Rataste suunang Rataste suunang on: - erinevate seadenurkade summa. Ülesandeks on teha auto juhtimine: - võimalikult mugavaks - võimalikult ohutuks. Auto rattad peavad veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otseliikumiseks vajalikku asendit. Rataste suunang mõjutab : - peale pööramist rooliratta tagastumist - rehvide kulumist - pöörderaadiust - rooli pööramise raskust - rehvide haardumist - rooliseadmete koormus Rataste suunang saavutatakse järgmiste seadenurkadega: - rattakalle (camber) - pöördtelje pikikalle (caster) - pöördtelje külgkalle(KPI) - kokku-või lahkujooks ( toe-in või toe-out) - pöördtelje nihe - pöörderaadius - roolitrapets Rattakalle (Camber) Rattakalle on püsttasapinna ja rattatasapinna vaheline nurk ja seda mõõdetakse kraadides. Positiivse rattakalde eelised: -tekitab ratastel eelpinge, mis kompenseerib laagrite ja
suurenemisl kurvis suureneb poole, pöörates paremkurvis sageli kesktõukejõud väga kiiresti. külje vastusõitjale ette. · Mida suurem auto mass, seda suurem on ka kesktõukejõud. LIIKLUSOHUTUS Auto külglibisemine ja ümberpaiskumine Auto rehvil ei ole mitut sorti haardumist kui kaob sõidusuunaline haardumine, siis ei ole ka külgsuunalist haardumist. Näiteks, kui pidurdamisel blokeeruvad auto rattad (kaob sõidusuunaline haardumine), võib vabalt tekkida ka külglibisemine ( on kadunud ka külgsuunaline haardumine). Või kui nõiteks kurvis pidurdada, kulutatakse osa haardejõust pidurdamisele ja külgsuunaliseks haardumiseks jääb liiga vähe haardejõudu ja algabki külglibisemine
12.12 1 Rataste suunang on ratta erinevate seadenurkadesumma mille ülesandeks on teha auto juhitavus võimalikult mugavaks ja ohutuks. Auto rattad peavad veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otseliikumiseks vajalikku asendit. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 2 Rataste suunang mõjutavab: peale pööramist rooliratta tagastumist, rehvide kulumist, pöörderaadiust, rooli pööramise raskust, rehvide haardumist ja rooliseadmete koormust. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 3 Tänapäeva autode rataste suunang on pikaajaliste uurimuste ja katsetuste tulemus, kus katsetajateks on tavaliselt maailma paremad ralli ja võidusõitjad. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 4 Rataste õige suunang saavutatakse järgmiste seadenurkadega: rattakalle (camber), pöördteljepikikalle (caster),
Ø Muutes mootori pöördemomenti (gaasipedaali vajutamisega) . Ø Muutes käigukasti ülekandearvu (käikude vahetamisega). Veojõu abil tasakaalustatakse kõik liikumist takistavad jõud , nagu veere -, õhu -ja tõusutakistus , inerts Kui veorattad hakkavad kohapeal ringi käima, on veojõud ületanud veorataste ja teepinna vahelist haardejõudu . Haardejõud - sõltub veorattale langevast massist ja haardetegurist. Haardetegur - iseloomustab auto rataste ja teekatte vahelist haardumist. See näitab , kui suur on libisemise tekitamiseks vajaliku jõu suhe auto kaaluga . Tee olukorda iseloomustavad haardeteguri väärtused . Auto peatumisteekonnad meetrites 1-sek. reageerimisaja puhul. Tee olukorda iseloomustavad haardeteg. väärtused Auto peatumisteekond m-s 1-sek. reageerimisaja jooksul Kiirus pidurdamise alguses km/h Haarde -
