"Vabaduse kõrgeim määr" (2003) "French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari “Kriminaalromaan vanast Tallinnast” “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (2010 ja 2011) “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (2010) “Apteeker Melchior ja timuka tütar” (2011) “Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja” (2013) Lühiromaanid "Gondvana lapsed" (1999) "Uskmatuse hind" (1999) "Excelsuse konkistadoorid" (1999) "Pan Grpowski jõulud" (1999) "Obernoni Apokrüüf" (2000) "Capaneusi Harta" (2000) "Mees, kes ei joonud viskit" (2001) "Väendru" (2001) "Hathawareti teener" (2002) "Maris Stella" (2003) "Tagasi tulevikku IV” Jutud "Dejavu" (1998) "Õnnekosk" (1998)
Kameeleonid Tarvi Langus Mõniste kool 7.kass Sisukord Sissejuhatus Välimus Kameeleoni keel Tunde väljendamine naha värvusega Värvi muutus on hea kaitse Kameeleo surm Muna on sünnipaik Sissejuhatus Kameeleonid on Vana Maailma sisalikud. Oletatakse, et sisalike ühine eellane ilmus juba karboni ajastul enne Gondvana mandri lagunemist. Välimus Ähvardav ja sõjakas Peas kasvavad iseäralikud harjad Silmamunad on pungis mõlemale poole Jäsemed on pikad ja peenikesed Chamaeleon-perekonna liikidel tugev haardsaba. Kameeleoni keel Kameeleonile on loodus andnud loidude jalgade kompensatsiooniks hiigelpika keele. Keelt kasutab ta saagi püüdmisel, selle liikumatuks muutmisel ja toidu suhu transportimisel. Tunde väljendamine naha värvusega
Ø Põhja-Reini madalik Haldusjaotus Ø 26 kantonit Keeled Ø saksa keel (63,7% kogu rahvastikust Ø prantsuse keel (20,4%; 21,0%) Ø itaalia keel (6,5%; 4,3%) Ø Retoromaani keel (0,5%; 0,6%) riigi kaguosas Graubündeni kantonis. Mille poolest tuntud? Ø Käekellad Ø Pangandus Ø Noad Ø Paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorterid Kes pakkuvad reise? Ø Tensi Reisid Ø Perereisid Ø Germalo reisid Ø ABZ reisid Ø Gondvana reisid Ø Viru reisid Ø Alpiexpress Ø EST-reisid Ø Karol reisibüroo Paketid Ø http://www.abz.ee/?go=product&obj=220&pid=220&cid=9&c1id=42 Ø http://www.karol.ee/puhkusereisid/index.php?id=11&kuurort_id=96 Ø http://www.gondvana.ee/index.php?id=237 Ø http://www.germalo.ee/kultuurireisid/veits-baierimaa/ Ø http://www.perereisid.ee/est/reisikalender/shveits/ Ø http://www.tensireisid.ee/sveitsi-alpid-ja-liechtenstein Ø http://www.alpiexpress
Victoria juga on maailma uhkete jugade seas äärmiselt elamuslik seetõttu, et teda saab jälgida väga lähedalt. Ta langeb kuristikku, mille sügavus on üle 100 meetri, kuid laius keskmiselt kõigest 60 meetrit. Joa vastaskaldale on loodud matkaradu, kust saab vete tantsu ohutult vaadelda. Geoloogiliselt on kuristik pragu sadade miljonite aastate eest tekkinud laavakihtides. Sadade meetrite paksune laavaväli tekkis siis, kui Gondvana ürgmanner hakkas lagunema ning algas Ameerika ja Aafrika mandri moodustumine. Kaljud, millelt Victoria juga langeb, koosnevad mustjast vulkaanilisest kivimist, basaldist. Mille poolest Victoria juga siis kõigist maailma jugadest üle on? Ta paistab silma sellega, et on väga ühtne. Tähelepanuväärselt lai ja samas kõrge juga langeb suurvee ajal astangult alla katkematu veekardinana. Niisiis on Victoria juga meie planeedi teistest jugadest üle selle
võtta (õhk, vesi, mets, muld, taimestik, loomastik). Taastumatud loodusvarad Ammenduvad loodusvarad, mida on võimatu taastada või mille taastamine võtab miljoneid aastaid aega (kõik maavarad). Sudu Suitsust ja suitsulisanditest mürgine udu. Ürgaegkond Algas laamade liikumine. Aguaegkond Suured kurrutused. Vanaaegkond Oli ainult üks manner Pangaea. Suured kurrutusperioodid. Pandaea hakkas lagunema, tekkisid Lauraasia (P-Ameerika, Euraasia) ja Gondvana (L-Ameerika, Aafrika, Austraalia, Antarktis, Hindustani ps.). Keskaegkond Tugev kurrutus, kus tekkisid uuemad mäestikud. Kujunesid uhtmadalikud. Uusaegkond Jaotatakse Paleogeeniks, Neogeeniks ja Kvaternaariks. Rängad vulkaanipursked ja maavärinad. Tekkisid Malawi, Baikali ja Tanganjika järv ning Punane meri. Kujunes Vaikse Ookeani tulerõngas. Kujunesid välja tänapäevased mandrid. Jääajad.
