linna(kujutav) maal- ? 29. akvarellid, vesivärvid-watercolours 30. guass-gouache 31. grafiit, grafiitpliiats-graphite, black lead ? 32. zanr, zanrimaal-genre ? 33. vaikelu, natüürmort-still-life 34. Romaani stiil-Romanesque 35. Gooti stiil-Gothic 36. graafika-graphic art, graphics 37. toomkirik, katedraal-cathedral 38. emailimaal-enamel painting 39. estamp(tõmme puu-või vasegravüürist või linoollõikest graafilisele paberile)-proof, print impression 40. eelkavand, skitseering- sketch, preliminary shape 41. barokkstiil- Baroque 42. ateljee- studio, workshop 43. akt, aktimaal- nude 44. abstraktne kunst-abstract art 45. viimistelema- to elaborate; peenelt, hästi viimistletud-elaborate 46. kaunid kunstid- ? 47. joonistus-drawing 48. maal, maaling-painting 49. maalikunst-painting 50. puulõige-xylograph, wood engraving 51. disain-design 52. figuur-figure 53
blanketid, erinev reklaam või kodulehe disain. Logo on aluseks kogu firmastiili kujunduse väljatöötamisele. Tema disain peab olema lihtne, lööv ning meeldejääv ja peab olema kasutatav paljudel erinevatel andmekandjatel. Seepärast on hästi teostatud logo disain väga oluline. Logo võib välja arendada ka firma initsiaalidest või toote nimest. Nõudmised tähtedest kujundatud logole on samad, mis graafilisele logole. Kõik logo osad peavad olema seotud graafiliselt ühtseks ja ta peaks olema midagi rohkemat, kui lihtsalt kokkukuhjatud elemendid. Samuti on võimalik logoks kujundada ka tähtedest ja graafilistest elementidest kooslusi. Tähed saavad edasi kanda emotsioone, kaalu ja suunda. Seega on täht seoste edasikandmisel võrdne teiste graafiliste kujunditega. Kirjastiil loob meeleolu ning muljet. See võib olla julge, keerukas, ametlik või mänguline
galaktikate liikumise täielikult, kuni nende kaugenemine lakkab. Gravitatsioon hakkab siis galaktikaid üksteise poole tagasi tõmbama, Universum tõmbub kokku, kuni kõik on jälle koos ühes punktis. Viimaks laguneb Universum jõuliselt kokku sissepoole suunatud plahvatuses ehk implosioonis, mida kutsutakse Suureks Kollapsiks. Hubble'i järjestuseks kutsutakse Hubble'i poolt 1925. aastal välja töötatud galaktikate klassifitseerimise süsteemi. Oma graafilisele kujutuse tõttu kutsutakse seda ka helihark- diagrammiks. Hubble'i järjestuses eristatakse galaktikaid esmalt kuju järgi (korrapäratud, elliptilised, spiraalsed ja varbspiraalsed) ning siis individuaalsete omaduste põhjal (näiteks ellipsi kraad või spiraalide arv). Elliptilised galaktikad sorteeritakse selle järgi, kui lamedad nad taevas paistavad. See ei pruugi ega pea sugugi vastatama galaktika tegelikule morfoloogiale. Siis jagatakse
hiired, kuid nad on ka palju kallimad. 3. HIIRE AJALUGU Kuigi hiir (või tema eelkäija) töötati välja Douglas Engelbart-i poolt juba 1963 aastal “Stanford Research Center”-is, muutus ta populaarseks alles alates 1984.a., mil Apple hakkas tootma graafilise operatsioonisüsteemiga mikroarvuteid (Apple Lisat ja Macintoshe), kus kasutati hiirt kõikides toimingutes, v.a teksti sisestamine. Kuna IBM- tüüpi personaalarvutites mindi graafilisele keskonnale (Windows) üle palju hiljem, tekkis seoses hiirega mõningaid tehnilisi probleeme. Algul kasutati arvuti sisse paigutatavat hiireliidese lisakaarti või standartset jadaliidest RS-232 (operatsioonisüsteem võimaldas ainult kahe RS- liidese kasutamist; kui üht kasutati näiteks printeri ja teist hiire jaoks, ei jäänud vabaks enam ühtegi jadaporti). 4. HIIRE NUPUD Hiire nupud pole tavaliselt midagi muud, kui lihtsad mikrolülitid. Algupärasel
