MÄLU Mälu on psüühiline nähtus: tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jms. meeldejätmine, säilitamine, pärastine meenutamine ja kasutamine. Mälu on vaja õppimises, mõtlemises, tajumises, kõnelemises, suhtlemises jmt psüühilises protsessis. Mälu seostab indiviidi minevikku tema oleviku ja tulevikuga. Mälu tähtsaimad omadused on mälu maht ja kestus. [EE 6. kd., lk 498] Lk. 262 Unustamiskõver iseloomustab unustamise kiirust, näidates kui palju meeldejäetust aja möödudes ununeb ehk teisiti öeldes kui palju meeles püsib. Mida suurem on unustamine, seda vähem on jäänud meelde ja vastupidi mida vähem unustati, seda rohkem jäeti meelde. Seepärast võib unustamiskõverat väljendada ka meeldejätmise (säilitamise) kaudu: ordinaatteljele kantakse säilitamise (saving) ulatus protsentides, abstsissteljele esmaõppimisest möödunud aeg (meeldejätmise ehk retentsiooni aeg, retention interval). [joonis 7.9] Unustamiskõverat saab koostada sisutut...
Meeled ja aisting (Gleitmani õpik ptk 4) 1. Mis on proksimaalne ja distaalne stiimul? distaalne stiimul - välismaailma objekt v sündmus proksimaalne stiimul - välismaailmast tulenevad energiad, mis jõuavad vahetult meie meeleorganitesse 2. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J.Locke, empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I.Kant, kaasasündinud sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid). Passiivne tajuja - inimese mõistus on sündides puhas leht - tabula rasa, millele kogemused jätavad oma jälje (John Locke) Aktiivne tajuja - informatsioon organiseeritakse kindlatesse kategooriatesse, kaasasündinud arusaam ruumisuhetest, ajasuhetest 3. Mis on psühhofüüsika? Taju uurimise viis, mis seostab füüsikalise stiimuli omadusi selle poolt tekitatud sensoorsete kogemustega. Üritab leida vastuseid küsimustele: kuidas me tajume heli teisiti, kui helilainete sagedus muutub? Millised muutused toimuvad...
emotsiooni ja tegevuse põhjuslik suhe on hoopiski vastupidine me oleme hirmunud seepärast, et põgeneme (jookseme ära). · Mõistuspärasus ütleb, et ebaõnne puhul on meil kahju, oleme kibestunud ja nutame; karu kohates ehmatame ja põgeneme joostes; meid solvab vastane, muutume vihaseks ja lööme teda. Siin on hüpoteesiks ... me oleme kurvad seepärast, et nutame, vihased 1 (tõlge Gleitmani raamatust) seepärast, et lööme meid solvavat isikut, hirmunud seepärast, et väriseme ... Ilma tajule järgneva kehalise seisundita võib emotsioon olla puhtalt tunnetuslik, väljendudes meie käitumisviisis kahvatumises, norgu vajumises, emotsionaalse soojuse puudumises. Seega, me võime näha karu ja otsustada, et parem on minema joosta, solvangu puhul
! - une ajal kustutatakse mälust juhuslikud ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu Evolutsiooniline hüpotees? - unenäol on hirmu simuleerimise funktsioon, - et in õpiks eluohtlikes olukordades reageerima Aju aktiivsuse epifenomen - Õppematerjalid: Loengukonspektid ja materjalid ÕISis (6 loengut): Meeled I, Meeled II-III (Kuulmine ja nägemine), Taju, Tähelepanu, Teadvus ja uni. Gleitmani jt õpikust peatükid: ,,Sensation", ,,Perception", ,,Consciousness" ,,Psühholoogia gümnaasiumile" õpikust peatükid: 6 (,,Taju"), 1 (,,Psühholoogia, psüühika, teadvus"), ja 2(,,Psühholoogia ajaloost") *Lisa (huvitatutele või selgitavaks materjaliks eesti keeles Gleitmani jt õpiku kõrval, vastavad teemad): Aru ja Bachmann (2009) ,,Tähelepanu ja teadvus", Tereping (1988) ,,Kuulmispsühholoogia", Allik ja Luuk(1980) ,,Nägemispsühholoogia"