Eriti kuiv ja külm ajastu. Suurim ookeani taandumine. Jäätumiste vahel kuivad kuumad perioodid. Vanaaegkond lõpeb suure liikide hävimisega Permi Triiase ekstinktsiooniga. Niiskuslembeste eostaimede asemele paljasseemnelised okas ja hõlmikpuud, maismaa loomastikus kahepaiksete asemele roomajad. Ohtralt metallide maardlaid ja suuri soolalademeid säilinud laguunidesse Perm Perm, Vanaaegkonna viimane ajastu, algas 299 miljonit aastat tagasi, kestis umbes 48 miljonit aastat. Gondvana ühines teiste mandritega ja tekkis Pangaea hiidmanner. Lõppes Hertsüünia kurrutus. Mitmel pool vulkanism. Kuivas kliimas kujunes rohkesti kivi ja kaalisoolamaardlaid. Perm kuulub Paleosoikumi aegkonda. Permile eelneb Karbon ning järgneb Triias. Perm jagatakse kolmeks ajastikuks. Permi lõpus tabas Maad selle ajaloo suurim väljasuremislaine, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest. Permi ajastu oli kuiv ning valdavalt karm ja külm. Mandrid kerkisid,
lõpust kuni ajaloolise aja alguseni. Geoloogilise aja jooksul toimunud sündmused on salvestatud kivimitesse, mineraalidesse ja kivististesse. Mandrite teke ja areng Sadu miljoneid aastaid tagasi oli maakeral üks suur manner- PANGAEA ürgmanner. See lagunes osadeks, mis liikusid aeglaselt praegustele asukohtadele ning nende vahed täitsid praegused ookeanid. Algselt jagunes kaheks suureks mandriks : LAURAASIA(põhjapoolkeral) ja GONDVANA(lõunapoolkeral). Bioloogiline evolutsioon Maa elusa looduse arengut liikidest põlvnemise kaudu nim. Bioloogiliseks evolutsiooniks. Selle evolutsiooni tulemusena: tekivad uued liigid ja organisimid kohastuvad keskkonna muutustega. Liikide tekkimine Esimesed elusorganismid olid väikesed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele.Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid
on: 1. Ühe liigi morfoloogiliselt eristamatud populatsioonid või geograafilised alamliigid (sel puhul on disjunktne vanus kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid); 2. Ühe perekonna hästieristunud liigid (vanus võib olla miljoneid aastaid); 3. Ühe sugukonna lähedased perekonnad või alamperekonnad (vanus on kümneid kuni sadu miljoneid aastaid). Gruppdijunktsioonide näited: 3 1. Arktoalpiinne disjunktsioon 2. Gondvana ehk Lemuuria disjunktsioon hõlmab Madagaskarit, Indiat ja Sunda saari 3. Holantarktiline disjunktsioon 4. Holarktiline disjunktsioon 5. Bipolaarne disjunktsioon 6. Periglatsiaalne disjunktsioon 7. Vahemere disjunktsioon 8. Musta mere disjunktsioon 9. Euroopa-Aasia disjunktsioon 10. Lesitaania disjunktsioon Perekonna levialade koondumise põhjusteks võivad olla: 1. Praegusaegseks tekkekeskmeks olemine primaarne arengutsenter, kus toimub uute liikide teke; 2
"French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari "Kriminaalromaan vanast Tallinnast" "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" (2010 ja 2011) "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus" (2010) "Apteeker Melchior ja timuka tütar" (2011) "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja" (2013) "Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika" (2014) Lühiromaanid: "Gondvana lapsed" (1999) "Uskmatuse hind" (1999) "Excelsuse konkistadoorid" (1999) "Pan Grpowski jõulud" (1999) "Obernoni Apokrüüf" (2000) "Capaneusi Harta" (2000) "Mees, kes ei joonud viskit" (2001) "Väendru" (2001) "Hathawareti teener" (2002) "Maris Stella" (2003) 10 "Tagasi tulevikku IV" (2003) 11 Jutud:
LAAMTEKTOONIKA e. LAAMADE LIIKUMINE Laam = maakoor + vahevöö ülaosa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline ning erineva temperatuuri ja tihedusega, selle liikumisest tekkivad pöörised panevad laamad liikuma. Selle avastas Alfred Wegener. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. Laamasid on kokku 7 suurt ja 20 väiksemat. Geoloogilised protsessid laamade liikumisel: 1. ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge Lõuna-Ameerika ja Nazca laam a) ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem, läheb mandrilise alla) b) maavärinad c) vulkaanipursked d) kurdmäestike (kõrged mäestikud) teke e) Süvikute teke 2