Üks esimesi oli CP/M, mida toetasid paljud varastest mikroarvutitest ja mida MS-DOS i loomise käigus suures osas klooniti. MS-DOS sai laialdaselt tuntuks kui IBM hakkas oma arvutitega, seda kasutama (IBM arvutites kutsuti seda IBM-DOS või PC-DOS). 80-ndatel aastatel oli ainuke suurem konkurent Mac OS, mis oli tihedalt seotud Apple Macintoch arvutitega. Üheksakümnendateks aastateks oli mikroarvuti arenenud staadiumi, kus tekkis nõudlus ulatuslikule graafilisele kasutajaliidesele ning suuremate arvutite operatsioonisüsteemi robustsuse ja paindlikkuse järele. Microsofti vastus sellele nõudlusele oli Windows NT, millel baseeruvad Microsofti operatsioonisüsteemid aastast 1999. Apple ehitas oma operatsioonisüsteemi Unixi baasil ümber ja lõi Mac OS X aastal 2001. Asjaarmastajad arendasid Unixi baasil GNU projekti abiga Linuxi kerneli, mis on saanud samuti populaarseks. Tänapäev
Üks esimesi oli CP/M, mida toetasid paljud varastest mikroarvutitest ja mida MS-DOS i loomise käigus suures osas klooniti. MS-DOS sai laialdaselt tuntuks kui IBM hakkas oma arvutitega, seda kasutama (IBM arvutites kutsuti seda IBM-DOS või PC-DOS). 80-ndatel aastatel oli ainuke suurem konkurent Mac OS, mis oli tihedalt seotud Apple Macintoch arvutitega. Üheksakümnendateks aastateks oli mikroarvuti arenenud staadiumi, kus tekkis nõudlus ulatuslikule graafilisele kasutajaliidesele ning suuremate arvutite operatsioonisüsteemi robustsuse ja paindlikkuse järele. Microsofti vastus sellele nõudlusele oli Windows NT, millel baseeruvad Microsofti operatsioonisüsteemid aastast 1999. Apple ehitas oma operatsioonisüsteemi Unixi baasil ümber ja lõi Mac OS X aastal 2001. Asjaarmastajad arendasid Unixi baasil GNU projekti abiga Linuxi kerneli, mis on saanud samuti populaarseks. Tänapäev
Eskiisprojekt koosneb üldjuhul viiest joonisest: Põhiplaan, kaks otsvaadet ning kaks külgvaadet. Visiooni saamiseks piisab teinekord ka põhiplaanist, ühest külg- ning otsvaatest. Eskiisprojekt ei sisalda üldjuhul kõrgusmõõte (jällegi vastavalt kokkuleppele võivad need märgitud olla). Joonis 1 ( 3D mudel) Vastavalt tellija soovile, võib eskiisprojekt sisaldada ka lihtsat 3D joonist. 3D annab hoonest hea ülevaate. Lisaks graafilisele poolele on eskiisprojektis ka lihtsustatud seletuskiri. Seletuskirjas on märgitud: üldine info, konstruktsiooniosa, arhitektuuriosa, veevarustuse- ja kanalisatsiooniosa, kütte- ja ventilatsiooniosa, elekter, tulekaitseabinõud, jäätmekäitlus ning tehnilised näitajad. Dokumentatsioonis on kogu info toodud lühidalt, eesmärgiks on manada visioon hoonest, kui tervikust. Eskiisi eesmärk pole anda detailseid kirjeldusi erinevate konstruktsiooni sõlmede vms kohta.
objektide ja nähtuste valik ja üldistamine. Tähtsamad alaliigid: Topograafiline kaart – universaalne eesmärgiga suure või keskmõõtkavaline kaart, mis kujutab Maa pinda vähendatult ja üldistatult. Topograafiliste kaartide puhul kasutatakse võimalikult väikeste moonutustega projektsioone. ? Topograafiline plaan – piiratud maa-ala kujutis tasandil mingis kartograafilises projektsioonis, kus maa-ala väiksuse tõttu on Maa kumeruse mõju graafilisele kujutisele tühine. 3. Kirjelda vertikaali mõistet. Mis on esimene vertikaal? Suurringjoon? Lk14. Maasfääri lõikumisel tasandiga, mille mingis puntkis asub sfääri normaal, saame normaallõike ehk vertikaali, mis on suurringjoon (sfääri suurringjoone tasand läbib sfääri tsentri. Selle raadius võrdub sfääri raadiusega). Ka selle kõikides teistes punktides lasuvad sfääri normaalid lõiketasandil. Seega, sfääri normaallõige on geodeetiline joon ehk ortodroom
