Keskmäestik-mäenõlvad on laugemad ja tipud ulatuvad keskmiselt üle 1000 meetri. Kurdmäestike teke-2 laama kokkupõrkel maakoor kurrutakse kokku, Nt: Alpid. Pangasmäestike teke-rifti tulemus Atlandi ookeani keskmäestik 5.Vulkaan-pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal(Nt: Laki Island), Magma-maa sügavuses tekkinud kivimite sulam, Laava-maapinnale tunginud magma, Kilpvulkaan-lameda kujuga vulkaan(Nt: Islandil, Havail.), Kihtvulkaan-kiiresti tarduv, heleda graniitse laavaga, palju gaase(Nt: Arenali kihtvulkaan Costa Ricas) 6.Kuumad täpid-tõusvate magmavoolude kohad vahevöös, laamasisene vulkaaniline piirkond Island-on üle merepinna ulatunud just seetõttu, et tema all on kuum täpp, on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel. 7.Maavärinad põhjustab kivimplokkide kiire liikumine üksteise suhtes. Põhjuseks on laamade nihkumine. Seismilised lained-võnked maakoores, mõõdab seismograaf või seismomeeter
Kuidas jaotatakse vulkaane purske sageduse järgi? Vulkaane jaotatakse kustunuks, suikunuks või aktiivseteks. Vulkaanid võivad uinuda sadadeks, tuhandeteks ja isegi mitmeks sajaks tuhandeks aastaks, kogudes jõudu järgmisteks purseteks. Mida pikem on aeg pursete vahel, seda võimsamad need on. Kuidas mõjutab magma koostis vulkaanide kuju ja purske iseloomu? Basalse magmaga vulkaanid ei purska vaid pigem voolavad tekitades kilpvulkaanid. Graniitse magma sisaldusega vulkaanid on vaevaliselt voolava ja madala temperatuuriga millest moodustuvad kiht ja stratovulkaanid. Ränirikka magma viskoosus võib olla aga nii suur, et magma ei pruugi vulkaanilõõrist üldse väljudagi või surutakse kraatrisse poorse laavakuplina. Kilp ja kihtvulkaan + pilt Kuidas tekib kaldeera? Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva
Inimesed toodavad, töötlevad, tarbivad kütuseid. Suure tarbimise ja töötlemise tulemusena paisatakse erinevaid ühendeid õhku. Keemiliste reaktsioonide tulemusena võivad need ühendid aga saada meile või keskkonnale saatuslikuks. Võivad hävida elupaigad. Hapestumine ei ole suureks probleemiks nendele pinnastele mis on aluselised. Sellised mullad on hapestumise seisukohalt väga suure puhverdusvõimega ning taluvad happesademeid. Graniitse aluspõhjakivimiga mullad on aga õrnemad happesademetele ning seetõttu on probleem põhjapoolsetes riikides suurem. Kuna hapestumine ei ole lokaalse iseloomuga vaid globaalsega siis seetõttu tuleb ka meil sellele tähelepanu pöörata. Happelise depositsiooni vähendamiseks tuleb vähendada saasteainete, eelkõige lämmastikoksiidide ja vääveloksiidide, õhku paiskamist. 8 Kasutatud allikad
laavaplatool). Kilpvulkaan-vulkaanitüüp, mis tekib räni- ja gaasidevaesest väikese viskoosusega basaltse magma rahulikul voolamisel maapinnale, valgudes pikkade laavavooludena laiali ning ehitades lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnenud lõhesid mööda. Niiviisi tekivad parasiitsed slakikoonused. Kihtvulkaan-vulkaanitüüp, mis tekib suure viskoossusega andesiitse ja eriti graniitse magma voolamisel maapinnale. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli lõõris, moodustades laavakorke, mis kriitilise rõhupiiri ületamise korral suurte gaasipilvede ning kivimitükkidena õhku paiskuvad. Vulkaane esineb: · subduktsioonivööndis, · laamade lahknemisaladel, · kuuma täpi piirkonnas.
