Tulevad kalatoidulised linnud ja röövlinnud. Varsti ilmub sinna ka naarits 5. Oluline võtmeliik- Männiriisikas Männiriisikas moodustab Männiga Mükoriisa ehk seeneniidistiku ja juurekoe vahelise põimiku. Seene vahendusel võtab taim mullast vett ja mineraalaineid. Seenele annab taim vastu orgaanilisi aineid. Samuti puu surres, on seen põhiline puidu lagundaja, hoides käigus aineringe. 6. Oluline võtmaliik- Haab Haavapuu on kobraste lemmiktoit, mistõttu haavikute läheduses võime kopraid ja nende tegevusjälgi sageli näha. Peale selle on oksad meelistoiduks ka kitsedele, põtradele ja jänestele, haavakoor meeldib ka hiirtele. (Kui leida kevadel lume alt välja sulanud haavaoks, siis on see peaaegu alati lumivalge: kogu maitsev koor on ära näritud.) Seega haab on paljude metsloomade lemmiktoit. Haab on elupaigaks mitmetele liikidele ! 7. Oluline võtmeliik- Põisadru
Muld Haab on mullastiku suhtes väga nõudlik. Haab kasvab viljakatel, huumusrikastel muldadel. Peamisteks kasvukohtadeks on värsked või niisked viljakad saviliiv-ja liivsavimullad. Soostunud muldadel haab ei kasva. Fotoperiodism haavale ei mõju Populatsioonitüüp Haava populatsioonitüüp on kasvav, kuna haab annab väga rikkalikult juurevõsudest uusi taimi, eriti siis, kui vana puu maha raiuda, nii ei olegi temast võimalik metsas lahti saada. Eestis on haavikute pindala viimastel aastakümnetel suurenenud, mis on tingitud maade metsastamisest, kuid osaliselt ka okaspuuraiesmikele istutatud metsakultuuride ebaõnnestumisest ja lehtpuudega uuenemisest. Eestis on haava osatähtsus erametsades veidi suurem kui riigimetsades. · Haab ei kuulu kaitsvate taimede nimekirja · Haab kuulub ökosüsteemi mets. · Haava arvukuse regulatsioon toimub raiega. Toiduahelad Haavakoor->hiir->nirk-> kanakull Haavaoks->jänes->rebane->hunt Kokkuvõte
Üks vana haab võib juurtega hõivata 1000–1200 m² suuruse maa-ala. Meie oma haab ja haavikud. Oleme harjunud nägema haaba sirgetüvelise kõrge puuna. Eesti puukuulsuste hulgas märgitakse pikima haava kõrguseks 40 meetrit [13], ühel langetatud puul Järvseljal on tüve pikkuseks mõõdetud 39 meetrit. Soodsaimates oludes kasvab haab kiiresti ja tema puistud on suure produktiivsusega: Eesti tootlikumate haavikute hektaritagavara ulatub üle 600 m³, kuid nende üldtoodang (arvestades ka vahepeal puistust välja raiutud puitu) üle 800 m³. Eesti metsades on pikka aega valitsenud männikud, kaasikud ja kuusikud. Kuigi kõigi puistute pindala on viimastel aastatel suurenenud, väheneb viimase aja suundumuse järgi okaspuistute pindala ja suureneb lehtpuude osatähtsus. Arvatakse, et seda põhjustab eelkõige põllumajandusele liigseks osutunud maade metsastamine (või metsastumine), osaliselt ka
KÜLMASEEN võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel. Eriti ohtlik männil kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Välistunnusteks okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. HAAVATAELIK põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, raieküpsetest puudest sageli 90-95% nakatunud. Haavikute kasvatamisel üks olulisim probleem. MÄNNI-KOOREPÕLETIK noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. 2.2 Putukkahjurid Kahjustuste järgi võib kahjurid jaotada: 1) primaarsed kahjurid; 2) sekundaarsed kahjurid 3) tertsiaalsed kahjurid.
