Sõnadel on ka hinnanguline mõõde, mis ajas muutub. Eriti puudutab see poliitilist sõnavara. Ideaalne ja reaalne kultuur Tuleb eristada kultuuri ideaale tegelikest arusaamadest ja praktikast, mis juhivad meie igapäevast elu. Reaalne kultuur koosneb pigem meie tegude õigustusest. Ideaalse kultuuri normid on liiga ranged, et kõik suudaksid ja tahaksid neid täita. Normid ja väärtused. Väärtused- on sotsioloogia üks põhimõisteid.Väärtussüsteemid võivad olla ühiskondlikud. Grupilised,individuaalsed ja rahvuslikud. Lihtsamalt öeldes on väärtused enamuse poolt heaks kiidetud ideaalid või orientiirid, millest inimesed oma tegevuses juhinduvad. Väärtus on ükskõik milline asi materiaalne või ideaalne idee või institutsioon tegelelik või kujutletav asi-kõik see mille suhtes inimene võtab hinnangulise positisiooni. Kahjulik või kasulik. Iga inimese väärtussüsteem on üles ehitatud hierarhiliselt st osa väärtusi on tähtsamad kui teised
testid, Spearman-üldintellig, g-faktor- Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg)- R. Sternberg (s. 1949) - IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsust. Siia lisaks: Loovus, Praktiline intelligentsus. (Harimatu õpetlase termin). Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria: keeleline, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik, eksistentsiaalne 28. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes, Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu, Negriidid < europiidid < mongoliidid 29. Mis on motivatsioon? Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas: Vajadus, Motiiv, Eesmärk Vajadused: vajadus- motiiv- pingutus- eesmärgi mittesaavutamine- frustratsioon, kaitsemehhanismid. Kultuuriline motivatsioon-
Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg) Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria: · keeleline · loogilis-matemaatiline · ruumiline · muusikaline · kehaline · interpersonaalne · intrapersonaalne · naturalistlik · eksistentsiaalne R. Sternberg (s. 1949) · IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsust. · Siia lisaks: · Loovus · Praktiline intelligentsus Soolised ja grupilised erinevused võimetes IQ ja erinevad grupid · Sugu · Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes · Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu · Etnilised grupid ja intelligentsus · Negriidid < europiidid < mongoliidid · Arthur Jensen - 1969 ilmunud essee Mis on motivatsioon? Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas Vajadused · Orgaanilised vajadus
kontrollitud faktidele! Sternberg – Inimese intelligentsus koosneb kolmest osast. Tema arust mõõdavad tavalised IQ testid vaid ühte osa nimelt analüütilist intelligentsust. Peale selle on olemas loovus ehk kreatiivsus ning praktiline intelligentsus. On selge, et mõned erilised oskused, nagu näiteks peast arvutamine ja joonistamine, ei eelda kuigi kõrget vaimse võimekuse taset. „Idiot Savant“ – „Vihmamees“ 26.Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Naised ja mehed erinevad võimekuste poolest. Naised on reeglina edukamad keele ja sõnavara ülesannetes. Mehed on tavaliselt paremad ruumilises kujutluses ja matemaatilisi oskusi nõudvates ülesannetes. Meeste IQ tase on tavaliselt pisut kõrgem kui naistel. Teadlased loevad selle põhjuseks meeste suuremat aju! Grupilised erinevused – testimise tulemused on teinud kindlaks, et mustanahaliste inimeste IQ on keskmiselt ühe standardhälbe võrra väiksem kui valgetel
WAIS ja WISIC Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Normaaljaotus ja standardhälve. Üldvõimekus ja g-faktor. Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg). Gardner multiintelligentsus, matemaatilis loogiluine, keeleline, ruumiline, muusikaline, kehalis kinesteetiline, naturalistlik. Sternberg IQ testid mõõdavad ühte intelligentsust ehk analüütilist intelligentsust. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes.Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu. Negriidid < europiidid < mongoliidid Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow motivatsioonipüramiid. McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria. Atributsioonid.
