(http://www.omniglot.com/writing/somali.htm 23.10.15 22:50) Somaali keel on aglutinatiivne keel ehk afiksaalkeel, mis kasutab suurel hulgal afikseid. Afiksid muutuvad vastavalt mitmetele reeglitele. Kindel artikkel on sufiks ehk järelliide, mille põhivorm meessoost nimisõnade puhul on -ki või -ka ja naissoost nimisõnade puhul -ti ja -ta. Artiklid ei muutu ainsuses või mitmuses. (https://en.wikipedia.org/wiki/Somali_grammar 24.10.15 19:00) Muutuseid helikõrguses kasutatakse pigem grammatilistel kui leksikaalsetel eesmärkidel.See hõlmab endas soo, arvu ja käände eristamist. Mõnel juhul on need eristused tähistatud üksiku tooniga (näiteks ĺnan, "poiss"; inán, "tüdruk"). Somaali keeles on kahte liiki asesõnu: sõltumatud (substantiivne ja empaatiline ehk rõhutatud) asesõnad ja kliitilised (suuline, kliitik ehk liidik) asesõnad. Sõltumatud asesõnad käituvad grammatiliselt nagu nimisõnad ja esinevad tavaliselt koos liitega –ka/-ta (näiteks adiga, „sina”)
mõjul jne). Grammatiline tähendus ...on grammatiliste üksuste-tunnuste ehk morfeemide tähendus. Samuti ka sõnajärjetähendus. Grammatilised morfeemid jagunevad seotud ja vabadeks morfeemideks. Seotud morfeemid ei saa esineda üksikult, nt eesti keele käände- ja pöördetunnused jne. Vabad morfeemid moodustavad suletud klassi (nt inglise keele artiklid, sidesõnad, eessõnad ja tagasõnad. Grammatilistel morfeemidel ei ole leksikaalset tähendust, nende denotatsioon on abstraktsem kui leksikaalsete morfeemide oma. Grammatiliste morfeemide liigitus Sageli on grammatiliste morfeemide ülesanne tähendust modifitseerida ehk varjundada (nt vene keele aspektiliited, mis vastab vene keele aspektiliidetele eesti keeles, kuidas meil lõpetatud-lõpetamata tegevuse vahet väljendatakse?) Grammatilised morfeemid võivad olla relatsioonilised, st
Nt nasaalsed vokaalid, helilised konsonandid (m, n, l, r, b, d, g, z). 37. Glossimine Morfoloogilise info lisamine igale morfeemile. Vt tabelit 38. Reduplikatsioon See on liitmise erijuhtum. Reduplikatsiooni lihtsaim avaldumisvorm on tüve täielik kordumine, nt malaiji keele orang 'inimene' orang+orang 'inimesed', või osaline kordumine, näiteks Uus-Meremaa maoori keele maakuu 'niiske' maakuu+kuu 'väga niiske'. 39. Grammatiliste morfeemide omadusi Tüüpilistel grammatilistel morfeemidel on järgmised iseloomulikud omadused: 1) grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid; 2) grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon (morfeemide paiknemise hierarhiatest tuleb juttu edaspidi); 3) neil on üldine tähendus. Kombineerumisel leksikaalsete morfeemidega on väga vähe piiranguid. Näiteks kui grammatilist kategooriat väljendav morfeem liitub käändsõnadega, siis võib ta liituda peaaegu kõigiga, mitte ei vali
Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). 27. Glossimine grammatilise info lisamine. 28. Reduplikatsioon morfoloogiliste elementide liitmise vorm, tüve täielik kordumine. 29. Grammatiliste morfeemide omadusi · Grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid. · Grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon, nad paiknevad sõnas teatud kohas, teatud järjestuses. · Neil on üldine tähendus ( mingi morfeem liitub teatud sõnaliikudega). · Kohustuslikkus kui keeles on mingi kategooria, siis kõneleja on kohustatud seda kasutama ( näiteks mitmust). · Grammatilised morfeemid on seotud morfeemid. 30. Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid Binaarne on kahene opositsioon, näiteks eesti keeles arvu vastandus.