mitmetähenduslikkust, tühje sõnu ja lõpuni väljaütlemata mõtteid. Näitlike vahendite kasutamine kaitsekõnes aitab kuulajatel paremini kõnet jälgida ning lihtsustab kaitsekõne pidamist. Näitlikustamiseks on kasutada videoprojektor. Slaidide ettevalmistamisel peab arvestama, et tekst olgu lühike ja selge, olulist on võimalik esile tõsta kas raami ümber joonistades või teisi kirjastiile kasutades, kiri peab olema piisavalt suur (soovitatav vähemalt 20 punkti), kirjastiil graafilisele esitlusele sobiv (Arial, Verdana). Tuleb jälgida, et ühel lehel või slaidil ei oleks liiga palju informatsiooni. Enda jaoks võiks kaitsekõne vormistada kirjalikult. Vajaduse korral on kaitsmisel võimalik ettevalmistatud paberit kasutada abivahendina, kuid soovitatav ei ole kaitsekõnet sealt maha lugeda. KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Ananke Mööbel, 2011. Firmast. [Online] http://www.ananke.ee/koduleht/est/firmast/ananke [03.05.2011] 2. Elene.ee Sisustuskaubamaja, 2011
novembril 2006 aastal.Vista läks ülemaailmselt müüki 30. jaanuaril 2007 ning osta ja allalaadida sai ka Microsofti lehelt..Windows Vista tuli 5 aastat peale oma eelkäijat, Windows XP-d, mis on pikim vahe kahe populaarse Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemi vahel. Peale Vistat tuli Windows 7, mis muutus suurfirmadele kättesaadavaks 22. juulil 2009 ja kolm kuud hiljem 22. oktoobril 2009, ka tavakasutajale.Windows Vista sisaldab palju muutusi ja parandusi, mille hulgas on uuendused graafilisele kasutajaliidesele ja uued visuaalsed stiilid.Ümber on kujundatud otsingusüsteem, multimeediatarvikuid, sealhulgas Windows DVD Maker.Muudetud on ka internet, heli, printimine ja kuvatavad alamsüsteemid.Vista eesmärgiks oli parandada suhtlust kodu internetis kasutavate arvutite vahel. Microsofti peamiseks ülesandeks Windows Vista puhul oli suurendada turvalisust Windows'i operatsioonisüsteemides. Peamisteks Windows XP ja
kasutatavaks selle kümnendi keskpaigas. Eestis sai Interneti laiem populaarsus alguse 94-95 aastal, kui tekkis kasutusvõimalus ka neil inimestel, kes pole arvutispetsialistid või fanaatikud. Kuna suuremale enamusele kasutajatest tähendab Internet põhiliselt World Wide Web'i siis Interneti populaarsus sai teoks tänu WWW levikule. WWW võidukäik sai hoo sisse pärast Netscape browseri turule ilmumist. Suuresti tänu Netscape graafilisele ja lihtsalt käsitsevale browserile sai alguse turunduse võimalikkus Internetis. Internet on turunduse jaoks atraktiivne peamiselt selle poolest, et kusagil mujal ei ole võimalik saavutada niivõrd suurt hulka potentsiaalseid kliente niivõrd väheste kulutustega kui Internetis. Teoreetiliselt võib Interneti kodulehekülg tagada tuntuse üle kogu maailma. Võib väita, et turundus on Internetis veel alles suhteliselt uus mõiste ja ta tähtsus kasvab pidevalt
seoseid, teemasid tervikud; o Transformeerivad esitusi, sobitades neid muude tervikute ja seostega; o Opereerivad nende esitustega, tekitamaks uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi seoseid, sulandades erinevaid andmeallikaid. Vaatenurgad · Kartograafiline rõhutab kaarti kui GISi peamist komponenti.Andmed tulevad kaardilt ning tulemused väljastatkse kaardile. Suurt rõhku pannakse väljundi graafilisele ja kartograafilisele kvaliteedile. Kasutavad kartograafid ja planeerijad. · Kartigraaf ootab GISilt: raster- ja vektrokujul kaarte, trükifaile kõrge eraldusvõimega filmiplotteritele, kvaliteetseid fonte, oskust muuta andmete projektsiooni.Korralik andmebaasiside pole oluline. · Andmebaaside vaatenurk olulisim on andmebaasistruktuur ja funktsioonid, millega andemeid andmebaasist kätte saadakse. Tähtis ka ruumiliste andmete
jne. Access- lihtne ja vajalik 44 9. VORMID Vormid on vahend andmete sisestamiseks ja redigeerimiseks. Andmebaasisüsteemi Access vormi abil saab kuvada ainult vajalikke välju. Võib luua isegi märkeruute ja ripploendeid, et andmete sisestamist kergemaks muuta. Vorm võimaldab tööd seotud tabelitega. Erinevatele kasutaja gruppidele saab kujundada erinevaid ekraanivorme. Tänu graafilisele keskkonnale võib neis sisalduda mitmesuguseid kontrollelemente, pilte, diagramme, alamaknaid jne. Ekraanivormi on otstarbekas kasutada juhul, kui andmeid tuleb sageli sisestada, muuta või vaadelda. Ekraanivormid võimaldavad: · sisestada, vaadata, muuta ja printida infot · teha arvutusi ja kuvada nende tulemusi · kuvada pilte, diagramme või alamekraanivorme · esitada andmeid pilkupüüdval kujul · kujundada rakenduse töökeskkonda. 9.1. Vormi loomine
