H.Sergo "Näkimadalad" (3)

H. Sergo
Käina Gümnaasium
Kairo Kuuse
Kristjan Laupa
Kevin Laanbek
8.a klass
H.Sergo
„Näkimadalad“
Juhendaja :
Õp. Merike Kallas
2009
1. Iseloomusta seda aega, millest on juttu H.Sergo ,,Näkimadalates’’.
– Talupoegadel oli raske, sest küsiti rangeid makse. Raha oli ka suhteliselt vähe. Kasutati tulirelvi ja ka terariistu. Suruti peale ristiusku.
2. Miks kolis Getter Clemeti juurde?
– Getter kolis Clemeti juurde kuna Getteri vanemad surid katku ning Getteril polnud kellegi teisega elada ja Clemet oleks ka muidu üksi oma talusse jäänud.
3. Miks külarahvas pani pahaks sellist teguviisi ?
– Külarahvas pani pahaks sellist teguviisi, sest Clemet ega Getter polnud leerist läbi käinud.
4. Iseloomusta Getterit. Kas oskad nimetada mõne puuduse sellel türdrukul?
– Getter oli väga töökas ning jõudis kõikjale õigeks ajaks. Ta püüdis alati kõik vajalikud tööd õigeks ajaks ära teha. Getteril ei ole ühti puudust.
5. Kirjelda üht hülgepüüki?
– Hülgepüügil kasutati ahinguid ja püsse. Üritati pähe lasta, kuna siis jäi hülge nahk ilma aukudeta. Kanti valgeid riideid, et hülged ei näeks hülgepüüdjaid. Püüdjatel oli kaasas koer, kes nuusutas, kus on hülged. Oodati nii kaua hülgete hingamise kohas, kuni nad hülge kätte said. Kes oli hülge maha lasknud sai see naha ning rasv jagati kõigi vahel ära.
6. Kes oli Jakob ja miks ta tuli elama Clemeti juurde? Mis oli tema hobiks? Missugune oli tema eluunistus? Millal ja kuidas see täitus?
– Jacob oli vana mees, kelle pere oli pest ära viinud. Ta läks Clemeti juurde elama, kuna tal oleks kodus üksi raske elada olnud. Ta hobiks oli teha puust tarbeesemeid. Ta eluunistus oli lasta oma esimene hüljes ning see juhtus ühel hülgepüügil, kui tal oli oma enda hülgepüss.
7. Mida tähendab Eestirootsikeelne sõna ,,Walborg’’?
– Eestirootsikeelne sõna ,,Walborg’’ tähendab õhtu vastu esimest maid.
8. Kuidas sattus Clemet Odinsholmi (Ormussaarde) ja mis seal juhtus?
– Clemet sattus Odinsholmi ühel hülgepüügiretkel, kus oli kolm naist. Clemet armus kõigist kolmest kõige ilusamasse naisesse ning Clemet lubas talle hiljem järgi minna.
9. Miks jõudis hülgepaat Helsingforsi? Kuidas jäi meeskond rahule sellise kursimuudatusega? Miks?
– Hülgepaat sattus Helsingforsi, sest merel oli suur torm ja paat pidi randuma esimesele ettejuhtuvale kaldale ning selleks osutus Helsingfors. Meeskond jäi sellega rahule, sest nad said oma kauba seal hea hinnaga maha müüa. Selle eest ostsid nad endale vajalikku kraami.
10. Kas Clemet oli aus mees, kui ta Getteri asemel kosis Walborgi?
– Clemet oli aus mees kui ta Getteri asemel kosis Walborgi, sest walborg ootas tema last.
11. Kuidas hindad Getteri käitumist pulmapäeval? Kirjelda seda.
– Getter käitus pulmapäeval suurepärastelt nagu pereema , ta võttis pruudi vastu ja tegi kõik pereema talitused läbi
12. Mida sisalsasid endas tagaotsitud ja Clemeti poolt leitud vabad kirjad?
– Leitud vabad kirjad sisaldasid rootsi soost talupoegade õiguseid.
13. Miks tahtis Clemet kiiresti lugemise ja isegi saksa keele selgeks saada?
– Clemet tahtis kiiresti lugemise selgeks saada ,kuna ta tahtis teada mis Priiuskirjades kirjas on ja sellpärast tahtis ka saksa keele ruttu selgeks saada kuna Priiuskirjad olid saksa keelsed .
