bioloogiale, geoloogiale ja mineraloogiale. Uut inspiratsiooni sai ta Itaaliareisist. See mõjutas looma luuletsüklit ,,Rooma eleegiad". Sellest tulenevalt sai kirjutatud ka näidendid ,,Egmont" , Iphigeneia Taurises", Romaan ,,Noore Wertheri kannatused" oli kirjutatud Goethe isiklike elamuste põhjal, mil ta oli juurapraktikal 1772. aastal Wetzlari kohtu juures. Ta armus maakonnaametniku tütresse, kes oli aga kihlatud ja Goethe jäi naist taga igatsema. Pärast Wetzlarit oli Goethel veel teine armulugu, mis vastu tema tahtmist katkes. Kõik selle vormis suur kirjanik üheks selles romaanis, tuues sinna detaile mujaltki. Romaan sai tohutu vastukaja. Teose kaudu paljastab kirjanik ühiskonna masendava ebaõigluse kui ka elu traagilise poole tervikuna. Ta näitab põhjusi ja tingimusi, millest kannatus välja kasvab. Üks tähelepanuväärsemaid teoseid oli ka ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad". See romaan oli realistlikum kui ,,Werher". Samas aga ületas nimetatut ka mahult
Goethe (1749-1832) oli saksa kirjanik, filosoof ja looduseuurija. Mees alustas kirjanduslikku tegevust anakreontilise lüürika ja näidendite avaldamisega aastatel 1767-1769. Ta kirjutas palju draamasid, näidendeid ja ballaade. Goethe vaimustus W. Shakerpeare`ist , suhtus samas kriitiliselt klassitsismi ning toetus oma loomingus rahvaluule traditsioonile. Üldtuntud on tema luuletused "Nõmmeroosike", "Ränduri öölaul" ning ballaad "Metshaldjas". 1773.a sai Goethel valmis nn "Alg-Faust", mis oli tol ajal vaid armastuslugu. 1790.a ilmus trükis "Faust. Fragment". See hõlmas nii armastuslugu kui ka noorendamise osa. 1808.a ilmus "Faust I", millele oli autor lisanud ka pühenduse, teatristseeni jms. "Faust II" ilmus 1833.a ning oli eelnevatest palju filosoofilisem. Kirjandusvooluks oli romantism. Materjal on pärit 16.sajandil Saksamaal ilmunud rahvaraamatust "Doktor Faust" ning Marlowe "Doktor Faustuse traagilisest loost".
FAUST Teos nr3 Rain Paloson 10c Johann Wolfgand von Goethe värsstragöödia täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. On arvatud, et teose prototüübiks on 15.-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Goethel töötas oma teose kallal üle kuueküme aasta. Peategelane Faust on teadmis- ja tunnetusjanuline inimene. Ta oli huvitatud mitmetest teadusvaldkondadest ja palju õppinud. Oliomastanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid ikkagi valdas teda rahutus. Faust oli inimesena tavapärasest erinev -- teda huvitasid sündmuste põhjused ja üldpilt rohkem kui detailid. Talle on ülitähtis asja mõte, küsimus: miks?! Faust leidis, et maailm
Mõlemad olid algusest peale teineteisele sümpaatsed. Goethe, tormi ja tungi ajastust, leidlik, innukas ja täis plaane, leidis mitmekülgsete vaimsete hobidega lõbuarmastavast noorest hertsogist endale kolleegi. Nii pea, kui hertsog oli üle võtnud valitsuse juhtimise, kutsus ta Goethe Weimari kohtusse. Kuigi Goethe oli nüüd suhtes koos Franfurdist pärit pankuri ütütre Lili Schönemanniga, ei suutnud ta end abielus ette kujutada. Talle tundus, et materiaalne baas selleks puudus. Goethel polnud kindlat sissetulekut. Seega ei pidanud ta pikalt kaaluma, kui talle pakuti sisenemist riigiteenistusse. 1775. aasta 7. novembril saabus ta Weimari, kuhu ta elu lõpuni elama jäi. Goethe ning temast 8 aastat noorem hertsog said kiiresti tõelisteks sõpradeks. Kuigi elu noore monarhi kohtus pakkus talle hea doosi meelelahutust, algas Weimaris see aeg tema elust, kus ta pidi oma aja jagama kirjutamise ning poliitika vahel. Goethest sai esimene minister ning osa
