Luke and Härgmäe were on Estonian area. were: Valgamaa´s people spoke Latvian. Koivaliina Härgmäe Luke Aluliina Apekalns Palsmane-Aumeisteri Gulbene Smiltene Tirza-Velna Trikta vele. Some Information Otepää winter capital of Estonia Valgamaa´s capital is Valga. Valga has many names : Walco, Walko, Walk, Walck, Walken and many others. Valga`s trainstation Sights
Ta sündis Sangaste kihelkonnas Unikülas. Oli Viljandis koolmeister, juhatas laulukoori, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja tegutses Eesti Aleksandrikooli liikumises. Friedrich Kuhlbars sündis 1841. aastal koolmeistri pojana Sangaste kihelkonnas Unikülas. Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas saksakeelse hariduse Tartu Õpetajate Seminaris (18591861) Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal, seejärel, 1862, asus tööle saksakeelse poeglaste elementaarkooli õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars 1895 venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Peale seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist) ning luuletuste kirjutamisega.
Konflikti algus Olgugi, et Saksa väejuhatus oli von der Goltzile andnud korralduse, millega keelati riigisaksa vägede nihutamine Riiast kaugemale ning Landeswehri edasiliikumine, anti 29. mail 1919 käsk pealetungi jätkamiseks põhja suunas. Landeswehri edasimarss põhja suunas algaski mai viimasel päeval. Edasise tegevuse arutamiseks lepiti kokku poolte kohtumine. Hinnates olukorda andis eesti vägede ülemjuhataja Johan Laidoner käsu Eesti vägedel võtta enda kontrolli alla Jriki-Gulbene raudtee. Paiknemisala piiriks määrati joon Gauja jõe suudmest piki jõge Siguldani. Kokkulepitud ajaks Landeswehri esindaja Csisesse ei saabunud, küll saabus teateid Landeswehri vägede asetumisest rünnakusihiga Eesti vägede vastu. Sellises situatsioonis esitati Landeswehri juhatajale telegraafi teel ultimaatum sakslaste tagasitõmbumiseks. Ultimaatumi tähtaeg möödus 5. juunil ning pärast seda asusid Eesti soomusrongid teele, eesmärgiga kontrollida ultimaatumi täitmist.
Landeswehri edasiliikumine üle Jugla järvede joone, andis major Fletcher 29. mail 1919 käsu pealetungi jätkamiseks Daugavast põhja. Landeswehri edasimarss põhja suunas algaski 31. mail kolmes kolonnis. 2. juuni õhtul jõudis kolonn Jrikisse ning võttis kontakti Läti brigaadi staabiga Csises. Edasise tegevuse arutamiseks lepiti kokku poolte kohtumine. Hinnates olukorda andis eesti vägede ülemjuhataja Johan Laidoner 3. juunil käsu Eesti vägedel võtta enda kontrolli alla Jriki-Gulbene raudtee. Paiknemisala piiriks määrati joon Gauja jõe suudmest piki jõge Siguldani. Samuti käskis Laidoner viivitamatult soomusrongide valve alla võtta Valga-Gulbene raudtee. Kokkulepitud ajaks Landeswehri esindaja Csisesse ei saabunud, küll saabus teateid Landeswehri vägede asetumisest rünnakusihiga Eesti vägede vastu. Sellises situatsioonis esitati Landeswehri juhatajale telegraafi teel ultimatum sakslaste tagasitõmbumiseks. Ultimaatumi tähtaeg möödus 5. juunil ning pärast
naaber valda Tõllistesse kooli. See võis olla üheks põhjuseks, miks kirjanikul tekkis kalduvus üksindusele. Vanemas põlves kujunes kirjanik täielikuks erakuks. Oma esimesed kooliteadmised sai luuletaja oma koolmeistrist isalt. Omajagu aitasid seda kujundada talu sulaselt Jaan Külvajalt kuuldud rahva-pärimuslikud lood. Õpinguid jätkab kirjanik Tartus 2. elementaarkoolis, lõpetas 1858.aastal Tartu kreisikooli ja 1861. aastal Tartu õpetajate seminari. Nüüd suundus ta Lätimaale Gulbene mõisa koduõpetajaks, kus andub edasiõppimisele ja alustab samal ajal ka oma kirjanduslikku tegevust. 1862.aasta sügisel asus Fr. Kuhlbars Viljandisse, kus ta töötas pedagoogina 33 aastat. Oma kirjanikunimeks võttis ta linna nime kus ta elas ja töötas Villi Andi. Suviti elas Fr. Kuhlbars vahetevahel vanemate, hiljem vend Joosepi pool, kes oli Uniküla kogukonna kirjutajaks ja suri 7. juunil 1917. Venna seltsis käis luuletaja
"Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva. Suvel 1558 toimub uus Moskoovia pealetung 60 000 - 80 000- mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk- Maavalda, hiljem ka Aluliina ja Gulbene piirkonda. · 1559 - Moskoviitide rüüsteretked Aluliina ja Vilaka aladele. · 1560 - Moskoviitide rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad moskoviidid 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad moskoviidid oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale.