· Teadvusetu seisund (siia kuulub ka vaimuhaigus, kui kannatanu ei saa aru oma tegudest ega suuda neid juhtida) · Füüsiline abitus (haigus) · Situatsioonist tulenev abitus (grupiline vägistamine üksikus kohas) Vägistamise liigid: · Verepilastuslik vägistamine, kus psüühiliselt negatiivsed tagajärjed on eriti aktuaalsed, kui kannatanu on alla 12 aasta vana · Grupilised vägistamised, kui ohvrile ei tekitata kehavigastusi ning mis harva põhjustavad raseduse. Üks asjaolu võib olla see, et mehed katkestavad vahekorra, sageli seemnepurset ei toimugi. Katkestamise põhjuseks võib olla: - sõprade kiirustamine - situatsioonist tulenev psüühiline pinge, mis takistab seemnepurset, seda eriti alaealiste puhul - selline kuritegu sooritatakse sageli alaealiste poolt, kellel on see esimene kord
Suhtlemine on inimeste vaheline teabevahetus ja see on vastastikku mõjutav protsess .Teabelevi vormid ja omadused Olulised pöörded teabelevi arengus suuliselt suhtlemiselt kirja kasutamisele üleminek, trükikunsti kasutuselevõtt, suuliste/pildiliste teadete salvestamine, paljundamine, levitamine elektrooniliselt .raadio, kino, tv .Teateid vahetavate sotsiaalsete subjektide iseloom isikutevahelised, grupilised, massilised .1 .Teadete leviku iseloom. Kas on teatel kindel adressaat või hulgilevitamine .2 .Aktsiaalne teabelevi tekib sisus enam moonutusi, mida rohkem astmeid läbi - .Retiaalne kontroll sisu üle. Kandub igalepoole laiale, ühest allikast - Tagasiside iseloom. Otsene ja kaudne või puudub. Tugevam aktsiaalses, kus on dialoogilisus. .3 .Retiaalses on kaudne, tagasisidet peab näiteks korraldama Institutsionaalsus
mille puhul tavaliselt eeldatakse, et kõik inimesed neid tunnustavad need on üldinimlikud väärtused, näiteks lugupidav suhtumine iseendasse, teistesse ja keskkonda. Lisaks kogemustele vormivad väärtushinnanguid suhtlemine ja kultuuriline taust. Väärtushinnangud kokku moodustavad väärtushinnangute süsteemi. Väärtused moodustavad väärtussüsteemi, kus väärtused on järjestatud hierarhiliselt. Väärtussüsteemid esinevad kõigis ühiskondades, nad olla individuaalsed, grupilised, rahvuslikud, ühiskondlikud. Igal inimesel on oma väärtushierarhia, mille järgi antud inimene instinktiivselt käitub. Kultuur (missuguse kultuuriga on tegu, millised sümbolid, rituaalid, tabud, tavad, moraalinormid, seadused, väärtused filmis kajastamist leiavad, kas esineb etnotsentrismi, kultuurisokki, kultuurikonflikte. Samuti tooge välja, kas filmis on märgata subkultuure, neile omaseid sümboleid, materiaalseid, normatiivseid või kognitiivseid tunnuseid)
Sotsiaalsed grupid kombineeruvad sotsiaalmajanduslike tunnuste alusel sotsiaalseteks ehk ühiskondlikeks klassideks. Huvi = kõrgendatud tähelepanu, mis vajadustele tuginedes on millelegi suunatud. Vajaduste hierarhia: sots.seisund > vajadus > huvi > 1.nõudmised ja/või 2.toetus. Kõrgemaid vajadusi saab rahuldada alles pärast madalamate rahuldamist Huvid jagunevad: · Isiklikud ei pruugi olla seotud sotsiaalse identiteedi säilitamisega · Grupilised on statistilise iseloomuga, on vastuolulised ja muutuvad pika aja jooksul üldiseks (ei sõltu gruppi kuuluvate inimeste isklikust huvist ja püüdlustest, vaid üldisematest majanduslikest, demograafilistest, kultuurilisest jne protsessidest · Üldine Liberaalne demokraatia lähtub individuaalse vabaduse põhimõttest ja eeldab, et igaüks järgib seaduse raames oma huve. Seadused aga on eri huvide kompromiss.