Dokumentide puhul on oluline nende loomise konteksti teadlik käsitlemine ning andmete kvaliteedi hindamine. Tekstianalüüsi meetodid: · Manifestne analüüs Uurija fookus on eksplitsiitsel ehk manifestsel sisul otseselt väljaöeldud ja nähtavad tekstiosad, ideed või argumendid jms. Võimaldab standardiseeritud lähenemist (kvantitatiivne sisuanalüüs). · Latentne analüüs Fookus teksti kontekstist sõltuvatel tähendustel. Näiteks retoorilistel ja grammatilistel struktuuridel ja nende seostel teksti eeldatava tõlgendamisega; teksti võimalikul mitmetähenduslikkusel ja varjatud tähendustel. Eeldab intensiivset, süvitsi lähenemist (kvalitatiivne sisuanalüüs). I Kvantitatiivne kontentanalüüs (sisuanalüüs) · Valitud tekstiühikute sageduse mõõtmine · Võimaldab standardiseeritud analüüsi, kasutades kvantitatiivse analüüsi võtteid
markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). 38. Sõna??????????????? Sõna määratlusest: paus ja vahe; lahutamatus, üksiesinemine, foneetilised piirid ja semantilise üksusega staatus. 39. Reduplikatsioon Reduplikatsioon- morfoloogiliste elementide liitmise vorm, tüve täielik kordumine. (nt vanavanaema) 40. Grammatiliste morfeemide omadusi grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon neil on üldine tähendus kohustuslikkus grammatilised morfeemid on seotud morfeemid. 40. Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid Binaarsed opositsioonid- nt ainsus ja mitmus Mitmeliikmelised opositsioonid- nt kõneviisid: käskiv, tingiv, möönev jne 41. Polüsünteetiline, sünteetiline ja analüütiline väljendusviis; fusioon, kumulatsioon, muutumine
markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). 38. Sõna??????????????? Sõna määratlusest: paus ja vahe; lahutamatus, üksiesinemine, foneetilised piirid ja semantilise üksusega staatus. 39. Reduplikatsioon Reduplikatsioon- morfoloogiliste elementide liitmise vorm, tüve täielik kordumine. (nt vanavanaema) 40. Grammatiliste morfeemide omadusi grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon neil on üldine tähendus kohustuslikkus grammatilised morfeemid on seotud morfeemid. 40. Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid Binaarsed opositsioonid- nt ainsus ja mitmus Mitmeliikmelised opositsioonid- nt kõneviisid: käskiv, tingiv, möönev jne 41. Polüsünteetiline, sünteetiline ja analüütiline väljendusviis; fusioon, kumulatsioon, muutumine
markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). 38. Sõna??????????????? Sõna määratlusest: paus ja vahe; lahutamatus, üksiesinemine, foneetilised piirid ja semantilise üksusega staatus. 39. Reduplikatsioon Reduplikatsioon- morfoloogiliste elementide liitmise vorm, tüve täielik kordumine. (nt vanavanaema) 40. Grammatiliste morfeemide omadusi grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon neil on üldine tähendus kohustuslikkus grammatilised morfeemid on seotud morfeemid. 222 Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid Binaarsed opositsioonid- nt ainsus ja mitmus Mitmeliikmelised opositsioonid- nt kõneviisid: käskiv, tingiv, möönev jne 41. Polüsünteetiline, sünteetiline ja analüütiline väljendusviis; fusioon, kumulatsioon, muutumine
nende sisse. 3) Üksikesinemine: sõna kui vaba morfeem ja väikseim tähendusega üksus, mis saab keeles üksi esineda. AGA: ing. K artiklid 'the' ja 'a/an' millel on tähendus ei esine üksi, vaid alati mingi teise sõnaga koos. 4) Foneetilised piirid: sõna kõla osutab, kus on algus ja lõpp (nt. Kõmri keeles)esineb palju erandeid 5) Semantiline üksus: sõnad on semantilise tähendusega üksused, kuid samas on tähendus ka seotud grammatilistel morfeemidel ja mitmesõnalistel ühenditel, nt maha kirjutama on kahest sõnast koosnev terviktähhendusega üksus. Sõnade piiride märkimine kirjas muutus tavaliseks alles keskajal. On säilinud selliseid vanemaid tekste, kus on näha et sõnade vahesid üldse ei kasutatud, Scriptio Continua: ANCIENTGREEKWASWRITTENINUPPERCASECHARECTERSWITHVIRTUAL... Kokku-lahku Suulise kõne korpusest: *vaata sis=ku 'Kark tuleb, tule' ise kah Keeletüpoloogia.
uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt). Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletusliited kuuluvad leksikaalsete morfeemide, tunnused ja lõpud aga grammatiliste morfeemide hulka. Sõna – ühelt poolt põhiline, teisalt mitmetähenduslik mõiste. Keele traditsiooniline baasüksus, mis
43. Reduplikatsioon-liitmise erijuhtum,mille puhul toimub tüve täielik v osaline kordamine 44. Grammatiliste morfeemide omadusi Grammatiliste kategooriate omadused (ühes keeles üsna stabiilne hulk, fikseeritud positsioon, üldine tähendus, kohustuslikkus, kuuluvus sõna juurde/külge) Tüüpiliste grammatiliste morfeemide omadused:1) grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid; 2) grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon (vt täpsemalt õpik lk 131-2); 3) neil on üldine tähendus. Kombineerumisel leksikaalsete morfeemidega on väga vähe piiranguid. Näiteks kui grammatilist kategooriat väljendav morfeem liitub käändsõnadega, siis võib ta liituda peaaegu kõigiga, mitte ei vali teatud sõnu semantiliste vm omaduste põhjal; 4) kohustuslikkus: kui keeles on mingi kategooria (nt arvukategooria), siis kõneleja on kohustatud seda väljendama
Seotud morfeem on enamasti grammatilise tähendusega, õrnalt seotud morfeem on kliitik Seotud morfeemide liigid: Afiksid vastavalt liitumise kohale: Tüve ees: prefiks - ebameeldiv Tüve sees: infiks - kellelegi, millelegi Tüve lõpus: sufiks - jalust Seotud morfeeme kõigis keeltes pole, nt vietnami k (nende funktsioonid on jagatud nt abisõnadele, sõnajärjele) Tüüpiliste grammatiliste morfeemide omadused: 1) grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid; 2) grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon (vt täpsemalt õpik lk 131-2); 3) neil on üldine tähendus. Kombineerumisel leksikaalsete morfeemidega on väga vähe piiranguid. Näiteks kui grammatilist kategooriat väljendav morfeem liitub käändsõnadega, siis võib ta liituda peaaegu kõigiga, mitte ei vali teatud sõnu semantiliste vm omaduste põhjal; 4) kohustuslikkus: kui keeles on mingi kategooria (nt arvukategooria), siis kõneleja on
analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletusliited
Seotud morfeeme kõigis keeltes pole, nt vietnami k (vastavad funktsioonid on jagatud nt abisõnadele, sõnajärjele) Keeletüpoloogia 1. Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: analüütilised laua peal sünteetilised lauale plüsünteetilised 2. Liidetakse: sünteetiline väljendusviis kordused abisõnad Tüüpiliste grammatiliste morfeemide omadused: 1) grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid; 2) grammatilistel morfeemidel on fikseeritud positsioon 3) neil on üldine tähendus. Kombineerumisel leksikaalsete morfeemidega on väga vähe piiranguid. Näiteks kui grammatilist kategooriat väljendav morfeem liitub käändsõnadega, siis võib ta liituda peaaegu kõigiga, mitte ei vali teatud sõnu semantiliste vm omaduste põhjal; 4) kohustuslikkus: kui keeles on mingi kategooria (nt arvukategooria), siis kõneleja on kohustatud
annaabi.ee 