saab töödelda soojusega, talumaks sellist koormust paremini. Maalrieriala mõisted Abilahusti kasutatakse vähesel määral mõnedes lateksvärvides. See on aeglaselt haihtuv aine, mis parandab värvi kuivamisel sideainete ühtesulamist Adhesioon värvikihi aluspinna külge nakkumist kirjeldav mõiste Antifoulingvärv kasutatakse laevade ja paatide põhjavärvina, et takistada tigude ning vetikate laeva/paadi põhja külge haardumist Apelsinipind pinnaviga, mis võib tuleneda värvi või laki halvast koostisest, vigasest pritsimistehnikast või mõnest muust valest töötehnikast Dispersioon kahe teineteises mittelahustuva aine ühend, kus üks aine on väikesteks osadeks pihustununa teises aines Füüsikaline kuivamine pärast lahustite haihtumist moodustavad sideainemolekulid tahke kihi Geeliks muutumine värvi paksenemine ehk viskoossuse tõus värvipurgis, mistõttu värv muutub kasutuskõlbmatuks massiks
Turvaline on auto, mille saab ruttu pidama. Renault kasutab oma mudelite pidurdusvõime parandamiseks nelja juhtivat elektroonilist süsteemi. EBA (emegency braking assistance) elektrooniline hädapidurdussüsteem; tajub pidurduskiiruse ohusituatsiooni ning võimendab pidurdamist (ABS-i kontrolli all). ABS - mitteblokeeruvate pidurite süsteem, aitab juhil autot valitseda takistades pidurite blokeerumist isegi hädapidurdamise korral. ASR - veojõu kontrollsüsteem, mis aitab kontrollida haardumist libeda teega. ESP - elektrooniline stabiilsuskontroll, mis aitab juhil järskudes kurvides ja libedal teel sõiduki trajektoori kontrollida. 2. Parkimisandurid Manööverdamine aasta-aastalt suurenevate masinatega muutub üha keerulisemaks. Isegi väike plekimõlkimine uuel autol tähendab mitmetuhandest väljaminekut. Parem ohtu ennetada ning varustada oma auto parkimisanduritega. Parkimisanduritega pargid KIIREMINI, TÄPSEMINI ja OHUTUMALT - seda nii enda kui teiste liiklejate jaoks.
(käändtelje) pikitelje vahelist nihutust (teljed ei lange kokku), koostada skeem. Küünalvedrustuse korral kasutatakse pikitelje ja amortisaatori (käändtelje) pikitelje vahelist nihutust selleks, et saavutada negatiivne käänuraadius, millest tulenevalt on juhtimine mugavam ning rooli 10 on libedal vaja vähem vastu keerata(sele17). Negatiivne kalle parandab ka külgsuunalist haardumist kurvi läbimisel. Sele 17. Käänuraadiused (autori foto) 1.6. Sõiduki pööramise kinemaatika Paigutada sõiduk sillastendi ja mõõta juhtrataste seadenurgad rooli pööramisel keskasendist täieliku äärmisesse asendisse (ca 45 rooli kraadi kaupa), suuna (vasakule või paremale) võib vabalt valida. Koostada mõõtetulemuste põhjal sõiduki pööramise kinemaatiline skeem. Tabel 4.
suurendades sellega oluliselt liiklusohutust. PUUDUSEKS!! Auto kallim hind, suuremad hooldus ja remondi kulud, vaatamata neile puudustele tundub,et hakatakse neljaratta pööramist kasutama enam ja enam. RATTA SUUNANG See on ratta erinevate seadenurkade summa. Et muuta auto juhitavus võimalikult mugavaks ja ohutuks. Rattasuunang mõjutab: 1peale pööramist rooliratta tagastumist 2rehvide kulumist 3pöörderaadiust 4roolipööramise raskust 5rehvide haardumist 6rooliseadmete koormust Auto rattad peavad veerema ilma libisemata. Ja võime säilitada otse liikumiseks vajalikku asendit. RATASTE SEADENURGAD Rataste õiged suunad saavutatakse järgmiste seadenurkadega: 1ratta kalle 2pöördtelje pikkikalle 3pöördtelje külgkalle 4kokku-või lahkujooks 5pöördtelje nihe 6pöörderaadius 7roolitrapets Ratta kalle: (Camber) Rattakalle on püsttasapinna ja rattatasapinna vaheline nurk. Rattakalle loetakse posit
