definitiivne ehk lõpp-peremees, vahe-, säilitus- või juhuslik peremees. Samuti võib nakatuda otsese kokkupuute teel või saastatud toidu/vee vahendusel. 1415st teadaolevast inimest nakatavast patogeenist 61% on zoonoosid. [14] LINNUGRIPP Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on viirushaigus, mis tabab peamiselt kodulinde (kanu, hanesid, parte jt), harvem ka sigu. Teatud tüüpi lindude gripi viirus võib nakatada ka teisi imetajaid, sh on viirusetüüp A(H5N1) ohtlik inimestele. Kodulindude haigestumus ja suremus sõltub viirusetüvest. Eriti kõrge patogeensusega linnugripi korral on lindude suremus praktiliselt täielik. Joonis 1. Näeme värvitud transmissiooni- ehk läbivkiirguse elektonmikroskoop pilti linnugripiviirusest (kuldne) ja epiteelrakkudes (rohelised). [10] Joonis 1. Linnugripi viirus [10] Looduses kannavad nakkust edasi eeskätt rändavad veelinnud, kes ise seda taudi tihti ägedas vormis ei põe
Juba siis pandi tähele, et on haigusi, mis võivad kanduda ühelt inimeselt teisele. Bioloogiliseks relvaks sobivate haigustekitajate väljasõelumist ja nendega katsetamist alustati eri maades 1950. aastatel. Töö oli kiire ja korralik. Juba 1970. aastate alguseks oli see relvaliik välja töötatud ja mõne riigi biorelvavarud olid mõistusevastaselt suureks paisutatud.(wiki 2) 2.1 Bioloogilise relvana kasutatud haigused Väidetakse, et hiljuti liikvel olnud linnugripp(H5N1) oli ka bioloogiline relv. Linnugripp ise avaldus juba ammu, kuid ta ei ohustanud kunagi otseselt inimest. Linnugripi viirus avastati möödunud sajandi 60. aastatel, kuid alles mõne aasta eest tekkis selle uus tüvi H5N1, mis kandub edasi inimesele ja on 80 protsendil juhtudest surmav. Asjaolule, et tüvi on kunstliku päritoluga, viitab koguni mitu fakti. Suurem osa surmadest on registreeritud Kagu-Aasias, aga just seal paikneb enamik biotehnoloogiaga tegelevate kontsernide baasidest
............................................................................................3 POLIOMÜELIIT EHK LASTEHALVATUS..............................................................................4 Etioloogia................................................................................................................................4 Sümptomid..............................................................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1..................................................................................................................6 Sümptomid..............................................................................................................................7 NIPAH VIIRUSHAIGUS...........................................................................................................8 SIBERI KATK.........................................................................................................
2)Pidev nakkus. 3)Immuunsussüsteem ei suuda peatada viiruse paljunemist. 4) Viirus nakatab üha uusi rakke ja lümfotsüüdid hävitavad nakatunuid. ( n: HIV,C- ja B-hepatiit ) Kaitse viiruste eest: 1)vaktsineemine puukentsefaliit 2)toiduainete õige kasutamine korralikult läbiküpsetamine 3)korralik kätepesu 4)haigete juurest eemalolemine 5)puhta vee ja toidu kasutamine 6)antikehad, t-lümfotsüüdid, vaktsiinid Linnugripp - nakkav, ägedalt kulgev lindude viirushaigus 1)H5N1 2)kõrge patogeensusega , esineb suremus 3)madala patogeensusega , võib jääda märkamatuks 4)Levib: Seedetrakti ja hingamisteede kaudu, levitavad kodu ja ulukilinnud, eriti veelinnud. 5)Ravi puudub, nakatunud linnud hävitatakse. Viiruse leviku teed: 1)Vahendid: munarestid, puurid, söötjad/jootjad . 2)Inimesed: riided, jalanõud. 3)Transport: Traktorid, autod. 4)Linnult linnule: roe, korjused, suled . Haigustunnused: näopiirkonna turse, söögiisu kadumine,
Geneetilise materjali segunemine (ingl. neuraminidaasi inhibiitor k. reassortement) võib toimuda siis, kui 2 sarnast viirust nakatavad sama rakku Peatab viiruse leviku kehas Toimib mitte hiljem kui 2 päeva pärast sümptomite ilmnemist Linnugripp H5N1 kandub lindudelt inimestele Kardeti viirustevahelist rekombineerumist – uus tüüp, mille vastu puudub täielikult immuunsus Gripi pandeemia – Hispaania gripp 1918, suri 40 miljonit inimest H1N1 tüvi – seaviirus (swine flu, swine influenza), “uut tüüpi” viirus RNA segmendid on segunenud Segunenud segmendid on pärit erinevatelt gripiviirustelt (kahelt seaviiruselt, inimese viiruselt ja linnuviiruselt) Hakkas levima Mehhikos Kandub inimeselt inimesele Kardeti pandeemiat
haigusnähtude ilmnemist. Seetõttu ei tohiks grippi haigestunud inimene isegi siis, kui ta end väga haigena ei tunne, tööle, kooli ega teistesse rahvarohketesse kohtadesse minna. Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on viirushaigus, mis tabab peamiselt kodulinde (kanu, hanesid, parte jt), harvem ka sigu. Teatud tüüpi lindude gripi viirus võib nakatada ka teisi imetajaid, seetõttu on viirusetüüp A(H5N1) ohtlik inimestele. Kodulindude haigestumus ja suremus sõltub viirusetüvest. Eriti kõrge patogeensusega linnugripi korral on lindude suremus praktiliselt täielik. Looduses kannavad nakkust edasi eeskätt rändavad veelinnud, kes ise seda taudi tihti ägedas vormis ei põe. Viirus levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ja vee kaudu; seda võivad edasi kanda koerad, kassid, närilised ja ka inimesed, samuti saastunud transpordivahendid jt esemed
SISSEJUHATUS Mikroobid moodustavad maa boimassist 60%,nad on silmale nähtamatud,kuid nad saadavad meid kõikjal olles meie sees ja meie ümber.Maailmas on miljoneid mikroobiliike, kuid inimkehaga on kohanenud siiski vaid tuhatkond liiki. Viimase 30 aastaga on avastatud enam kui 30 uut inimpatogeeni ehk haiguste põhjustajaid,mille hulka kuuluvad ka surmaga lõppevaid haigusi põhjustavad HI-viirus,SARS,linnugripi viiruse inimest ohustava vormi H5N1. Haiguste levikut soodustavad linnastumine ja sellega kaasnev tihe inimasustus, metsade maharaiumine , vee ja õhu saastumine , loomade tihe asustus suhteliselt väikesel pinnal. Globaliseerumine põhjustab juba tuntud ja uute patogeensete mikroorganismide poolt põhjustatud epideemiaid .Zoonooside (loomadelt inimestele levivaid haigused )laialdast levikutmaailmas soodustab turismiareng ,ärireiside intensiivistumine ,immigratsioon.