Enimlevinud puuliigid Eestis on mänd, kask ja kuusk. Puuliikide osakaalu mõjutab metsavaru kasutamine ja looduslikud tingimused ning nende muutus. Viimasel kümnendil on enam kasutust leidnud kuuse- ja männipuistud. Oluliselt vähem on raiutud haaba ja halli leppa, mistõttu vanemates puistutes nende osakaal võrreldes männi ja kuusega suureneb. Statistilise metsainventeerimise andmetel moodustavad küpsed haavikud 66% haavikute kogupindalast, hall-lepikute puhul on vastav näitaja 59%. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 on optimaalse raiemahuna märgitud 12,6 miljonit m3 aastas. 2000. aastate alguses tõusis raiemaht rekordilisele kõrgusele, olles samas suurusjärgus puistute juurdekasvuga ehk ligikaudu 12 mln m3. 2003. aastast hakkas raiemaht langema, rohkem hakati tegelema tooraine töötlemisega ja teenuste osutamisega. Langenud
Haavataelik Viljakehad on lühikesed, sageli peaaegu liibunud. Eestis esineb väga ulatuslikult. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Raieküpsetest puudest on sageli kuni 90-95% nakatunud. Nooremates puudes levib mädanik pisut aeglasemalt. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab suurt majanduslikku kahju ja on üheks peamiseks probleemiks haavikute kasvatamisel. Mittemädanikulised tüvehaigused Männi-koorepõletik Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi hukkumise tõttu lakkab haigestunud küljel kasv, vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi muutub ekstsentriliseks. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. Haigestunud puud tuleks raiuda. 1.2 Putukkahjurid (üraskid, männikärsakad)
sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, esineb juba 20-30 a. vanustes puudes. Raieküpsetest puudest on sageli nakatunud kuni 90-95%. Mädanik nooremates puudes levib pisut aeglasemalt. Kuni 50 aastastel puudel ületab iga-aastane juurdekasv mädaniku levikukiiruse, vanemas eas aga mädaniku levik on kiirem kui puude juurdekasv, siit ka tänapäeval haavikute madal raievanus. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Eestis esineb väga ulatuslikult. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab olulist majanduslikku kahju ja on üheks olulisemaks probleemiks haavikute kasvatamisel. Mittemädanikulised tüvehaigused Männi-koorepõletik (Peridermium pini). Noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi
51,9 % riigi maismaa pindalast. Metsapindalalt on esikohal männikud, järgnevad kaasikud (aru- ja sookask), kuusikud, hall-lepikud ja haavikud. Muude puuliikide (sanglepp, lehis, tamm, saar ja mõned teised) puistud moodustavad vaid väikese osa Eesti metsadest. Puistute tagavara: Puistute üldtagavara ja tagavara juurdekasv jagunevad enamuspuuliikide lõikes peaaegu samuti nagu nende poolt hõivatud pindala, vaid haavikute tagavara moodustab puistute üldtagavarast palju suurema osa kui nende pindala üldpindalast. Sama võib öelda ka haavikute ja hall-lepikute tagavara juurdekasvu kohta. Kolme majanduslikult kõige olulisema puuliigi - männi, kuuse ja kase - enamusega puistute seas on suurima tootlikkusega kuusikud. 5. Mootorsaagide keti höövelhamba külgtera ja põhjatera nurkade suurused kraadides. Saeketi iga höövelhammas on omaette lõikur
Mõjusat tõrjet ei tunta, haiged puud raiutakse. Haavataelik (Phellinus tremulae) Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Eestis esineb väga ulatuslikult. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab olulist majanduslikku kahju ja on üheks olulisemaks probleemiks haavikute kasvatamisel. Männi-koorepõletik (Peridermium pini) Noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi hukkumise tõttu lakkab haigestunud küljel kasv, vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi muutub ekstsentriliseks. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. Haigestunud puud tuleks raiuda.
metsanduses neid liike ei eristata. Sookask kasvab märjematel aladel moodustades puhtpuistuid või kasvab segus sanglepa või männiga. Arukask eelistab parasniiskeid kasvukohti; kasvab puhtpuistuna, kuid sageli moodustab segapuistuid kuuse, haava, männi ja hall-lepaga. Kaasikud saavutavad harva suurema vanuse kui 100 aastat, küündides maksimaalselt 120 aastani. Haab moodustab 5,4% puistute pindalast ja 7,4% kasvava metsa tagavarast. Haavikute keskmine vanus on 45 aastat ja keskmine hektaritagavara 263 m3. Valdavalt kasvab haab viljakates parasniisketes kasvukohtades moodustades lisaks puhtpuistutele ka segametsi koos kuuse ja kasega. Haavikute probleemiks on nakatumine haavataelikuga juba suhteliselt noores eas, vanematest puistutest on kahjustatud enamik ja suur osa puid seest mädad. Sanglepp, levikult kuues puuliik, moodustab 3,1% puistute pindalast ja 4,9% kasvava metsa tagavarast.
