Caspar David Friedrich (5.09 , 1774 7.05 , 1840) Elulugu Sündis Greifswaldi külas, 1774 aastal. Õppis kuni 1798 Kopenhaagenis. Peale kooli asus elama Dresdenisse. Hakkas silma oma uue stiili: spiritualismiga. Looming Esimene tõsisem töö tuli alles 34 aastaselt. Rist mägedes (1808). Romantismi esindaja. Peamiselt maastiku maalija. Loomingu saab jagada kolmeks: maastikud, üksindus ja patriotism. Maastikumaalid
Erinevalt paljudest teistest kunstnikest võttis Caspar David Friedrich vähem eeskuju kunsti suurtelt meistritelt ning keskendus rohkem oma õpetajatele. Kuigi ta õpetajad polnud laialdaselt tuntud, inspireerisid nad noort Friedrichi armastama loodust ning nägema selles Jumalat. Friedrich liitis õpetajatelt saadud tarkused üheks, et moodustada oma signatuur: väljendada Jumala olevust läbi looduse. Kodulinna mõjud 1790. aastal alustas Friedrich oma privaatseid õpinguid Greifswaldi ülikoolis. Ta õppid Johann Gottfried Quistorpi käe all, kes õpetas teda joonistama välist elu. Samaväärset mõju avaldas kunstnikule Ludwig Gotthard Kosegarten, kes oli tuntud teoloog. Ta uskus, et loodus on Jumala kujutis ning see mõte on ka Friedrichi tööde läbiv motiiv. Kuigi Friedrichi kunstilised eeskujud aitasid temas välja tuua armastuse looduse vastu ei saanud noor kunstnik siiski nende stiilidest midagi juurde. Ajapikku lõi Friedrich endale
Nord Stream on kavandatav Venemaa ja Saksamaa vaheline Läänemere põhjas kulgev maagaasi torujuhe. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifswaldi vahele kavandatavat veealust lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peale ehitatavat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas. Poola, Baltimaad ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustavad Nord Streami rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. 20. oktoobril 2009 kiitis gaasijuhtme rajamise heaks Taani ning 5. novembril 2009 Rootsi ja Soome valitsus. Ajalugu
5. Rootsi 17.-18. sajandil Karl IX: tähtis osa riigivalitsemises Riiginõukogul (juht: kantsler); aeg- ajalt kutsuti kokku Riigipäev (esindatud 4 seisust); pärisorjus puudus. Gustav II Adolf: tugevdas kuningavõimu; aitas Uppsala ülikooli taas jalule (Johan Skytte). Kristiina: rajati ülikoole Tartusse (1632), Turusse, Lundi, uuesti alustas tegevust Greifswaldi ülikool. Karl XI: järsk kuningavõimu tugevnemine (Riigipäeva toetusel kehtestati absolutism). Karl XII: ametnikkonna roll kasvas (juhtis Riigikantselei). Pärast Karl XII surma uus valitsemisviis, absolutism kaotati. Tähtsamaid küsimusi hakati otsustama aristokraatlikus Riiginõukogus, kus monarhil oli 2 häält, kuid ta pidi alla andma enamusele. Algas nn
aasta teisel poolel. Praegu on Nord Streamis neli osanikku: Vene gaasimonopol Gazprom, Hollandi firma Gasunie ja kaks Saksa ettevõtet E.ON Ruhrgas ja BASF. Merealune gaasitrass annaks 25 aasta jooksul maapealse trassiga võrreldes 15 protsenti kokkuhoidu, sest hooldus- ja ekspluatatsioonikulu oleks märgatavalt väiksem. Kavandatava gaasitrassi pikkus oleks 1220 kilomeetrit ning läbilaskevõime 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Toru kulgeks Venemaalt Viiburist Saksamaale Greifswaldi. Kogu projekt läheks maksma 7,4 miljardit eurot. Konsortsium Nord Stream lõpetas veebruaris gaasijuhtme keskkonnamõjude hindamise. Dokumendi kohaselt on oodata vaid vähest ja lühiajalist mõju keskkonnale. Uuring edastati selle aasta märtsikuus arutamiseks riikidele, kelle territooriumi või majandusvööndit torujuhe läbib- Venemaale, Soomele, Rootsile, Taanile ja Saksamaale, ning kelle