Esineb kasvajate, okste ja uinuvate pungade lähedases asuvas puidus. Looge on okstest või mõlust põhjustatud aastarõngaste paikne kõverdumine. Ühepoolne looge ulatub välja sortimendi ühele või kahele kõrvutiolevale pinnale. Läbiv looge ulatub sortimendi kahele vastaspoolsele pinnale. Silmad on võrseks arenemata uinuvate pungade jäljendid. Silmade läbimõõt ei ületa 5 mm. Hajali silmad paiknevad üksikult ja on üksteisest üle 10 mm kaugusel. Grupilised silmad on koondunud 3 või enama silma kaupa ja asuvad üksteisest mitte üle 10 mm kaugusel. Heledad silmad - nende puit on lähedane ümbritseva puidu värvusega. Tumedad silmad - nende puit on tunduvalt tumedam ümbritsevast puidust. Vaigupesa - vaiguga täidetud õõnsused aastarõngaste vahel. Ühekülgne vaigupesa - vaigupesa, mis väljub sortimendi ühele või kahele lähispinnale. Läbiv vaigupesa - vaigupesa, mis väljub sortimendi kahele vastaspinnale.
isoleerunud, et nad võivad geneetiliselt lahkneda; a) territoriaalsest aspektist populatsioon on üheliigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Populatsiooni omadused 1) bioloogilised omadused populatsioon nagu iga üksik organism kasvab, diferentseerub ja kaitseb ennast; populatsioon omab kindlat organiseerituse astet ja struktuuri, mida on võimalik kirjeldada. 2) grupilised omadused: sündimus, suremus, vanuseline struktuur. Populatsiooni vanuseline koosseis, vanusepüramiid Populatsioonis eristatakse kolm ökoloogilist vanusegruppi (perioodi):preproduktiivne, postreproduktiivne vanusegrupp, reproduktiivne (taastav, taastekitav) 1) kasvav e. invasiooniline populatsioon sellise populatsiooni iive (arvukuse muutumine ajaühikus) on positiivne. Kui iive ei sõltu populatsiooni tihedusest, kasvab populatsioon eksponentsiaalselt
- Probleemi käsitluse planeerimine - Teadmiste kohandamine plaaniga, konkreetse ülesande täitmisel · Loovus : - Ehk kreatiivne intelligentsus seostub inimese kogemustega teadmisi ja kogemusi kasutatakse uute olukordade lahendamisel ja millegi loomisel. · Praktiline intelligentsus: - Seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast 27. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Sugu: - Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdases fakti teadmises. - Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu. Etnilised grupid: - Negriidid < europiidid < mongoliidid Väga palju on tegelenud rassilise intelligentsusega Arthur Jensen. Jensen väitis, et tema uuringutulemuste põhjal saab öelda, et üldine kognitiivne võimekus on oma olemuselt päritav seadumus, mille määravad
haavamets võib tegelikult koosneda ainsa geneetilise isendi järglastest. Populatsiooni omadused Populatsioonil on olemas: 1) bioloogilised omadused, mis on omased nii populatsioonile kui ka teda moodustavatele organismidele. a) populatsioon nagu iga üksik organism kasvab, diferentseerub ja kaitseb ennast; b) populatsioon omab kindlat organiseerituse astet ja struktuuri, mida on võimalik kirjeldada. 2) grupilised omadused, mis on omased ainult grupile (populatsioonile) kui tervikule. Nendeks on näiteks sündivus, suremus ja vanuseline struktuur. Seega üksikorganism sünnib, vananeb ja sureb, aga tema puhul ei saa rääkida sündimusest, suremusest jne. Populatsiooni tihedus populatsiooni suurus teatud maa-alal. Harilikult väljendatakse seda isendite arvuna, aga võib väljendada ka biomassina või mahuna (näit. 500 puud/ha).
annaabi.ee 
