Osapooled Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest Soome vabatahtlikud – 4000 meest Vene valged – 50 000 Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Saksa Landeswehr – 20 000 meest Vabadussõja lõpp 17.–18. september – Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. 28. september – algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.–30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5. detsember – Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas Narvat vallutada 30
Utria dessant • 17.-19. jaan. 1919 a. Eestlased ründasid punaarmee tagalat, millega loodi eeldused Narva vallutamiseks Narva lahing • 18.-19. jaan. 1919. a. Eesti vallutab Narva Paju lahing Tähtsamad lahingud Vabadussõjas Sänna lahing • 20.-23. märts 1919.a. purustati Vene väeüksus Sännas Võnnu lahing • 19. -23. juuni 1919.a. eestlased võitsid Landeswehri ja vabastasid Võnnu Krasnaja Gorka operatsioon • 13. okt.-9. nov. 1919. a. toimunud Eesti vägede katse Krasnaja Gorka kindluse vallutamiseks Krivasoo lahing • 16. nov.- 30. dets. 1919. a. Punaarmee katse Viru rinde väed ümber piirata Kasutatud kirjandus Laar, M. (2000). Eesti Iseseisvus ja Selle Häving. Avita. Urmas Salo, "Paju lahing: müüt ja tegelikkus" – Ajalooline Ajakiri 2000, nr 3, lk 69–96 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da
ja Roopa lahing. 22. juuni Eesti väed alustasid vastupealetungi Landesveerile. · 23. juuni Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana. Vabadussõja lõpp · 17.18. september Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. · 28. september algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.30. november eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5. detsember Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas Narvat
juuni – Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana. • 30. juuni – eestlased jõudsid Riia alla. • 3. juuli – Landesveeriga tehti liitlaste nõudel Strazde koolimajas vaherahu. Vabadussõja lõpp • 17.–18. september – Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. • 28. september – algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.–30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5. detsember – Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas
Põhjakorpus alustas rünnakut 13. mail. Ettejäänud vaenlane purustati, ning tungiti sügavale Venemaale. Seoses korpuse lahingutegevusega väljaspool Eesti piire loobus J.Laidoner sellega alluvusvahekorrast. Korpusest moodustati iseseisev Loodearmee kindral Judeniti juhatusel. Põhjakorpuse tegevust toetas tõhusalt Eesti laevastik koostöös Inglise laevastikuga. Meredessantüksused maabusid Kaporje ja Luuga lahes ning tungis edasi Petrogradi kaitsva Krasnaja Gorka fordini, mis tänu fordi puhkenud mässule õnnestus 14. juunil vallutada. Mõjuvat täiendust saanud punased asusid juuni keskpaiku liiga kaugele tunginud väikesearvulise Pöhjakorpuse vastu pealetungile, kes ei suutnud kättevõidetud alasid kaitsta ja oli sunnitud taanduma Luuga jõe jooneni, kus asus Eesti 1. diviisi toetusel kaitsele. PIHKVA SÕJAKÄIK. Lõunarinde seisukohalt oli soovitav vallutada Pihkva kui Eesti piiridele ohtlikult lähedal asuv strateegiline transpordisõlm