GRANIIT Magnetiid, happeliste kivimite klass. Koosnevad kvartsist (25-30%), K-päevakivist ja happelisest plagioklassist (65-70%) ning vähesest hulgast (5-10%) tumedatest mineraalidest (biotiit, harvem amfibool või pürokseen. Heledavärvilised. Sõltuvalt päevakivide värvusest võivad olla halli, roosaka või punaka tooniga. Graniit koos teiste süvakivimitega moodustab mandrite aluse ehk graniitse geosfääri, mille tüsedust hinnatakse umbes 10-15 kilomeetrini. Graniitide paljandeid leidub väga mitmesuguste geoloogilise ehitusega aladel (Karjala, Kaukasuse peaahelik, Uural, Kesk-Aasia jm). Graniitide rühma kuuluvad mineraloogiliselt koostiselt ka rabakivid, mis on eraldatud peamiselt oma omapärase struktuuri tõttu. JÄRVELUBI Kvaternaarne sete, kuulub karbonaatsete kivimite hulka, settekivimid. Järvelubi on settinud järvede põhja mitmesuguste lubivetikate kaasmõjul
Vanim ookeaniline koor tänapäeval on <200 milj aasta. Kõrge räni ja magneesiumi sisalduse tõttu kasutatakse ookeanilise koore puhul ka terminit sima. Ei allu kergelt plastilistele deformatsiooonidele (erinevalt kontinentaalsest). kontinentaalne maakoor - kontinentide alune maakoore tüüp, keskmine paksus ~40 km. (kõigub 25-90 km piires). Lisaks settekivimite kompleksile ning basalt-gabroidsele kihile jääb kontinentaalse koores nende vahele veel nn. graniitne. Selge basaltse ning graniitse osa eraldumine viitab selle koore tüübi diferentsatsioonile Maa varajases arengus mil ta oli palju kuumem. (enamus kontinentaalses koore elemente on Arhaikumi vanusega 3.8-2.5 miljardit aastat). Ja kuna ta sisaldab palju rohkem kvartsi (SiO2), mineraal mis allub plastilistele deformatsioonidele suhtelistel madalatel temperatuuridel, käitub ta haprast ookeanilisest koorest erinevalt, alludes kergemini plastilistele deformatsioonidele. Keskahelikud ja subduktsioonivööndid.
Neis paigas sukeldub ookeanilise maakoore põrkserv allapoole kulgeva konvektsioonivoo tõttu poolviltu teise laama serva alla ja sulab vahevöös uuest magmaks. Vastakuti liikuvate, just nagu pusklevate laamaservade surve tulemusena pressitakse ülemise laamaserva kivimid kurdudesse ja lõhestatakse. Nendesse lõhedesse tungib neeldunud laamaserva ülessulamisel eralduv kergem magma, mis voolab vulkaanide kaudu maapinnale või tardub maakoore lõhedes graniitse koostisega kivimiks. Nii tekib ookeanisüvikute vööndis pidevalt mandrilist, graniitset maakoort juurde, samal ajal kui ookeaniline basaltne maakoor on pidevas ringkäigus. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Kui laamade pusklevad põrkservad on mõlemad ookeanilisest maakoorest, tekivad neelduva laamaserva kohal kaarjad vulkaanilised saarestikut, nn saarkaared, nagu Vaikse ookeani lääneservas Kuriliidid, Filipiinid jt
kokkusurumisest. Maakoor ei ole ühtlane oma tiheduselt ega paksuselt. Võib eraldada kahte tüüpi, okeaanilist ja kontinentaalset, maakoort. Maakoor on paksem mandritel kõrgmägede kohal kuni 80 km. Ookeani nõgudes on ta õhem - Vaikse ookeani põhjapoolses osas vaid 10 km paks. LITOSFÄÄR Maakoore ülemine osa, eriti mandrite kohal, koosneb happelistest kivimitest seda nimetatakse graniitseks kihiks, mille paksus on kuni 50 km. Ookeanide põhjas graniitne kiht osaliselt puudub. Graniitse kihi all asuvad aluselise koostisega kivimid mistõttu seda kihti kutsutakse basaltseks. Basaltse kihi paksus on suurim (kuni 3O km) mandriliste taeandike piires, ookeanide alal ta paksue väheneb märgatavalt (10-15 km). Seega koosneb maakoor e. litosfäär graniitsest ja basaltsest kihist ehk nn. sial-vööst (Si räni ja Al - alumiinium) PERIDOTIITNE VÖÖ JA TUUM Litosfäärile järgneb ultraaluseliste kivimite vöö peridotiitne mis koosneb ränist ja magneesiumist