ühtedeks meisterlikemaks maastikeks, mis üldse loodud. Ta maalis ,,Erinevad eluetapid" 61-aastaselt, kuus aastat enne oma surma. Kuigi see on noorpõlves reisidel tehtud visandite patiss, on ,,Erinevad eluetapid" tema loomingus ainulaadne, kuna kujutab väljamõeldud kohta. Äratuntavad geograafilised viited tema töös on kõik väga isiklikud ja maastik toimib peaaegu sügavalt endasse vaatava kunstniku autobiograafiana. Maali põhiosa meenutab ta sünnilinna Greifswaldi sadamat. Viis laeva on kujutatud veel peal erineval kaugusel. Need sümboliseerivad elu kaduvust. Kaldal seisab esiplaanil vana mees ja vaatab vee poole. Arvatakse, et see on Friedrich maali valmimise ajal. Samas lähedal seisab noor mees kõvakübaras, kes on maalitud tema nõbu järgi ning sümboliseerib küpset iga. Taamal mängivad kena noor tüdruk, kes on maalitud tema vanima tütre järgi ja sümboliseerib noorust, ning viimaks kaks tema noorimat last,
Pea pool kaubavahetust Balti riikidega toimub meritsi. Läänemerel on üle 200 erineva sadama. Juba neid sadamaid, mille käsitletav kaubamaht ületab aastas 50 000 tonni ning vähemalt osa sellest on rahvusvaheline, on umbes 190. Peamisteks transpordiartikliteks on õli, toormaterjalid, nagu näiteks puit, maak, teraviljad, ning konteinerveod. Lisaks on Läänemere põhjas ka gaasijuhe Nord Stream, mis saab alguse Venemaalt Viiburist suundudes Saksamaale Greifswaldi. (Euroopa Komisjon) Aastal 2008 oli Läänemereäärsete sadamate kaubamaht üle 822 400 000 tonni. (Wikipedia) BDI ehk Balti kuiv indeks arvestab erinevate põhitoorainete meretranspordi maksumust. BDI indeksit arvestatakse igapäevaselt 23 põhi laevamarsuudil veetavate kivisöe, rauamaagi, teravilja ja teiste tahkete ainete maksumust. Arvesse lähevad kogused, mis on suuremad kui minimaalselt nõutud 15 000 tonni. Indeksit arvutatakse igapäevaselt prognoositava
torujuhe. Ehitus algas 2010. aasta aprillis Rootsi majandusvetes, Gotlandi lähistel. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Gaasijuhe avati pidulikult 6. septembril 2011 Venemaa peaministri Vladimir Putini ja Saksamaa ekskantsler Gerhard Schröderi osalusel. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifswaldi vahel asuvat veealust lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peal asuvat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas. Torujuhtme rajamisega tegeleb Nord Stream AG. Poola, Baltimaad ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustasid Nord Streami rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. 20. oktoobril 2009 kiitis gaasijuhtme rajamise heaks Taani ning 5. novembril 2009 Rootsi ja Soome valitsus. (1) 1.1 Nord Stream'i ajalugu
sellega seati eesmärgiks kõrvaldada usuküsimus sõja põhjustajate hulgast. Cuius regio, eius religio põhimõtte kohaselt on igal suveräänsel riigil õigus valida ise oma riigi usk. Iga riik võis avalikult järgida oma usu põhimõtteid ning selles vaimus koolitada ka oma riigi elanikke. Selle põhimõtte kohaselt on katoliiklik ja protestantlik usk võrdsed ning nende järgijaid ei tohi vastasusu pooldajad halvustada. Cuius regio, eius religio sententsi loojaks loetakse Greifswaldi Ülikoolis töötanud juristi Joachim Stephan´t. 1555. Aastal sõlmitud Augsburgi rahu esimene ja kõige olulisem põhimõte cuius regio, eius religio saavutas usulise ühtsuse ühe riigi territooriumil. Aktsepteeritavaks muutus kaks usutunnistust: katoliiklus ja Augsburgi Usk ehk luterlus. Kõik muud usutunnistused ei olnud lubatud ja keelatud usutunnistuse järgijad kuulutati kõik ketseriteks.