Maaseadus okt 1919, põhiseadus - 1920 juuli. ********** Eesti vägede suurpealetung 1919.a mais. Lahing otsustati pidada väljaspool Eesti territooriumi Punaarmee vastu sõdivad vene, läti ja ingeri väed eesti saab polgud koju tagasi tuua. Vene Põhjakorpus läks esimesena rindele eesti toetas rannikul. Operatsioon oli võidukasPunaarmeel madal võitlusmoraal. Hõivati; Jambur, Oudova. Ingeri väeosa vallutas Krasnaja Gorka. Seejärel Eesti väed pihkvale tõrjusid enamlased ja vallutasid Pihkva. Lõunarindel teostati teine edukas opp Volmari ja Marienburgi hõivamine. Eesti ratsaväel läks oodatust paremini Taganes Punaarmee (200km retk Võru alt Jakobstadi) Läti põhiosa enamlastest puhas. Lamdeswehri sõda. Läti ajutisel valitsusel tõsised probl iseseisvuse kaitsmisega. Abi paluti sakslastelt peamiseks kaitsjaks enamlaste eest kujunes
Johan Pitka loodud laevastikul oli Eesti Vabadussõja täita suur osa. Suuremate võitude hulka võib siin lugeda Narva-Jõesuu ja Narva vallutamist koos eesti 1. diviisiga. Sõjas Landeswehri vastu ründas Pitka laevastk Riia merekindlust, mille tulemusel eesti üksused vallutasid Riia eeslinna ja sai võimalikuks Läti iseseisvumine. Laevastiku viimaseks tegevuseks Eesti Vabadussõjas oli operatsioon Krasnaja Gorka alla. Kogu selle tegevusaja kestel ei kaotanud laevastik mitte ühtegi laeva. Peale selle organiseeris Johan Pitka ka veel merejõudude staabi, mereväe tehnika- ja varustusameti, sadamate valitsuse, lootside, tuletornide ja meremärkide valitsuse, veeteede ja sadamate süvendamise ja remondi ameti, piirikontrolli, rannavalve, sideteenistuse ja päästejaamade valitsuse, laevasõiduaemeti, mereobservatooriumi, Peipsi laevastiku staabi ja veel mitmed teised mereametkonnad. Pitka teened
Kui puhkes Vabadussõda, leidis Johan Pitka energia täit rakendust. Ta juhtis soomusrongide ja autode ehitamist, rajas sõjalaevastiku, osales vabatahtlike löögiosade formeerimisel, suunas Kaitseliidu tegevust, aitas luua korda taganevates väeosades, likvideeris vastuhakku Tallinna sadamatehases, võttis isiklikult osa lahingutest enamlastega. Suure tähtsusega oli tema juhitud mereoperatsioonid Narva ja Ingerimaa vabastamisel, Riia eelsete kindluste pommitamisel, Krasnaja Gorka fordi ründamisel, miinitõkete rajamisel Soome 6 lahte. Erakorde pinge avaldas mõju Pitka tervisele, nii, et sügisel 1919 oli ta sunnitud lahkuma merejõudude juhataja kohalt. Rahu saabumise järel lõi Johan Pitka omaenese erakonna--Valve Liidu ( hiljem Rahvuslik Vabameelne Partei). Selle sihiks oli väärnähete, kuritarvituste ja korruptsiooni paljastamine. Kahjuks kasutati seejuures kontrollimata andmeid ja
Johan Pitka loodud laevastikul oli Eesti Vabadussõja täita suur osa. Suuremate võitude hulka võib siin lugeda Narva-Jõesuu ja Narva vallutamist koos eesti 1. diviisiga. Sõjas Landeswehri vastu ründas Pitka laevastk Riia merekindlust, mille tulemusel eesti üksused vallutasid Riia eeslinna ja sai võimalikuks Läti iseseisvumine. Laevastiku viimaseks tegevuseks Eesti Vabadussõjas oli operatsioon Krasnaja Gorka alla. Kogu selle tegevusaja kestel ei kaotanud laevastik mitte ühtegi laeva. Peale selle organiseeris Johan Pitka ka veel merejõudude staabi, mereväe tehnika- ja varustusameti, sadamate valitsuse, lootside, tuletornide ja meremärkide valitsuse, veeteede ja sadamate süvendamise ja remondi ameti, piirikontrolli, rannavalve, sideteenistuse ja päästejaamade valitsuse, laevasõiduaemeti, mereobservatooriumi, Peipsi laevastiku staabi ja veel mitmed teised mereametkonnad.