Vastavalt 2009. a. Metsaseadusele: Puistu vanuse, millest alates lageraie on lubatud, kehtestab keskkonnaminister enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa metsa majandamise eeskirjaga, arvestades, et see jääb: 1) männikute ja kõvalehtpuupuistute lageraie korral 90–160 aasta piiridesse; 2) kuusikute lageraie korral 80–120 aasta piiridesse; 3) kaasikute ja sanglepikute lageraie korral 60–80 aasta piiridesse; 4) haavikute lageraie korral 30–50 aasta piiridesse. Keskkonnaminister kehtestab metsa majandamise eeskirjaga enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa puistu keskmise rinnasdiameetri, millest suurema rinnasdiameetriga puistute lageraie on lubatud; Raie küpsusdiameetri järgi on lubatud tingimusel, et puistus pole lageraiele eelneva viie aasta jooksul tehtud harvendusraiet. Lageraie on lubatud mis tahes vanusega või keskmise rinnasdiameetriga männikus, kuusikus, kaasikus, sanglepikus,
(5) Puistu vanuse, millest alates lageraie on lubatud, kehtestab keskkonnaminister enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa metsa majandamise eeskirjaga, arvestades, et see jääb: 1) männikute ja kõvalehtpuupuistute lageraie korral 90160 aasta piiridesse; 2) kuusikute lageraie korral 80120 aasta piiridesse; 3) kaasikute ja sanglepikute lageraie korral 6080 aasta piiridesse; 4) haavikute lageraie korral 3050 aasta piiridesse. (6) Keskkonnaminister kehtestab metsa majandamise eeskirjaga enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa: 1) puistu keskmise rinnasdiameetri, millest suurema rinnasdiameetriga puistute lageraie on lubatud; 2) puistu rinnaspindala ja täiuse, millest väiksema rinnaspindalaga või täiusega puistute lageraie on lubatud. (7) Kõvalehtpuupuistuks loetakse puistu, kus enamuspuuliik on tamm, saar, jalakas, künnapuu või vaher.
positiivne mõju kestab, sõltub raiekraadist, raiering Kuna pärast hooldusraiet jääb kaasikute ja sanglepikute lageraie korral 60 puuliigist, kasvukohast. Väga orienteeruv puudele suurem toitepind, paranevad 80 aasta piiridesse; 4) haavikute lageraie mõju kestus oleks 5-10a. 2. Puistu liigilise kasvutingimused, siis hakkavad allesjäänud korral 3050 aasta piiridesse. Praegu on koosseisu reguleerimine Ühes kasvukohas puud ka paremini kasvama, nende küpsusvanus diferentseeritud
vanustes puudes. Raieküpsetest puudest on sageli nakatunud kuni 90-95%. Mädanik nooremates puudes levib pisut aeglasemalt. Kuni 50 aastastel puudel ületab iga-aastane juurdekasv mädaniku levikukiiruse, vanemas eas aga mädaniku levik on kiirem kui puude juurdekasv. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Eestis esineb väga ulatuslikult. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab olulist majanduslikku kahju ja on üheks olulisemaks probleemiks haavikute kasvatamisel. Mittemädanikulised tüvehaigused Männi-koorepõletik (Peridermium pini). Noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi hukkumise tõttu lakkab haigestunud küljel kasv, vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi muutub ekstsentriliseks. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab.
Enimlevinud puuliigid Eestis on mänd, kask ja kuusk. Puuliikide osakaalu mõjutab metsavaru kasutamine ja looduslikud tingimused ning nende muutus. Viimasel kümnendil on enam kasutust leidnud kuuse- ja männipuistud. Oluliselt vähem on raiutud haaba ja halli leppa, mistõttu vanemates puistutes nende osakaal võrreldes männi ja kuusega suureneb. Statistilise metsainventeerimise andmetel moodustavad küpsed haavikud 66% haavikute kogupindalast, hall-lepikute puhul on vastav näitaja 59%. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 on optimaalse raiemahuna märgitud 12,6 miljonit m3 aastas. 2000. aastate alguses tõusis raiemaht rekordilisele kõrgusele, olles samas suurusjärgus puistute juurdekasvuga ehk ligikaudu 12 mln m3. 2003. aastast hakkas raiemaht langema, rohkem hakati tegelema tooraine töötlemisega ja teenuste osutamisega. Langenud
annaabi.ee 