keskmise suurusega isendites, saades niimoodi iga liigi puhul salga isendite kogukaalu koondtunnuse, mis peaks hästi iseloomustama salga toiduvajadust. Märgates, et erinevates primaatide perekondades on väga erinev arv liike, loobusid teadlased liikide võrdlemisest ja võtsid edasises analüüsis kasutusele mitte liikide, vaid perekondade vastavad keskmised näitajad. Edasi kandsid nad perekondade vastavad näitajad graafilisele teljestikule (joonis 2.3), kus x-teljel on kujutatud primaatide erinevate perekondade toitumissalkade keskmised kaalud, y-teljel aga nende kodupiirkonna suurused. Toiduspetsialistidest perekonnad tähistati joonisel valgete, lehetoidulised perekonnad aga mustade ringidega. Jooniselt on hästi näha, et toiduspetsialistide kodupiirkond on keskmiselt suurem kui lehetoidulistel primaatidel, hoolimata nende toitumissalkade ja isendite toiduvajadusest.
(autori koostatud) 25 Uurides koostatud tabelit võib näha, et paljud vastanutest soovivad andmeid vaadata asendiplaanil ja korruste plaanil olevaid tingmärkide abil. Võiks eeldada, et inimene rohkem jätab meelde ja paremini visuaalselt kujutab ette objekti, kui tema ees on pilt, mitte tekst. Autor tuleb järeldusele, et operatiivkaardil peaks olema vähe teksti ning rohkem tugineda graafilisele vaatele. Nagu oli operatiivkaardi hetkeolukorras eelmainitud, operatiivkaardile andmete lisamiseks teksti, kombineeritud või graafilisel kujul on vaja spetsiaalset tarkvara. Küsimustiku uurides enamus vastanutest ei osanud öelda, mis tarkvaraga on vaja koostada operatiivkaarti, aga on näha, et rohkem eeldavad programmi MS Office. Seda võiks seletada nii, et paljud on tuttavad selle programmiga ja kasutavad oma igapäevases töös rohkem, võrreldes teiste tarkvaradega. Oma
hõlbustamiseks Windowsis ja Internetis (Geniuse EasyScroll). Kuigi hiir (või tema eelkäija) töötati välja Douglas Engelbart-i poolt juba 1963 aastal "Stanford Research Center"-is, muutus ta populaarseks alles alates 1984.a., mil Apple hakkas tootma graafilise operatsioonisüsteemiga mikroarvuteid (Apple Lisat ja Macintoshe), kus kasutati hiirt kõikides toimingutes, v.a teksti sisestamine. Kuna IBM- tüüpi personaalarvutites mindi graafilisele keskonnale (Windows) üle palju hiljem, tekkis seoses hiirega mõningaid tehnilisi probleeme. Algul kasutati arvuti sisse paigutatavat hiireliidese lisakaarti või standartset jadaliidest RS-232 (operatsioonisüsteem võimaldas ainult kahe RS- liidese kasutamist; kui üht kasutati näiteks printeri ja teist hiire jaoks, ei jäänud vabaks enam ühtegi jadaporti). Üldiselt võib eristada kolme peamist hiirefunktsiooni: · Osutamine (pointing)
· Skip Render Dialog lubab täita käs- Joonis 22. ku RENDER ilma dialoogaknata. Redaktoriboksiga Light Icon Scale: juhitakse valgusallikate blokkide suurust (vt. käsk LIGHT). Redaktoriboksiga Smoothing Angle: juhitakse servade ümardamist: nurgad üle 45O loetakse servadeks, nurgad alla 45O kuuluvad aga ümardamisele. Dialoogakna piirkond Destination juhib, kuhu tuleb RENDER-kujutis kanda: · Viewport otse graafilisele ekraanile (ka vaikimisi); 28 · Render Window spetsiaalsele RENDER-aknale; · File salvestatakse failina; allpool paiknevalt käsunupult More Options... avatava dia- loogakna abil saab määrata selle faili tüüpi (vaikimisi .bmp), suurust ja muid para- meetreid; faili nime küsitakse käsu RENDER täitmisel. Loendiboks Sub Sampling võimaldab kujutise kvaliteedi halvendamise arvel tõsta töökiirust
annaabi.ee 
