LÄÄNE-EUROOPA RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE Kristlus sai alguse ca 2000 a. tagasi Palestiinas. Nimetuse sai rajaja Jeesus kristuse järgi. Kristluse algusaegadel oli palju erinevaid kristluse vorme. Sisemised kriisid olid eriti teravad teisel sajandil, kui oluline oli kristlik õpetus nimega gnostitsism. Gnostikute jaoks oli tähtis dualism. Hea ja kuri. Keha on paha. See tuli lämmatada. Oli ka teise äärmusesse jõudvaid rühmi. Need kriisid ületatakse ja lepitakse kokku kindlates kristlikes normides. Rooma riigi ja kiriku kokkupõrge sai alguse Jumalariigi ja maapelase riigi vastuseisust ja küsimusest keisrile annetamise suhtes. Kristlased ei tunnistanud ka keisri jumalikkust. Algab kristlaste tagakiusamine. Traianus 112. a
Silmapaistvamaid apolooge oli Justinos Märter ( surm. 165): · ristiusk on ainus õige usund ja ainus õige filosoofia · ristiusk on ajaloosündmustel põhinev usund, mille on arukas käsitlus jumalast ja sünnis jumalateenistus · antiikfilosoofia ja ristiusu vaheline vastuolu on näiline ... püüdis ühendada kreeka filosoofiat ja ristiusku, pani aluse traditsioonile. 2.sajandi keskpaigas saavutas õitsengu usulisfilosoofiline suund gnoosis ehk gnostitsism, mis sisaldas ainest ida müsteeriumidest, religioonist, filosoofiast, süsteemidest, judaismist ja ristiusust. See õpetus omandas aja jooksul kristliku ilme, Kristusest tehti kogu õpetuse keskpunkt. Gnostikud, kes sageli olid õppinud inimesed näitasid, et nad on kõrgema astme kristlased.Tavaline gnostikute ühendus oli õpetaja ümber koondunud seltskond. Koosolekud olid enamasti salajased ning nende õpetus tehti teatavaks ainuüksi liikmetele. Koostati evangeeliume
Lisaks ka uusreligioone. Monoteismi teooria pärineb kõige põhjalikumal kujul mehel Wilhmelm Schmidt. Tema järgi monoteism on selline usk sellisesse jumalikku olendisse, kes on kõik teised olendid loonud, kes on andnud olenditele nende funktsioonid ja kes juhatab ja kontrollib nende funktsioonide täitmist. -panteism kõik on jumalast, jumal on kõiges. Kõik olendid, esemed, kõik on jumal. Selllist õpetust esineb üsna vähe. Hinduismis üks panteistlik vool; gnostitsism inimese eesmärk on tõsise õppimise, meditatsiooni, teadmiste omandamise abil jõudmine kõrgema teadvuse tasemele, tunda ära et tema hing on vales kohas, madalamal jumala poolt loodud kehas ja et hing peab jõudma oma tõelisse koju, mis on kõrgema jumal algne kodu, kus hinged algselt tulevad -ateism usk sellesse, et jumalat ei ole. Monism Tähtis ei ole maailm, vaid tähtis on inimene ja tema saatus. Pigem idast tulnud õpetused
saj. algul) oma I ja II apoloogiaga, kus esitab neis meisterlikult ristiusu põhijooned ja Irenaeus (sündinud Väike-Aasias kristlaste peres). Irenaeus oli kreeklane, kes noore mehena asus elma Galliasse (Prantsusmaale) Lyoni, kus temast sai presbüter..11 Irenaeuse peamiseks panuseks oligi eksiõpetuste ümberlükkamine ja apostelliku kristluse selgitamine. Ta kirjutas teose ,,Hereesiate vastu" peamiselt vastuseks gnostitsismile. Kusjuures siinkohal on gnostitsism hilisem termin, mis hõlmab endas tervet rida erinevaid, teatud ühisjoontega 2.sajandi sekte.12 Nende järgijad uskusid ülijumalasse, kes on sellest maisest maailmast täielikult eemal, võtmaks isegi mitte osa selle loomisest. Selle halva ,,vusserdisega" sai hakkama keegi väiksem jumalus. Selle kurja maailma ja kõrgeima Jumala vahel on terve hierharhia taevaseid olendeid. Meie füüsilised kehad on sellest maailmast osa, hinged on aga 6 Lane 2002, lk. 15 7 Armstrong 2007, lk. 84 8