kes maalis Hupelist portree, mis kujutab teda neljakümne viiendal eluaastal. Hupeli lähedane sõber oli Rutikvere mõisnik Otto Friedrich von Pistohlkors, kellega tal oli tihe kirjavahetus. O. F. v. Pistohlkors oli Hupeli topogrrafia ja ajakirja kaastööline. Kuid koos Hupeli kirjandusliku kuulsuse tõusuga halveneb kiiresti tema vahekord Gadebuschiga, kes oli juba avaldanud mahategevad arvustused Hupeli esikteoste kohta Greifswaldi ajakirjas. Gadebusch oli Hupeli menukuse peale kade. Head suhted oli Hupelil kirjastaja ja raamatukaupmehe Johann Friedrich Hartknochiga. Too kirjastas algusest peale Hupeli teoseid ja varustas teda ning lugemisseltsi raamatutega. Teaduslik tegevus pastoriameti kõrval Oma uurimustöö ja teostega püüdis Hupel lastetut abielu mõnevõrra kompenseerida. Kõigile varasematele teostele on omane huvi seksuaalse või seksuaaleetilise temaatika vastu. Ta tundis huvi balti temaatika vastu
Saksamaal viibinud vähem kui 5 aastat, räägivad eesti keelt ilma märgatavate saksa keele mõjutusteta. Sama kehtib eesti perede kohta, kes on tulnud Eestist Saksamaale paariaastase töölepinguga. Eestikeelse õpetuse uue perioodi alguseks Saksamaal võib pidada 2005.aasta mais loodud Hamburgi Eesti Kooli. 2009.aasta alguses Müncheni Eesti Koolis oli 25 last ja 3 õpetajat. Eesti keele akadeemiline õpe on võimalik Hamburgi, Göttingeni, Müncheni ja Greifswaldi ülikoolis. Mõned vähesed keeltekoolid pakuvad ka eesti keele kursusi, kus algajate kursused piirduvad tavaliselt ühe semestriga. Hamburgi Eesti Kooli eesmärgiks on eestikeelse suhtlus-, õpi- ja mängukeskkonna kaudu eesti keele oskuse arendamine, aga ka eesti kultuuri-traditsioonide tutvustamine ja väärtustamine, õpilaste seotuse süvendamine Eestiga ning demokraatliku maailmavaate kujundamine. Hamburgi Eesti Kooli lapsed saavad eesti keelest aru ja
Usupuhastuse algus Tartus. Ei ole täpselt teada, ajaloolised allikad on ses küsimuses üksteisele vastukäivad, et millal täpselt esimene luterlik jutlustaja Hermann Marsow Tartusse saabus. See pidi toimuma kas 1523. aasta lõpus, 1524. aasta esimesel poolel, kõige hiljemalt aga sama aasta suvel. Marsow oli Arbusowi sõnul Liivimaa reformatsiooni- liikumises esimene väljaõppinud luterlik jutlustaja, Lutheri õpilane. Ta oli õppinud alguses Greifswaldi ülikoolis ja siis jätkanud õpinguid lühikest aega 1523. aastal Wittenbergis. Liivimaale jutlustama, uut õpetust kuulutama oli saatnud teda Luther ise (Arbusow 1921:325). Marsowi jutlused saavutasid linnas suure populaarsuse ja linnarahva survel nimetas linna magistraat ta Maarja kiriku jutlustajaks. Selle otsusega rikkus magistraat piiskopi ja toomkapiitli õigusi. Nad kaebasid rae isetegevusest piiskop Blankenfeldile, kes asus otsustavalt tegutsema
kinni pidama. Sellise prokuratuuriministeeriumi vajalikkust ei saa aga sisuliselt põhjendada, sest kuritege- vusevastane võitlus ei piirdu vaid kriminaalasjade menetlemisega, vaid on palju laiem ja haarab kõiki eluvaldkondi. Selleks, et riigis ei oleks samaaegselt kahte kriminaalpoliitikat, tuleb aga kogu täidesaatev võim ühele funktsioonikandjale allutada. Autorist: Norman Aas on Greifswaldi ülikooli õigusteaduskonna magistrant. 82 JURIDICA II/2000
annaabi.ee 