oleks ohustanud Loodearmee eksistentsi Eestis ja Loode-Venemaal. 28. septembril 1919 ligi 20 000 mehe, 53 suurtüki, u. 400 kuulipilduja, 6 tanki ja mõne lennukiga alanud pealetung kulges üle ootuste edukalt. 21. oktoobril jõuti Petrogradi lähedusse. Merelt toetasid pealetungi Briti eskaader ja Eesti laevastik. Eesti ülemjuhatus saatis Loodearmee toetuseks umbes 2000- mehelise väekoondise, mis pidi vallutama Krasnaja Gorka merekindlused. Oktoobri lõpuks aga Loodearmee jõud hääbus ning armee koos hulga Loode-Venemaa sõjapõgenikega taganes Eestisse. 11. novembril 1919 otsustas Eesti Ajutine Valitsus Loodearmee desarmeerida. Siiski jäid selle võitlusvõimelisemad üksused rindele kuni Vabadussõja lõpuni. Koos Loodearmeega jõudis Virumaale tüüfuseepideemia, haigus levis ka Tallinna paigutatud loodearmeelaste hulgas. Epideemia saadi kontrolli alla alles 1920. aasta märtsis, selleks ajaks
loodavate vene, ingeri ja läti rahvusväeosade hooleks ning tõmmata eesti polgud tagasi kodumaa piiridele. Esimeseks, kes läks maikuus Narva alt pealetungile, oli Vene Põhjakorpus. Eesti väed toetasid seda operatsiooni dessantidega rannikul. Kuna Punaarmee võitlusmoraal niivõrd madal oli, sujus rünnak ootamatult hästi hõivati Jamburg, Oudova ja Volossovo. Rahvaväe koosseisus tegutsev ingeri väeosa vallutas ajutiselt tugeva Krasnaja Gorka fordi, mille suurtükkidest oli võimalik tulistada Kroonlinna mereväebaasi. Peale seda asusid Eesti väed pealetungile ka Pihkva all. Kasutades osa Eesti Kommunistliku Kütidiviisi üksuste üleolekut, tungisid Eesti väed kiiresti edasi, tõrjudes enamlased Velikaja jõe taha ja vallutades Pihkva. Vene elanikkonnaga alad anti haldamiseks üle Põhjakorpusele. Viimane muutus ka peamiseks sõjaliseks jõuks selles jõugus.
Üks jalaväepolt mahutati Tartusse, teine Narva, 3 Tlnasse. Selline vägede paigutus võissõja puhkedes pisut kaitset pakkuda. Kardeti Sa laevastikku. Ve-Ja sõjaga seosesei olnud aga Ve laevaslik valmist. Pärast seda Balti sõjalaevastik Ve-l praktiliselt puudus. Kogu Peterburi merekaitse pärines Peeter I aegadest Kroonlinna merekindlus. Ilmasõja eel oli sõjatehika palju arenenud. I lahenduseks oli Kroonlinna merekindluse edasiliigutamine mere suunas. Karsnaja Gorka. Soome lahe idasopp näis nüüd olevat kinldustatud. 1911 otsustatigi hakata rajama imperaator Peeter Suure merekidlust Tallinna ja Porkkala vahele. Naissaar läks täielikult sõjaväe kasutusse. , jne. ... Kindluse komandandil oli otsustav sõna. Kindluse keskuseks koujuneb Tln. 1912 algasid ´Tlnas hiiglaslikud ehitustööd, rajati kõikvõimalikke vajalikke ehitisi. Venemaa mereväeministriks ja Ivan Grigirivits. ... Schneider-Cruesot 1912. sügisel algasid Balti Laevatehase ehitus.