vöödiline vaheldumine gneisilise e vöödilise tekstuuri (Joonis 9). (1) Kurrutusprotsessides lähevad kõik nimetatud paralleeltasapinnalise tekstuuri variatsioonid üle kibraliseks tekstuuriks. Moondekivimi põhimassist suuremad porfüroblastid või nende kogumid, eriti kui nad on deformeeritud lapikuks, annavad kivimile silmilise e läätselise tekstuuri. Osalise ülessulamise läbi teinud kivimeis, migmatiitides, eristatakse mobiilse, graniitse kivimina tardunud massi, leukosoomi, levikuviisi poolt loodud kihilist, võrkjat ja laigulist tekstuuri. (1) 6.3. Moondekivimite tüübid Moondekivimite klassifitseerimine põhineb mitmel tunnusel. Kõiki moondekivimeid võib sõltuvalt nende lähtekivimeist jaotada orto- ja parakivimiteks. Esimesed on tekkinud tardkivimite, teised settekivimite moondel. Moondele alluvad lähtekivimid võivad olla väga mitmesugused (Tabel 2),
sidumisel. Kivimid ja setendid Happeliste kivimite klass Graniit koosneb kvartsist, K-päevakivist ja happelisest plagioklaasist ning vähesest hulgast tumedatest mineraalidest. Heledavärvilised. Võivad olla halli, roosaka või punaka tooniga. Struktuur on keskmise- või jämedateraline, tekstuur tavaliselt massiivne. Mõnikord paiknevad erineva koostisega mineraalid enamvähem korrapäraste kihtidena. Koos teiste süvakivimitega mood. mandite aluse ehk graniitse geosfääri (tüsedus 10-15 km). Aluseliste kivimite klass Basalt. Basaltideks nim. gabro nooremaid efusiivseid analooge. Väliselt tihedad, tumedad, peaaegu mustad kivimid, mille koosseisus leidub vulkaanilist klaasi. Väga sagedane, mood. ulatuslikke katteid, laavavoole jne. Purdkivimid ja savid Löss. Lössid on peene- või jämedateralised aleuriidid, milles leidub üheaegselt kvartsitükkidega kaltsiidi, vilkude, päevakivide, savimineraalide jt. Purdmaterjali.
vahevöö, välistuum, sisetuum Laamad ja nende liikumine- Konvektsioonivoolud- Mandriline maakoor- keskmine paksus 7km(3-10). Peal õhuke setteline kiht, all basaltne- gabroidne kiht. Maksimaalne vanus ainult 180milj aastat, kuna ookeanide keskahelikes tekib pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus. Kontinentaalne maakoor- keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plastilistele deformatsioonidele juba madalatel temperatuuridel) Litosfäär on maa väline tahke kivimkest, mis ,,ujub" astenosfääril, on jäik, tükeldatud laamadeks, reageerib pingetele kui terviklik tahke ja jäik keha
Mineraalid esinevad looduses ehedalt, üksinda moodustavad kivimeid Kivimid jagunevad: I tardkivimid (on tekkinud magma tardumise tagajärjel olenevalt sellest, kus magma tardub jagatakse: a) süvakivimid b) poolsüvakivimid c) purskekivimid tardkivimeid jagatakse veel SiO2 ehk kvartsi suhtelise sisalduse alusel: meie tuntuim tardkivim on graniit. Moodustab graniitse kristalse aluskorra. Graniidi koostisesse kuuluvad : 1) kvarts 2) ortoklass 3) nii hele- (muskoviit) kui ka tume (biotiit) vilk Graniit on süva happeline tardkivim. Rabakivi on hästi kergesti peenestuv, murenduv tardkivim. II Settekivimid on tekkinud veekogude põhja, mis võivad olla mineraalsed setted, orgaanilised või orgaanilis-mineraalsed setted. 3
