Gordon James Ramsay (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

29

pdf

Sarnased karakterid ja läbivad teemad J.Austeni romaanides “Uhkus ja eelarvamus” ning “Veenmine”

1. JANE AUSTENI BIOGRAAFIA 1.1 ​Päritolu ja perekond Jane Austen sündis 16. detsembril 1775 ​Hampshire'i krahvkonnas ​Steventonis​. Ta oli vanemate George Austeni (1731-1805) ja Cassandra Austeni (1739-1827) abielust sündinud kaheksast lapsest seitsmes ning paari teine tütar. Kuna Jane’il oli palju vendi, tekkis tal väga lähedane suhe ainsa, vanema õe Cassandraga. Sünnijärjekorras jagunesid Austenite lapsed järgmiselt: James, George, Edward, Henry, Cassandra, Francis, Jane ja Charles. Vendadest kujunes lähem side Henryga, kes oli Jane’i hilisem kirjandusagent. (Warren, 2018) Austenite lapsed kasvasid üles avarate õpivõimaluste, loovuse ja avatud suhtlusega keskkonnas. Isa George Austen töötas eemal pastoraadis ning proovis töö kõrvalt kätt ka talupidamises, et võimaldada aina kasvavale perele mugavamat elu. Lisaks võttis ta kodus enda peale õpetaja rolli

Kirjandus

100

docx

Sotsiolingvistika uurimistöö näide

TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4  1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................

Filoloogia

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID  TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu

34

doc

Psühholoogia - isikud

Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12  Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler....

Psühholoogia

53

doc

Kirjanduse eksam 10 klass

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" ­ vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole

Kirjandus

134

docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus

37

docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

1587. aastal asus elama Londonisse, kus tegutses näitleja ja dramaturgina, saades kuulsa teatri kaasomanikuks. 1611. aasta paiku naasis tagasi oma sünnilinna. Kuigi nappidele andmetele toetuv elukäik oli mehel tavapärane, oli ta juba eluajal kirjanikuna kuulus. 7 aastat pärast tema surma aastal 1623 anti välja tema kogutud draamateosed ning talle püstitati mälestussammas. Teda soosisid ka tollased inglise monarhid (Elizabeth I, James I). Shakespeare'il oli kokku 36 näidendit, millest varasemad olid komöödiad ja nn ajalookroonikad. Tuntumad Shakespeare'i komöödiad, mis olid elurõõmsad ja rohkete lüüriliste varjunditega, on näiteks ,,Veneetsia kaupmees", ,,Nagu teile meeldib". Autor

Kirjandus

68

pdf

VARAUUSAEG

orienteeritavaid tuuleveskeid. Metsade maharaiumise tõttu oli kogu Kesk-Euroopas puidust nappus. Ainuüksi keskmise suurusega laeva ehitamiseks kulus 4000 puutüve. Inglismaal hakati 17. saj. puusütt asendama kivisöega, mandri-Euroopas jäid aga Böömi- ja Määrimaa ning Sileesia kivisöevarud varauusaja lõpuni kasutamata. Tehisenergia võeti kasutusele alles 18. saj. lõpul aurumasina leiutamisega. Esialgse rakenduse leidis aurumasin kaevandustest vee väljapumpamisel. Pärast James Watti uuendusi, kes 1784. aastal asendas edasi-tagasi liikuva väljundlüli pöörleva võlliga, leidis aurumasin universaalse rakenduse. Koos riigivõimu tugevnemisega suurenes ka riigi sekkumine majandusellu. Varauusaja majanduspoliitika oli valdavalt merkantilistlik. Riigi raharinglust võrreldi inimese vereringega ning sarnaselt vajadusele verejooks peatada, peeti vajalikuks tõkestada ka raha väljavoolu riigist. Aktiivne kaubandusbilanss oli varauusaja majanduse põhikreedo

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)