nt) jne. Palju räägitakse keskajaga seoses lahkamisest (anatoomiaõppest). See on siiski natuke ülepakutud teema, eriti kirurgia ajaloo kontekstis. Esiteks praktiseerisid kirurgiat toona veel nö habemeajajad, kes ülikoolis niikuinii ei olnud käinud ning sealne anatoomiaõpe kas lahkamisega või mitte ei puutunud õigupoolest neisse. Teiseks ei olnud lahkamine keskajal ka niivõrd keelatud kui aegajalt mõista anda püütakse. Nt kuigi paavst oli 1300. a asja keelanud, kirjutas 1315. a keegi Itaalias töö, milles kommenteerib Galenost samal aastal toimunud kahe lahkamise valguses. (Samas toonane skolastika, nt, käsitledes Galenost kui absoluutset autoriteeti, pani seega
annaabi.ee 