28. Ookeaniline ja Kontinentaalne maakoor nende paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ofioliitne kompleks? Ookeaniline maakoor keskmine paksus 7km(3-10). Peal õhuke setteline kiht, all basaltne- gabroidne kiht. Maksimaalne vanus ainult 180milj aastat, kuna ookeanide keskahelikes tekib pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus. Mandriline maakoor keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plastilistele deformatsioonidele juba madalatel temperatuuridel) 29. Ookeanikoore tekkimine ja ookeanikoore hävimine ookeani keskahelikes ja subduktsioonivööndites. Moodustub ookeanide keskahelikes ookeanipõhja avanemisel
Glatsioisostaasia liustiku poolt alla surutud maapind kerkib liustiku sulamisel uuesti üles tagasi. Esineb ka eestis ja läänemere aladel. Litosfäär maakoor + vahevöö osa, mis jääb astenosfääri peale. Mesosfäär süvavahevöö Astenosfäär seismiliste lainete alanenud kiirusega liikumise piirkond vahevöös (plastiline osa, vt üles) Ookeanilise e basaltse maakoore paksus 3-10km kuni 15km keskahelike all Kontinentaalse e graniitse maakoore paksus 25-80km 2 400-650km üleminekuvöönd, mineraalse aine tihenemine. Laskunud(subduktsioon) ookeaniline maakoor seguneb seal ülejäänud ainesega. Maateaduste alused I (12.sept) Välistuuma(vedel) ja vahevöö(tahke) piiril asuv D'' kiht(d-sekund). Muutuva kõrgusega nn. antirelieef, vedelad mäed ja orud tahke kihi all. D''kihis võivad tekkida nn
tüüpiline graniit. Poolsüva(soon)kivimid struktuurilt vulkaanilise ja süvakivimi vahepealne tardkivim (daikid, sillid). Effusiivsed kivimid vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim. Apliit on peeneteraline soonkivim. Apliidi moodustavad enam-vähem võrdteralised ksenomorfsed mineraaliterad, mille läbimõõt jääb reeglina alla 1 mm. Apliit võib koostiselt olla graniit, granodioriit või ka dioriit, kuid kõige levinumad apliidid on graniitse koostisega, mistõttu mõeldakse ilma täpsustuseta termini "apliit" all just graniitset apliiti. Pegmatiite iseloomustavad eriti suured kristallid. Peamisteks mineraalideks neis on kaaliumpäevakivi, naatriumplagioklass ja kvarts. Tumedatest mineraalidest esineb biotiiti ja muskoviiti. Pegmatiidid on välja kristalliseerunud lenduvate ainete poolest rikkast jääkmagmast, mistõttu neis leidub sageli
Lähtekivimi ja veereziimi erinevused on peamised tegurid, mis on mõjutanud erinevate omadustega muldade teket ning evolutsiooni. Tänapäeval lisandub inimtegevuse mõju Saaremaal väga mutte ei ole. Mullad on väga erinevad. Moreenkate on erineva paksusega ,,Talupojatarkus" ka tasasel maaal pole muld ühetaolise viljakusega Põhja-Eesti ja Kesk-Eestis tsandikel, suured külapõllud jaotati talude vahel: riba- kuni nöörimaadeks (30-60 m laiad) Kas graniitse aluskorra läheduse tõtu on Soome mullad kehvemad või paremad kui Eestis? Soomes avaneb maapinnal. Eestis on settekivimitega kaetud + mineraloogiliselt (keemiliselt rikkamad) - Murenemisprotsessis - Tihedamad Liikuv alumiinium on ohtlik taimedele. Alumiiniumoksiid ei ole taimedel ohtlik. Savi aitab vett hoida. Soomes rohkem kaaliumit. Kaltsiumit Soomes eriti ei ole. Leetumine on negatiivne pigem, sest happeline. Mullad on suurel alal leelistunud, võimalik on ka muldade hapestumine
annaabi.ee 