Seda kõike tehti salaja ning väljaspool ei mõistnud motiive, seetõttu arvati, et tegevus võis olla ebanormaalne (nt kannibalismi süüdistused jms). Egalitaarne kogukond. Teoreetiliselt oli võimalik, et senaator ja ori olid koguduses üksteisega võrdsed. Impeeriumi kontekstis oli selline olukord suur muutus – staatus ei mänginud enam rolli. III LOENG – 08.09.2020 – KRISTLUS ROOMA RIIGIS KUNI 4. SAJANDINI. TAGAKIUSAMISED, GNOSTITSISM, MONTANISM. VAIMULIKUAMETI KUJUNEMINE. Kristliku ja juutliku kogukondade vaheline lõhe. Ehkki selleks ajaks oli juba paganamisjon alguse saanud, siis juutide ülestõus 70. aastal roomlaste vastu, oleks daatumiks, mil saab lugeda kirstliku kiriku silmnähtavat ja lõplikku eraldumist juutlusest. Lisaks assimilatsioonile juutlusega, tuleb rääkida 1. ja 2. sajandil ka assimilatsioonist hellenistliku Kreeka-Rooma maailmaga. Tasub pilk pöörata kahele mehele – Tertullianus
Teine ja tuntum ametite süsteem on piiskoplik kord. Esile tõuseb episkopos ehk koguduse ülevaataja, tema kõrval teenis diakonos, kes tegutses kiriku rahaasjade ja hoolekandega. Erinevalt rooma süsteemist valiti piiskop terveks eluks, mitte tähtajaliseks perioodiks, piiskop on koguduse teenija, aga mitte roomalik äss. Teisel sajandil tekib ka rangem eristus õigest õpetusest ehk ortodoksiast ja valeõpetustest ehk hereesiatest. Üheks suureks valeõpetuste suunaks oli gnostitsism. Gnostitsism on varakristlik müstiline usulis-filosoofiline vool, mis püüdis ühendada ristiusu ideid kreeka-rooma idealistliku filosoofia ja vanaindia usunditega. Eristatakse mateeriat ja hinge, kusjuures mateeriasse suhtutatakse väga pessimistlikult ning hing on tõelisest vaimumaailmast tõrjutud. Tuntumad gnostikud olid Basileides ja Valentinus. Markioni peetakse samuti valeõpetajaks, küll ei olnud ta gnostik, sest rajas kogudusi.
Alles siis on võimalik hakata sellel ning sellelt edasi orienteeruma. Nii on Jungi hea ja kurja teemat puudutavatele käsitlustele lisatud erinevaid samateemalisi võrdlusi religioonifenomenoloogia alalt. Siin võiks nimetada Jungi võrdlusi taoismi, iraani usundi ning mitmesuguste ,,hõimuusunditega". Püüdes mõista, kuidas Jung oma õpetuseni jõudis, on toodud ka eluloolisi võrdlusi ning tema võimalikke mõjutajaid, nagu näiteks antiikmaailmas levinud spirituaalne vool gnostitsism või 20. sajandi mõjukas teoloog ja religioonifilosoof Rudolf Otto. Jungi loodud analüütilisest psühholoogiast on otseses sõltuvuses tema teoloogilised ideed; seega on ära toodud Jungi psühholoogia põhilised teemassepuutuvad kontseptsoonid kui vältimatud eeldused tema teoloogia õigeks mõistmiseks. Otseselt hea ja kurja küsimuse aruteluga seonduvana on lahti kirjutatud põhilised momendid Jungi diskussioonis hea ja kurja olemuse üle katoliku preestri Victor White`ga.