Goethe peateos, elutöö, mille loomine kestis umbes 60 aastat, on värsstragöödia "FAUST" (I osa ilmus 1808 (G 59a); II osa 1832, Goethe surma-aastal). Teos on vaimukas tihe, muutudes järk-järgult filosoofilisemaks vastavalt sellele, kuidas kasvas Goethe elutarkus. 1773.a sai Goethel valmis nn "Alg-Faust", mis oli tol ajal vaid armastuslugu. 1790.a ilmus trükis "Faust. Fragment". See hõlmas nii armastuslugu kui ka noorendamise osa. 1808.a ilmus "Faust I", millele oli autor lisanud ka pühenduse, teatristseeni jms. "Faust II" ilmus alles 1832.a ning oli eelnevatest palju filosoofilisem. Kirjandusvooluks oli romantism. Materjal on pärit 16.sajandil Saksamaal ilmunud rahvaraamatust "Doktor Faust" ning Marlowe "Doktor Faustuse traagilisest loost". Sisu ülevaade:
Ülikool jäi lõpetamata, ta haigestus, oli kodus ja ravis end. Tervenedes läks Strasbourg'i ülikooli edasi. Seal lõpetas edukalt õigusteaduse kursuse. Tutvus Herderiga ja sai sellest mõjutatud. Herderist ja Goethest said sõbrad ja H avaldas tunduvalt tema maailmapilti. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Tegeles ülikoolipäevil luuletamisega, talle oli iseloomulik armastuse teema, nagu noortele meestele ikka. Goethel on olnud palju naisi, armumisi, kes teda on inspireerinud, elamused on teda õhutanud luuletama. Nooruspõlveluule ei ole nii tähendusrikas, aga märk oli juba maas. Esimene suurem tuntus oli tal näidendiga ''Götz von Berlichingen''. · Aadlik/rüütel esindab ''Tormi ja tungi'' kangelast, kellest hilisemad ''Tormi ja tungi'' tegijad võtsid eeskuju. See oli vastuliikumine valgustusele, mis ülistas mõistust.
47) Sakslane, kes leiutas filmikunsti. 48) Füüsikust filosoof Inglismaal. Tema on loonud mitu füüsikaseadust. 49) Kes oli esimese proosateose looja? Mis teos see oli? Raamat koosnes novellidest ja lühijuttudest. 50) Mõtleja, kes tähtsustas riiki ja oli makjavellismi rajaja. 51) Teos, millest saadi keelde uued mõisted. Nagu näiteks ,,utopistlik" ja ,,utopism". 52) Teos, mis naeruvääristas võltsusklikke ja silmakirjateenreid. 53) Mis teose kirjutamiseks kulus Goethel 60 aastat? 54) Teos, mis on kirjutatud rüütliromaanide paroodiaks? 55) Teos, kus Dante rändab Vergiliusega läbi põrgu ja puhastustule? 56) Teos, kus Dante vabaneb seitsmest surmapatust. 57) Cervantese teos, kus tekkis vastuolu ideaali ja tegelikkuse vahel. 58) Teos, kus peategelane käib neljal maal ja igal maal on elust erinev arusaam. 59) Teos, kus esineb üks Euroopale inimtüüp, kes rohkem mõtleb kui tegutseb; suur kõhkleja.
imetegudest, millega olevat doktor Faust hakkama saanud. „Fausti“ kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta. Suure tõeotsija kuju erutas teda juba noorusest peale ja saatis kuni elu lõpuni. Gothe võttis seda rahvalegendi sügavalt filosoofilises käsituses ning tegi suurejoonelise rahvuseepose. Poeet ei muutnud ka žanri, milles Fausti kuju oli rahva teadvuses omandanud. 2. „Fausti“ saamislugu (ainestik, eeskujud, valmimine). Käsikirjaline „Alg-Faust“ valmis Goethel juba „tormi ja tungi“ perioodil 1772.-1773. a. See piirdus siiski vaid peamiselt Fausti ja Margarete looga. Ilmne on seal Fausti mässumeelsus, rahuldamatus ning ihalus tungida looduse ja vaimu saladustesse. Olles „Alg-Fausti“ käsikirja Itaalia-perioodil töödelnud ja tihendanud, avaldas Goethe selle 1790. a pealkirja all „Faust. Fragment“. Juurde oli selles tulnud nõiaköögi episood.
