Näkimadalad Herman Sergo Mirjam K. Clemet Pest tappis kogu tema perekonna ja ta hakkas ise Skalluse talu peremeheks. Ta kohtus Getteriga, kes kolis ka Skalluse tallu. Nad olid väga head sõbrad. Ta hakkas koos teiste meestega hülgejahil käima. Ta kohtus Walborgiga ja nad abiellusid. Getter Peaaegu terve ta pere suri pesti ajal ära, alles jäi ainult kuri õde ja tema abikaasa. Getter tegeles Skalluse talus loomadega, koristas maja ja tegi süüa.
Õp. Merike Kallas 2009 2 1. Iseloomusta seda aega, millest on juttu H.Sergo ,,Näkimadalates''. Talupoegadel oli raske, sest küsiti rangeid makse. Raha oli ka suhteliselt vähe. Kasutati tulirelvi ja ka terariistu. Suruti peale ristiusku. 2. Miks kolis Getter Clemeti juurde? Getter kolis Clemeti juurde kuna Getteri vanemad surid katku ning Getteril polnud kellegi teisega elada ja Clemet oleks ka muidu üksi oma talusse jäänud. 3. Miks külarahvas pani pahaks sellist teguviisi? Külarahvas pani pahaks sellist teguviisi, sest Clemet ega Getter polnud leerist läbi käinud. 4. Iseloomusta Getterit. Kas oskad nimetada mõne puuduse sellel türdrukul? Getter oli väga töökas ning jõudis kõikjale õigeks ajaks. Ta püüdis alati kõik vajalikud tööd õigeks ajaks ära teha. Getteril ei ole ühti puudust. 5
poole elama tulnud samavanusest Getterist. Getter läks Skallusele elama pärast seda, kui katk oli tema ja Clemeti pere võtnud. Külaelanikud seda heaks ei pidanud. Tähtsaimad on siiski rootslaste muistsed priiusekirjad, mis määravad rootslaste õigused ja koormised, kuid keegi ei tea, kus vabadusekirjad võiksid paikneda. Viimane, kes neist midagi teadis, oli Getteri katku surnud isa. Kui kohalikus kirikus toimus leeritamine, sai Clemet aru, kus priiusekirjad on ning võttis need oma hoole alla. Rääkis neist ainult Getterile ja oma paatkonna ülemale, Knutersi Christianile. Rootslaste muistsed priiusekirjad polnud tähtsad mitte ainult rannarootslastele, vaid ka balti aadlikele. Aadlikud tahtsid kirju enda kätte selleks, et neid hävitada ning poleks ühtki kirjalikku tunnistust rootslaste vabaduse kohta. See oli majanduslikult kasulikum aadlikele, kuna nad soovisid talupoegi pärisorjastada.
,,Judge Not"i ega tema 1962 aasta singel ,,One more cup of Coffee" saatnud müügiedu . Bob lahkus peale seda kui oli taibanud et mingeid rahasid Kongilt oodata ei ole. Sel aastal Bob, Bunny ja mõned sõbrad asutasid Wailing Wailersi nimelise bändi. Algul ei läinud neil just kõige paremini, sest et juba peale paart lindistamist lahkusid bändist 2 liiget, Cherry ja Junior Brainwait. Bänd ei lasknud ennast sellest häirida ja varsti tutvustati neile ,,Coxsone" plaadifirma prosutsenti Clemet Doddi. Peale seda salvestas Wailers oma esimese loo ,,Simmer Down" mille edu oli märkimisväärt kõrge Jamaikas. Et aidata Wailersil areneda, palkas plaadifirma kooseisu mitu andekat ska muusikut. Wailing Wailers, mis nüüdseks koosnes Bob Marleyst, Bunnyst ja Peter Toshist oli kohalikude seas juba päris populaarne. Nende kuulajaskond kasvas plahvatuslikult. Coxsone stuudios sai salvestatud veel mõningad
· Määrati kindlaks Poola sõjajärgsed piirid. · NSVL nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu. · Lääneriikide II rinde avamine Jalta konverents ehk Krimmi konverents (NSVL Krimmis) Aeg: 4-11.veebruat 1945 Osalejad: NSVL (J.Stalin) , USA (F.D. Roosvelt) , SBR(W. Churchill) Otsused: Jaotati omavahel ära II MS järgse Euroopa ja Aasia. Potsdami konverents Aeg: 16.07-2.08.1945 Osalejad: USA (Harry Truman), NSVL (J. Stalin), SBR (W. Churchill, Clemet Attlee) Otsused: · määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks · Otsustati rahuldada üksnes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega. · Pandi paika, et Saksamaalt tuli nõuda kõigi sõjakahjude hüvitamisd ja Saksamaa riigimehed ja väejuhud tuli tuua sõjakuritegudes süüdistatavana kohtu ettre · Lepiti kokku, et lääneliitlased pidid üle viie milj NSVL kodaniku, kes põgenenud
annaabi.ee 