armukese, kellega saab ka poja. -) Kui ta loeb üht Cicero teost, tekib tal huvi filosoofia vastu ning edasi huvitab teda platonism ja lõpuks jõuab manihheism'i õpetuseni, mis räägib manilastest ja tuleneb ühest Pärsia usukuulutajast Manist. *) Manihheism olemuslikult dualism ehk maailm on jagatud kaheks osaks (nt hea ja halb, must ja valge). Nende õpetuse arust pidi 15 ajandil hea võitma kurja lõplikult. Manilaste õpetus kuulus gnostikute õpetuse alla. :) Gnostitsism tuleneb sõnast gnosis ehk tunnetus, kes uskusid, et jumal tuleb kuidagi ära tunnetada. Nad vastandasid jumalat ja kurja, öeldes, et maailm on kuri ja inimesed peaksid vabanaema kõigest materjaalsesest. -) Augustinust huvitab väga kurjuse omadus mis see on, kust see tuleb. -) Töötab siis retoorika õpetajana Kartaagos ning lõpuks aastal 383 läheb ta Itaaliasse, algselt Rooma ja siis Milaanosse, kus teenib leiba samuti retoorika õpetajana ning seal
Suures osas kujunes KF III-IV sajandil. Tähtsamaid konkureerivaid kultusi Rooma riigis: 1) Vana paganlik usk, millele lisandus keisrikultus. 2) Suurema (aastaaegade jumalanna) kummardamine. 3) Isise ja Osirise kultus, mis pärines Egiptusest. 4) Mithraism, mis pärines Pärsiast. Kõigis neis on tähtsal kohal müstiline element, mis tähendab, et Maailma olemusest võib aru saada müstilise ilmutuse abil, täielikult ja korraga. Kristlik mõtteviis kujunes võitluses ketserlusega 1) Gnostitsism inimene saavutab lunastuse mitte usu, vaid teadmise (gnosis) abil. Kristliku õpetuse arengu jaoks oli väga tähtis vaidlus gnostik Valentinose ja kirikuisa Irenaeuse vahel II sajandil. 2) Arianism. Selle rajas piiskop Arius Aleksandriast. Kristus on Jumala loodud ja sellest madalam, Ta pole Jumala olemust, kuigi tal on osadus Jumalaga. 3) Pelagiuse õpetus. Briti munk Pelagius (IV saj alg.) kahtles pärispatus ja arvas, et inimene võib saada heaks ka oma moraalse püüdlemise ja eluga.
Katarite liikumine kerkib esile 12. saj keskpaigast alates kujutates organiseeritud sekti. Tegu on tõelise vastukirikuga omasid enda piiskoppe, toimusid kirikukogud. Tihti nimetati neid õpetaja või keskuse järgi, nt Lõuna-Prantsusmaal albilased. Ise nimetasid nad end kristlasteks, headeks kristlasteks või puhasteks. Katar tuleb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab "puhas". Õpetus ise pärineb Vahemere idaosast ja selle juured viivad antiikaja lõpuperioodi. Gnostitsism maailm on võitlus hea ja halva: Jumala ja Kuradi vahel. Maine elu on midagi, mis lähtub Kuradist maailm ja naudingud on Saatana loodud. Nende doktriin ei nõudnud enda järgijate enamuselt erilisi eneseohverdusi. Katarite liikumine haaras kõiki elanikekihte nt ka Toulouse'i krahvi. Katarite sekt likvideeriti 13. saj alguses albilaste ristisõdade käigus, aga üksikud rühmad püsisid ka veel 14. saj. Valdeslaste sekti rajas Lyoni kaupmees Valdes 12. saj , algus dateeritud 1173. a
Esimesest algest (sisaldab endas absoluutset õigust, headust) voolab välja järgmine aste - maailmavaim, mõistus (nous). Maailmahing on järgmine aste - psüühiline maailm, tungib läbi vormi ja hingestab konkreetset kosmost. Kolmas aste on mateeria-vormi printsiip - mateeria on vormitu, korrastamata, vastik, paha, kõige oleva algest kõige kaugemal. Mateeria takistab hingel tunnetamast kõrgemaid astmeid. Plotinus: "Ma häbenen, et mul on keha." Gnostitsism - põhineb tunnetuse astmetel. Sarnased jooned uusplatonismiga, aga keerulisem, veel rohkem astmeid. Kuidas siit pääseda? Õpetus langemisest, väljavoolust, pääsemisest. Uuesti tõusmise põhivahendiks on askees. Inimese ja tema õnne kõrgeim eesmärk seisneb selles, et tema hing ühineks uuesti jumalikuga, millest ta on lähtunud. See toimub puhastumise protsessis - katarsis. Ajend, mis meid liikuma paneb on armastus () - puhas vaimne armastus kõrgemate vaimsete väärtuste vastu
annaabi.ee 