Valga- Mõniste liini ehk ,,Liivi raudtee" ehitamist alustati 1898.aastal, alaline liiklus algas 1903.a. Tsaari Venemaa ajal kulges 17 km pikkune lõik Valga ja Koikküla jaamade vahel läbi praeguse Läti territooriumi. 1923.a. ehitati Valgast Koikkülani uus haru, vältimaks kulukat sõitmist läbi Läti Vabariigi. Eesti territooriumil asus raudteest 47 km, 39-ndal kilomeetril asuv Mõniste jaam oli Eesti lõigu viimane, edasi kulges raudtee Lätis läbi Ape ja Aluksne jaamade Gulbene linnani. 2.4 Keila-Haapsalu Keilast kujunes algusest peale oluline vahejaam Haapsalu kuurorti sõitjatele. Keila jaama tagant algas kohalike elanike leivaallikas - suvitajate sõidutamine hobuveokitega Haapsallu. Aurikuühenduse kõrval oli see ainsaks viisiks, kuidas supelsaksad "Venemaa esimesse põhjakuurorti" pääsesid. Balti Raudtee Seltsile oli see loomulikult teada ning juba esimese raudteeliini valmimisel kavandati selle laiendamist ka Keilast Haapsaluni. Esimesed plaanid
· Tagavokaalidega koos venepärane l : kolu, palotas 'põletab' · Tugev h: külh 'küll', pur'oh 'purjus' · Teatud sagedased sõnad muutunud tagavokaalseteks: arq 'ära', õt 'et' · Järgsilbis o Morfoloogia ja süntaks · St-lõpuline saav kääne: umblõjast 'õmblejaks' · Tagaeitus: naka_ai naka_i 'ei hakka', putu_us putu_s 'ei puutunud' (eitussõna on põhiverbi järel) Lõunaeesti keelesaared Leivu: Põhja-Lätis Gulbene ja Aluksne rajoonis, läänevõrulised jooned. Arvatakse, et siit on edasi levinud. Lutsi: Kagu-Lätis Latgalis Ludza rajoonis, idavõrulised jooned. Kraasna: Venemaal Pihkva oblastis Krasnogorodskoje piirkonnas, setupärased jooned. Keel kadunud umbes 20nda sajandi alguses. Kõige paremini aru saada, sest eripärasid kõige vähem Leivu · Mõjutused läti keelest · Helilised klusiilid, sibilandid, afrikaadid: baaba 'eit, naine', azundus 'asundus', üdzi 'süsi'
vabastamiseks, et luua Eestis formeeritud Läti rahvuslike üksustele edaspidiseks lahingutegevuse arendamiseks omal territooriumil soodne platsdarm. Eesti 2. ja 3.diviis vallutasid maikuu lõpuks Volmari (Valmiera) ja Marienburgi (Aluksne). Et saksa-läti väed olid omakorda vallutanud Riia, tekkis soodne võimalus purustada Põhja-Lätis tegutsev punaste väegrupeering. 2. diviisi otsustava pealetungiga vallutati 31. maiks Gulbene ning ning 5. juuniks jõudis rittmeister Gustav Jonsoni ratsapolk Väina jõeni, mille forsseerimise järel hõivati Jakobstadt (Jekabpils). LANDESWEHRI SÕDA. Läti sisepoliitiline olukord oli 1919. a. kevadeks kujunenud äärmiselt keeruliseks. Ulmanise poolt juhitaval Läti Ajutisel Valitsusel valitsusel puudus tegelik reaalne võim seadusliku riigikorra sisseseadmiseks ja selle kaitseks. Kunagine lätlaste au ja uhkus -