Islamiusk ei piira riietumistavasid, kuid liiga napp ja paljastav riietus võib äratada asjatut negatiivset tähelepanu. Suhtumine riietumisstiili ja tunnete väljendamisse avalikus kohas erineb märgatavalt Türgi eri piirkondades. Islamiusu pühakodasid, moseesid, külastades järgida kohalikke kombeid. Tervishoid Türgis viibides on soovitav juua ainult pudelivett. Eriti suvise kuumusega pöörata tähelepanu toidu kvaliteedile. 2008. aasta alguses avastati üksikuid inimesele ohtliku H5N1-tüüpi linnugripi viiruse juhtumeid Põhja-Türgis Zonguldaki ja Edirne provintsides. Viiruse laiemat levikut ei järgnenud. Välisministeerium soovitab enne reisi siiski tutvuda Tervisekaitseinspektsiooni kodulehel oleva põhjaliku informatsiooniga linnugripi kohta. Samuti Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kodulehega, mis kajastab operatiivselt olukorda nakkusohtlikes piirkondades. Vaktsineerimisinfo Vaktsiin.ee kodulehel. Looduslikudtingimused
4. VAHEKANDJATEGA LEVITATUD EPIDEEMIAD Paljude nakkushaiguste puhul on nakkusallikateks mitmesugused loomad, nii haiged loomad kui pisikukandjad loomad. Kindlasti ka linnud ja putukad kelle organismis elavad ja paljunevad mikroobid. Tuntumateks nakkusekandjateks on kirbud katku puhul, täid epideemilisel tüüfusel, linnud linnugripi puhul, malaaria sääskede puhul, metsloomad ja ka koduloomad marutaudi puhul. 4.1 Lindudelt saadud nakkushaigus H5N1 on üks lindudel esinev gripiviirus. Tavaliselt linnugripi viirus inimesele ei levi, sest ei suuda inimese rakkudes kasvada. Viirused kannavad oma geneetilist informatsiooni kaheksal RNA jupil ja nõnda on eri liini viirustel kerge näiteks üht juppi omavahel vahetada. Nii tekibki uus gripiviirus. Et inimese ja linnu gripiviirused saaksid seguneda, peavad nad arenema ühel ja samal loomal. Selliseks vahendajaks sobib hästi siga. Sest tema rakkudel on
- Taimeriigis hübradisatsiooni tulemuseks heteroos (suurem saak ja haiguskindlus) - Tavaliselt eri taksonite vanemate järglane Kimäär - Lammas + kits - Mütoloogiline - Nt 2 pead vm Loeng VII 1 Inimese DNA viirused Gripiviirused - Gripp A alatüüp H1N1 (inimese ja seagripp) - Pandeemiad nt hispaania gripp, - Gripp A alatüüp H5N1 - linnugripp Papilloomviirused - Kaksikahelalise DNA genoomiga väiksed viirused, liigispetsiiflised. Jagatakse limaskesta ja naha papilloomviirusteks - Healoomulised näsad – sünnimärgid - Emakakaelavähk Hepatiit C (üheahelaline DNA viirus) – levib vere kaudu, maksapõletik, vaktsiin puudub - Viirused – RNA viirused nt retroviirused - RNA maailm – DNA puudub või esineb elutsüklis
2. Rekombinatsioon Krosiingover (homoloogiline rekombinatsioon) Transpositsioon (mittehomoloogiline rekombinatsioon) 2. Gripiviirused, tüübid 1. Gripp A alatüüp H1N1(inimese, ka seagripp) Hemaglutiniin H1 Neuraminidaas N1 2. Pandeemiad Hispaania gripp (1918-1919) 50-100 miljonit inimest 3. Gripp A alatüüp H5N1(linnugripp) Genoomi fragmentatsioon Antigeensed klaadid 3. Papilloomiviirused Healoomulised näsad (sünnimärgid) Emakakaelavähk 4. Hepatiit C hepatiit C (ingl. Hepatitis C)- Hepatiidi C-viiruse põhjustatud infektsiooniline maksahaigus. 5. Retroviirused retroviirus (ingl. Retrovirus)- Viirus, mille geneetiline
annaabi.ee 