14. Kirjelda tolleaegseid pulmakombeid?
– Ema pidi enne pulmi ära näitama talu valdused ja varanduse . Ema pidi selga vaatama pulmariided; kirikukellad olid märgiks kogunemisele; kõik tulid jala , hobusega tulid ainult pruutpaar ja peiupoisid pruuttüdrukutega; esimesena sisenesid kirikusse peiupoisid, pruuttüdrukud, siis pulmaisa ja pulmaema ning nende vahel pruut; kõige lõpuks tulid pulmalised ja ülejäänud külarahvas. Kirikust suunduti pruutpaari koju, kus oli toit laual, pidutseti kogu öö, mängiti ja lauldi.
15. Miks Getter lahkus pulmaööl talust? Kuhu ta läks?
– Getter lahkus pulmaööl talust ,sest ta ei tahtnud jääda clemetile ja walborgile teeniaks ning ta läks jacobi onni elama.
16. Miks Marie preili oli huvitatud Clemeti õpetamisest?
– Marie preili oli huvitatud Clemeti õppimisest, sest ta tahtis ka saada teada mis on Priiuskirjades kirjas ja ta tahtis, et mõni talupoeg oskaks ka saksa keelt ,et aru saada saksa härradest.
17. kirjelda tolle aja mehe ja naise riietust kodus, kirikus.
– Kodus kandis naine udrukit, mis oli maavillasest lõngast kootud ja peal käis jakk . Mehel oli jalas pastlad, püksid ja seljas pluus . Kirikus kandis naine uhkemast ja peenemast lõngast kootud kleiti ja mehel olid natuke uhkemad riided seljas.
18. Miks Clemet ei tahtnud Getteris näha oma abikaasat?
– Clemet ei tahtnud Getterist näha oma abikaasat, sest Getter oli Clemetile nagu kasuõde.
19. Millest järeldad ka raamatu põhjal, et meestel on ka 7. meel?
– Ma järeldan, et meestel on 7. meel hülgepüügist.
20. Kas Walborg oli väärt naine Clemetile? Millest järeldad
– Walborg oli väärt naine Clemetile ning me järeldame seda sellest, et ta aitas Clemetit ja ei olnud väga nõudlik.
21. Miks õnnestus Clemetil nii kiiresti Walborgiga pulmad pidada. Miks olid need ühed erilised pulmad?
– Clemetil õnnestus kiiresti Walborgiga pulmad pidada ,sest ta oli Walborgiga lapse teinud , ja ta ütles, et laps võib kohe-kohe sündida ning tuleb pulmad enne lapse sündi ruttu ära pidada.
22. Mis juhtus pulmajärgsel päeval?
– Pulmajärgsel päeval kutsuti clemet mõisa ja seal opman küsis ,et kas clemet tahab ´´Charlottega ´´ Riiga tuntud kipperi juurde laevavanemaks õppima minna ning clemet oli nõus. Clemet pidi juba järgmisel päeval Riia poole teele asuma.
23. Mis on ,,rannaõnnistus’’? Kirjelda üht tormijärgset sügishommikut näkimadalad !
– Rannaõnnistus on see kui mingi laev mis on sinna madalikule kinni jäänd, siis kõik ranna elanikud saavad sealt endale igasuguseid asju. Ühel tormijärgsel sügishommikul olid paljud Dagö saare looduskülje rannamehed, kes katuseredelit mööda üle ronisid ja silmanägemisest viimast välja võttes Näkimadalate poole vaatasid. Nii olid alati teinud nende isad ja vanaisad. Sel ajal valitseb merel torm, tuul peksab karisid puruks või leetab liiva sisse.
24. Miks arvas Clemet , et meeste ja naiste mõtlemine on natuke erinevad?
– Clemet arvas, et meeste ja naiste mõtlemine on natuke erinevad, sest ta ei saanud vahepeal Getteri tujudest aru.
25. Kirjelda tolle aja rootsihiidlase elamist ja toidulauda.
– Rootsihiidlaste elamine polnud just kõige parem, olid vaid mõned jõukamad perekonnad näiteks ainult Kallupti tares oli ahi mida sai eesruumist kütta ning tuba jäi vingust tühjaks, aga mujal polnud. Rootsihiidlaste toidulaud sisaldas enamasti hülgeküttide poolt püütud hülge liha, kala, putru, ja, õlu
26. Mille poolest sai Skalluse talu kuulsaks üle küla?
– Skalluse talu sai kuulsaks üle küla, sest skalluse talus tehti esimene ahi mida sai eesruumist kütta ning tuba jäi vingust tühjaks.
6