helilised klusiilid: hõbõhõt ‘hõbedat’; tagavokaalidega koos venepärane l; tugev h: külh ‘küll’, pur’oh ‘purjus’; teatud sagedased sõnad on muutunud tagavokaalseteks: arq ‘ära’, õt ‘et’; Morfoloogia ja süntaks st-lõpuline saav kääne: umblõjast ‘õmblejaks’; tagaeitus: naka_ai – naka_i ‘ei hakka’, putu_us – putu_s ‘ei puutunud’; KEELESAARED Leivu: Põhja-Lätis Gulbene ja Alukse rajoonis, läänevõrulised jooned; Lutsi: Kagu-Lätis Latgalis Ludza rajoonis, idavõrulised jooned; Kraasna: Venemaal Pihkva oblastis Krasnogorodskoje piirkonnas, setupärased jooned; Leivu mõjutatud läti keelest; helilised klusiilid, sibilandid, afrikaadid: baaba ‘eit, naine’, azundus ‘asundus’, üdzi ‘süsi’; h-kadu: ummok ‘hommik’; Läti eesliited pa/laku ‘lakkuda’; Läti tõlkelaenud: puul’naist ‘armuke’;
Oli Viljandis koolmeister, juhatas laulukoori, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja tegutses Eesti Aleksandrikooli liikumises. Elulugu Friedrich Kuhlbars sündis 1841. aastal koolmeistri pojana Sangaste kihelkonnas Unikülas. Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas saksakeelse hariduse Tartu Õpetajate Seminaris (18591861) Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars 1861-1962 parun Wolffi koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal, seejärel, 1862, asus tööle saksakeelse poeglaste elementaarkooli õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars 1895 venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Pärast seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes 21 tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist) ning luuletuste kirjutamisega.
maakonnad, mis ei olnud rahvuslikult koostiselt ühtlaselt moodustatud. Rootsi aja lõpus, reduktsiooni ajal 1694. aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks distrikti. Liivimaa kindralkuberneri Jacob Johann Hastferi korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja- Liivimaa maakondade piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eraldades Pärnu maakonnast Salatsi, Väike-Salatsi, Ruhja, Härgmäe, Luke ja Valga ning ühendades nad Riia kohtukonnaga. Alksne, Gulbene ja Läti osa Adseli kihelkonnast liideti Võnnu või Kokenhuseni maakohtukonda. Karl XI korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva eestlaste ja lätlaste elualale. Distriktid moodustati eesmärgil vähendada baltisakslaste rüütelkondade mõjuvõimu. Vene aja alguses distriktid kaotati. Rüütelkonnad Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused
Eesti rahvaväe koosseisus võitles läti väeosa. Operatsiooni esialgseks sihiks vallutada Marienburg, Aluksne. Algusest peale eesmärk pärast Marienburgi vallutamist jätkata pealetungi lõuna suunas nii kaugele kui võimalik. Eestlaste pealetung väga edukas ja kiire. 28.05 langes Marienburg- Aluksne. Marienburgis sai kapten Gustav Jonson üsna ebamäärase korralduse: vastavalt oma äranägemisele jätkata pealetungi lõuna suunas, võimalusel võtta Gulbene linn, mis oli oluline raudteede sõlmpunkt. Jonson täitis seda käsku väga aktiivselt, siis ratsaväe edasi, 31.05 hõivati Gulbene. 05.06ks jõuti välja Väina jõele, vallutati Jakobstadt ja ... . Moodustus hiilgelsuur piiramisrõngas, mis lõikas läti punased ülejäänud PAst ära. Ratsavägi läbis mõne päevaga 250 km. Märtsis oli moodustatud 3. diviis, mis hoidis rindelõiku Valgast Heinasteni, selle ülemaks oli kindralmajor Ernst Põdder. Mai lõpus Lemsalu-Limbazi-Smiltene-
annaabi.ee 