Asuti ette valmistama 2 olulist seadust: maaseadus, mis võeti vastu oktoobris 1919, ja põhiseadust, mis võeti vastu juuni 1919. August Rei esimene asutava Kogu juht, sotsialist. Otto Strandman Kujundas esimese valitsuse. Vene Põhjakorpus maikuus mindi Narva alt pealetungile, toetas Eesti dessantvägi. Võideti edukalt tänu punaste madalale võitlusmoraalile. , hõivati Jamburg, Oudova ja Volossovo. Ingeri väeosa vallutas Krassnaja Gorka ,,fordi", kust sai Kroonlinna kahuritega tulistada. Lõunas vallutati Pihkva ning mindi rünnakule Läti aladele, kust tehti tõhusat tööd, suurem osa Lätist oli enamlastest puhas. Landeswehri sõda Läti Ajutisel Valitsusel oli probleeme iseseisvuse kaitsmisega, küsiti abi sakslastelt ehk baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr + Rauddiviis. Tegevust organiseeris Rüdiger von der Goltz. Too seadis kaugeleulatuvad sihid. Aprillis riigipööre, sakslameelsed tulid võimule.
september 10. oktoober Asutav Kogu võttis vastu radikaalse maaseaduse, millega ligi 97% mõisamaid võõrandati riigile (talumaadeks jagamiseks); vene valgekaartlaste Loodearmee alustas teist pealetungi Petrogradile. 10.–23. Eesti soomusrongid Riias võitluses Pavel Bermondt-Avalovi väega. oktoober 10. oktoober Eesti vägi alustas teist pealetungi Pihkvale. 13. oktoober Eesti ja Ingeri vägi alustasid Krasnaja Gorka operatsiooni. 5.–7. Eesti väe kolmas pealetung Pihkvale. november 11. november Valitsus otsustas, et Eesti vägi ei anna enam toetust vene valgekaartlastele. 16. november Algas Eestisse taganeva Loodearmee desarmeerimine. 18. november Asutav Kogu kinnitas ametisse uue valitsuse, peaministriks J. Tõnissoni. 16. november Vabadussõja lõppvõitlused Viru rindel, punaväe katsed Eestisse sisse murda ja – 30.
tüüfust levitavat põgenikemassi Eestisse lasta siis sai Loodearmee 11. novembril käsu asuda kaitsele Pljussa ja Luuga jõgede joonele. Enamuset loodearmee jõudis Eestisse, neilt võeti ära relvad ja varustus ning paigutati suurtesse laagritesse Virumaa idaossa. Tüüfuse levikut välditi Eestis. Rahvaväe tegevus Petrogradi operatsiooni ajal piirdus paari kohalikku tähtsust omava pealetungiga Ingerimaal ja Pihkva ruumis. Sellest sai alguse Krasnaja Gorka operatsioon, kardeti et Loodearmee võib pöörduda Eesti vastu. Ohu ennetamiseks otsustati võtta Rahvaväe kontrolli alla Petrogradi-eelsed fordid, mille suurtükid suudaksid Kroonlinnas baseeruvat laevastiku ohjeldada. Maandus Vabadussõja suurim dessant - 2000 meest. Bermondti avantüür: Vene Läänearmee rünnak Riiale, Eesti ja Entente'i seisukohad: Suvel 1919 hakkas saksasõbralikult meelestatud tsaariarmee polkovnik
Bermondti armee jäi ilma ka igasugusest ainelisest toetusest. Samuti keelati Saksamaal toetada Bermondti armeed nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Nov lõpuks tõrjusid lätlased Bermondti väe jäägid Lätist välja. Just tänu Bermondti väljaastumisele teostud ainult üks osa loodearmee pealetungist. Mis puutub Eesti rahvaväe osalusse, siis Eesti rahvavägi tegi pealetungi paari operatsiooniga kaasa. Punaarmee operatsioon (Krasnaja Gorka). Briti mereväe admiraliteet oli huvitatud sellest, et neutraliseerida Vene Balti sõjaväelavastik, Igal juhul brittide huvides oli, et Venemaa oleks võimalik nõrk. Pitka jaoks oli ohtlik see, kui loodearmee saavutab edu - Pitka kartis, et Vene valgete võidu korral võidakse Kroonlinnas seisvate sõjalevadega Eestit rünnata. Eestlaste osalemine Petrogradi operatsioonis oli ainult osaliselt loodearmee aitamiseks, osaliselt oma julgeoleku kindlustamiseks
annaabi.ee 