Ülikooliõpingud jättis pooleli, otsustas õppida elust enesest. Ei ole aadlipäritolu, kodanlikust perest, kuid kodanlus ongi Saksamaal rohkem esiplaanil, kodanlik revolutsioon jääb ära, seda pole vaja. Aristokraat on pigem türann, kõrgaristokraatiat on vähe (hertsogid). Õppinud mitmel pool (Nt Leipzigis). Vanemad polnud Locke'i filosoofia pärijad, mille kohaselt pidi noor inimene õppima mingi mõistliku, praktilise ameti ning luuletajaks olemine ei kõlvanud kuhugile. Seega Goethel sellist vastuolu vanematega ei olnud. Läks ülikooli õigusteadust õppima, kuulas loenguid laiast valdkonnast, isegi meditsiinist, loodusteaduste tundmine kajastub teostes. Tajus, et akadeemiline elu on piiratud, temast ei saanud teadlast, vabamõtleja, luges, õppis ise, pürgimus teadmiste poole. Õpingute vältel tutvus Herderiga, mõneks ajaks tormi ja tungi aktiivne liige. 1775. aastal sõitis Weimarisse, esimene suur loominguperiood (tormi ja tungi vaadete
Ülikooliõpingud jättis pooleli, otsustas õppida elust enesest. Ei ole aadlipäritolu, kodanlikust perest, kuid kodanlus ongi Saksamaal rohkem esiplaanil, kodanlik revolutsioon jääb ära, seda pole vaja. Aristokraat on pigem türann, kõrgaristokraatiat on vähe (hertsogid). Õppinud mitmel pool (Nt Leipzigis). Vanemad polnud Locke'i filosoofia pärijad, mille kohaselt pidi noor inimene õppima mingi mõistliku, praktilise ameti ning luuletajaks olemine ei kõlvanud kuhugile. Seega Goethel sellist vastuolu vanematega ei olnud. Läks ülikooli õigusteadust õppima, kuulas loenguid laiast valdkonnast, isegi meditsiinist, loodusteaduste tundmine kajastub teostes. Tajus, et akadeemiline elu on piiratud, temast ei saanud teadlast, vabamõtleja, luges, õppis ise, pürgimus teadmiste poole. Õpingute vältel tutvus Herderiga, mõneks ajaks tormi ja tungi aktiivne liige. Sai tuntuks. 1775. aastal sõitis Weimarisse, esimene suur
· Õpetus isiksuse uhkest ja murdumatust väärikusest ja · Inimesed tunnevad, et nad on vastuolus iseenda ja tingimatust kohusetäitmisest kujunes roomluse vaimseks teistega. Nad on kaotanud sideme oma sisemise hoiakuks. loomusega. · Stoitsismi mõju märkame G.Brunol, Descartesil, Spinozal, · Neil puudub suunataju. J.Lockeil, I.Kantil, Schilleril ja Goethel · Ometi otsime me korrastatud tervikut. · Mõju kristlusele: · Tung ühtsuse järele · Siin kõnetati maailmas toimuvat "Isana". · Nõuti kõiki rahvaid ja seisusi ületavat armastust. · Kui me kellelegi pilgu heidame, siis ei näe me jalga, kätt, · Selline eluhoiak valmistas kristlusele pinnast. Kuigi keiser veel üht kätt ja pead, vaid organiseerime need elemendid M
Saksamaal rüütliromaan. Neid seob see, et need on ajaviitelisemad kui keskelt läbi 18. sajandi romaan, kergelt erootilised, Kõige vähem erootilised on gooti. Üks olulisemaid kõrgkirjandusse läinud elemente on just nimelt see gootika. Kui klassitsistlikus pärandis oli antiiki matkitud, siis juba 18. sajandil väga palju tegeldi vastavate antiikhoonete kaitsega, 18. sajandi II pool on gooto arhitektuuri taassünni aeg. Nt Goethel on saksa ehituskunstist artikkel. Gooti pärandist sai sellel hetkel uus mood. See ei mõjutanud küll talumajapidamist, see puudutas mõisaid, kus enam ei ehitatud antiigiobjekte, vaid eelistatid gooti laadis ehitusi, kus ka elamud projeteeriti tornidega ja tervate tippudega. Üks selliseid gooti lossi ehitajaid oli Horace Walpole, oli ka kirjanik. Sinna ümber rajas ka goori printsiipidest lähtuva pargi. Sünnib Inglise park,
Siit jõuti improvisatsiooni teatrini, edasi hakati loobuma kirjanduslikust materjalist teatris. Graatsia oli vabaduse ülim väljendus. 18) Goethe teatrivaated ja -tegevus. Ka Goethe ja Schiller pidasid kinni klassitsismi reeglitest (kuigi neid peeti eelromantismi esindajateks). Voltaire tegi katseid, mis lähendas teda romantikutele, ka Goethe kirjutas Shakespeare'i eesmärgil näidendi, kirjutas selle vastukaaluks klassitsismile, internatsionaalsele vaimule rõhutatud saksa vaimsus. Goethel tugevad saksa vaimus näidendid, hiljem ka ,,Faust". Selline rahvuslikkus saab omaseks just romantismile. Goethe avastab enda jaoks Calderoni. 18/19 sajandi vahetusel tekkis romantikute koolkond, Goethe ütles et nemad on tervis ja romantikud on haigus. Oleks pidanud romantismi vastu võtma, aga tegi hoopis vastupidi. See ajastu kasvatas inimeses eelkõige ratsionalismi. Püüdlemine objektiivsuse poole, teaduslikkus, teatud süsteemsus ja metoodilisus
annaabi.ee 