oleks parem. Kasutatakse lohviga ja lohvita (tihtrehve) rehve. Tihtrehvid tühjenevad torke korral aeglasemalt. Lohviga rehv koosneb: · mantlist · lohvist · pöiavööst. Mantel koosneb: · Põhimik · Protektor ehk turvis · Vahevöö · Külgmik · Randid Põhimik on mantli sarrus. Ta on tehtud mitmest koordikihist. Koort on kummeeritud riie. Turvis suurendab haardumist ja kaitseb rehvi vigastuste eest. Põhimiku ja turvise vahelises vahevöös asuvad koordikihid. Koordikihtide paigutuse järgi eristatakse diagonaal- (A) ja radiaalrehve (B). Radiaalrehvi põhimiku koordikihid paiknevad radiaalselt, randist randini. Diagonaalrehvidel asuvad koordiniidid võrguna, üksteise suhtes 95...115 kraadi all. Külgmik kujutab endast külgmist kummikihti, mis kaitseb mantli külgi vigastuste ja niiskuse eest. Mantli servades on terastraadist südamikud ehk vitsad
Tugevduskangaste materjalideks võivad olla polüester, polüeteen, polüpropeen jm. Kangad jätkatakse omavahel õmblusega. Tugevdatud aluse vajumine moodustab ca 85 % tugevdamata aluse vajumistest. Tugevduskangaid kasutatakse peamiselt - järskude nõlvade püsivuse kindlustamiseks; - pinnasest tugiseinte rajamiseks; - aluspinnaste tugevdamiseks teede ja platside rajamisel. Tugevduskangad peavad omama suurt tõmbetugevust, madalat veeimavust, head haardumist pinnasega ja nad ei tohi olla tundlikud keemilistele, bioloogilistele, mehaanilistele kahjustustele ega UV-kiirgusele. Savimatte (betoniitmatid) kasutatakse isolatsiooniks kemikaalide ladudes, prügi-mägedes, hoonete ümber pinnases ning teistes kohtades kus on vaja takistada vedelike pääsu pinnasesse. Savimattide veeläbilaskvus on 100 kPa surve juures väiksem kui 5*10 -12 m/s. Õliläbilaskvus sama surve juures on väiksem kui 5*10-11 m/s (Glaymax).
liiklusolukorra, siis sõidan edasi ja ületan ristmiku. Kui kollase tule süttimise ajal olen ülekäigurajal, sõidan edasi ja ületan ristmiku. Millist ohutut pikivahet eessõitva sõidukiga peab hoidma sõitmisel asulas kuival teel? Vähemalt 1 sekund. Vähemalt 2 sekundit. Vähemalt 3 sekundit. Suunamärguanne tuleb anda enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist, kuid mitte hiljem kui ... 3 sekundit. 5 sekundit. 10 sekundit. Mis mõjutab rehvide haardumist teega? Teekatte tüüp ja seisukord. Rehvi tüüp, kuluvus ja rõhk rehvis. Auto mass. Mis tähega märgitud kohas peab tee andmiseks peatuma? A B C Mis tähega märgitud kohas tuleb tee andmiseks vajaduse korral peatuda? A B C Jõuad reguleeritud ristmikule, kus liiklust korraldab reguleerija. Fooris põleb punane tuli, aga reguleerija seisab sinu suunas küljega. Kuidas toimid? Ootan rohelise tule süttimist, kuna foor on olulisem kui reguleerija.
(joon. 91). Vetruva osana käsutatakse amortisaatoritega teks, Motorolleritel B-150M, «Elektron» ja «Turist» käsu- ühitatud (mopeedidel mitte) keerdvedrusid. Tagaratta ved- tatakse tõukavat, nende eelmistel mudelitel aga tõmbavat rustamine muudab esiteks sõidu mugavamaks, teiseks esiharki. parendab ratta haardumist teega, sest vedrustamata osade Amortisaatorid on sarniirselt ühendatud tugihärgi mass on väike. Ratta väiksema hüplemise tõttu teepinnal ja õõtsraami vahele. Motorollerite B-150M ja «Elektron» väheneb ta tühjalt pöörlemine. See suurendab masina maksimaalkiirust ja sõidustabiilsust (väheneb külglibise- 154 mise oht järsul pidurdamisel).
annaabi.ee 