Jää kujundas pinnamoodi kulutades ja kuhjates. Mandrite teke ja areng 1. Miljoneid aastaid tagasi oli Maal ainult üks suur manner Pangea. See lagunes osadeks(200 milj. a tagasi), mis hakkasid aeglaselt liikuma oma praegustele kohtadele. 2. Lagunemise järel tekkisid Lauraasia( p.p) ja Gondvana (l.p.) Ennustatakse, et 50 miljoni aasta pärast Vahemeri kaob ära, kuna Aafrika liigub põhja poole. Ennustatakse ka Atlandi ookeani laienemist. Bioloogiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon on elu Koos maismaataimedega tulid areng Maal esimestest maismaale ka esimesed maismaa elusolenditest kuni inimeseni. loomad. Esimesed elusolendid ilmusid Esimesed maismaaloomad olid
liivakõrbed. Austraalia Riigid: Loodus: Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m).Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas; nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastaaegadel. Reljeef: Suurem osa Austraaliast on iidse Gondvana mandri jäänuk. Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori
bussireise. Bahemian Travel korraldab 7päevast reisi, kus tutvutakse Budapestiga. Doonau jõe lähistel oleva kolme linna: Esztergomi, Visegradi ja Szentendrega. Külastatakse veiniistandusi, termaalveekeskusi. Tensi- Reisid korraldavad Ungari- Slovakkia reisi, kus Ungaris külastatakse Demänovska karstikoopaid, Egerit, Budapesti kuulsamat turgu, termaalveekeskust ja õhtul on laevasõit Doonaul ja peale seda nauditakse Gelleri mäel linnavaadet. Gondvana Reisid reklaamivad reisi, kui reisi Madjarite Maale. Kus külastatakse suursuguseid Budat ja Pesti, termaalveekeskust, puhatakse Balatoni ääres, külastatakse viinamarjaistandusi Kaunite naiste orus, kangelaslikku Egeri kindlust ja põhjapoolsemat minaretti. Ungari turism kindlasti areneb aastatega ja sellel on paljud eelised termaalvete näol. Joonis 4. Termaalveepark koopas 10 Kokkuvõte
Austraalia Maastik Suurem osa Austraaliast on iidse Gondvana mandri jäänuk. Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud
Laamtektoonika (laamade liikumine) Laam maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke
Geoloogiline ehitus Mato Grosso asetseb eelkambriumist pärineval Brasiilia kilbil Lõuna-Ameerika platvormil, mille enamasti liivakivist koosnevad settekivimid pärinevad paleosoikumisse jäävast perioodist. 300 miljonit aastat tagasi, karboni ajastul, kuulus nüüdne Lõuna-Ameerika kontinent selleaegse ühtse Paengaea kontinendi koosseisu, 200 miljonit aastat tagasi eraldus ta sellest moodustades Gondvana kontinendi koos enamuse nüüdsete lõinapoolkera mandritega. Seetõttu on Mato Grosso piirkonnal suuri sarnasusi Aafrika geoloogilise ehitusega just koostisainete poolest - kvarts... Inimeste hulgas on Mato Grosso platoo ajaloo vältel leidnud kuulsust just seal piirkonnas leiduvate vääriskivide ja -metallidega: raud, mangaan, boksiit, plii, tsink, antimon ja volfram. Ka esimesed eurooplaste asustused rajati 17. sajandil kulla, teemandite ja teiste väärismineralide jahtijate poolt
Eesti oli sel ajal ekvaatoril delta alana. Kivimid Lõuna-Eestis (Pärnu-Mustvee joonest lõuna pool). Ahja, Võhandu, Piusa jõe alad, kallaste paljandid. Väike nurk kagu-Eestis on karbonaatne (ülem-devon). Devonis on oluline ka savi. Devoni lõpuks tõusis Eesti ala mere pinnale, edaspidisest ajast pole setteid säilinud. Eestis Piusa klaasiliiv ja rasksulav savi KARBON, C, (355-298 miljonit aastat tagasi) lõunapoolkeral oli sel ajal hiiglaslik Gondvana manner ja seal oli ulatuslik jäätumine. See põhjustas mere alanemist. Taimedest olid hiidosjad, kollad. Loomadest arenesid ruttu selgroogsed-roomajad ja kahepaiksed, oli haide hiilgeaeg. Kiiresti arenesid ka putukad, hulkjalgsed ja ämblikulaadsed. Niisketes põlismetsades ämblikud, tarakanid, rohutirtsud, teod, hilkjalgsed, kiilid, troopiline ja kaks parasvöötme ala. PERM, P, (298-250 miljonit aastat tagasi) Gondvana manner lagunes ära, taimestik põhiliselt
miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks (joonis 1.)(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html). Joonis 1. paleosoikumi geokronoloogiline tabel Selle aja aja jooksul leidsid aset baikali, kaledoonia ja hertsüünia kurrutused. Üldise maakerke tagajärjel tekkis vana Angara mannaer, aegkonna alguses lõunapoolkeral kujunenud Gondvana hiidmandril esines korduvalt mandrijäätumisi (I.Arold, 1987). Paleosoikumis toimus kaks väga olulist sündmust organismide arengus: · Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid · Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna
annaabi.ee 