vajalikule. ● Evolutsiooniline hüpotees - unenäol on hirmu stimuleerimise funktsioon, et inimene õpiks eluohtlikes olukordades reageerima. ● Freudistlik lähenemine - kõik meie unenäod või enamus neist on ,,sooviunenäod”, st. meie unenäod on meie alateadlikud soovid. Õppematerjalid: Loengukonspektid ja materjalid ÕISis (6 loengut): Meeled I, Meeled II-III (Kuulmine ja nägemine), Taju, Tähelepanu, Teadvus ja uni. Gleitmani jt õpikust peatükid: „Sensation“, „Perception“, „Consciousness“ „Psühholoogia gümnaasiumile“ õpikust peatükid: 6 („Taju“), 1 („Psühholoogia, psüühika, teadvus“), ja 2 („Psühholoogia ajaloost“) *Lisa (huvitatutele või selgitavaks materjaliks eesti keeles Gleitmani jt õpiku kõrval, vastavad teemad): Aru ja Bachmann (2009) „Tähelepanu ja teadvus“, Tereping (1988)
geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid. Unustamise hüpotees - une ajal kustutatakse mälust ebavajalik ja juhuslik info, et jätta ruumi vajalikule. Evolutsiooniline hüpotees - unenäol on hirmu stimuleerimise funktsioon, et inimene õpiks eluohtlikes olukordades reageerima. Freudistlik lähenemine - kõik meie unenäod või enamus neist on ,,sooviunenäod”, st. meie unenäod on meie alateadlikud soovid. Õppematerjalid: Gleitmani jt õpikust peatükid: „Taju“ ja „Teadvus“ Bachmanni õpikust teema: „Tähelepanu ja tähelepanelikkus“ Loengukonspektid „Taju“, „Tähelepanu“ , „Teadvus. Eneseteadvus. Uni“
nende sisu (nt. mida millal ja kuidas teha) oleneb suures osas kultuurist. 20. Milline mäluliik on häirunud järgmisel patsiendil: Naine, 65a., mäletab hästi oma nooruspõlve, kirjeldab üsna täpselt varasemaid töökohti, tunneb ära sugulasi, kuid järkjärgult suudab üha kehvemini piltide järgi ning telepildis ära tunda ning nimetada tuntud avaliku elu tegelasi. Mis haigus seda võiks põhjustada? Semantiline! Entsefaliit? (Gleitmani õpikus oli see välja toodud . . . ) Kahjustunud on ilmselt oimusagara eesosa kui mõeldakse suutmatust uusi mälestusi luua Oimusagar tegeleb uute mälestuste loomisega? Alzheimer Dementsus
L.Kohlbergi moraalse arengu teooria: o u 10 eluaasta: Tagajärg↔motiiv o I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 e.a): 1. hirm karistuse ees, 2. reeglitest kinnipidamine o II konvetsuonaalne periood (10-13 e.a): 3. teiste arvamus, 4. seadused ja kord o III postkonventsionaalne periood (13-... e.a): 5. sisemine koodeks, 6. üliinimlikud normid ja väärtused GLEITMANI RAAMATUST: Mälu: lk-d 358-365; 369-383; 387-389; 393-398 Mõtlemine: 404-408; 411-418; 431-442. Keel: 448-458; 465-480. Areng: 648-657; 664-681; 685-688. MÄLU mõisted: Ajendatud meeldetuletamine- meenutamine, mille puhul mälust leitakse õige asi tänu vihjele või meenutamisele; Äratundmine- meenutamine, mille puhul tuleb hinnata, kas mingi stiimuliga on varem kokku puututud;
· Evolutsiooniline hüpotees: unenäol on hirmu simuleerimise funktsioon, - et in õpiks eluohtlikes olukordades reageerima (Revonsuo, BBS, 2000) Suitsetamise kahju kuulmisele- suitsetajal on veresooned pidevalt ahenenud, seega ainevahetus on häirunud Õppematerjalid: Loengukonspektid ja materjalid ÕISis (7 loengut): ,,Psühhofüüsika", ,,Meeled I", ,,Meeled II: kuulmine", ,,Meeled III: Nägemine", ,,Taju", ,,Tähelepanu", ,,Teadvus ja uni" Gleitmani jt õpikust peatükid: ,,Sensation", ,,Perception", ,,Consciousness" ,,Psühholoogia gümnaasiumile" õpikust peatükid: 6 (,,Taju"), 1 (,,Psühholoogia, psüühika, teadvus"), ja 2 (,,Psühholoogia ajaloost")
Kõik see annab efektiivsema teadmistega manipuleerimise, otsustamise. Ekspertidel arenenum metateadmine- teadmine omaenda tunnetusvõimete ja teadmiste kohta Lugeda veel Psühholoogia gümnaasiumile, J.Allik jt. 18 Mõtlemise areng lapsel lk. 142-147 Probleemide lahendamine lk 136-141 - probleemilahenduse etapid ja ilmnevad takistused - eksperdid vs algajad Gleitmani raamat, peatükk 8 Millised on võimalused tulemaks toime mõtlemisel ilmnevate tõketega/probleemidega? Lk 299-300 (working backwards, finding appropriate analogy, changing representation) KOGNITIIVSED PROTSESSID: TÄHELEPANU .... teadvuse koondamine stiimulite või sündmuste kitsale ringile .... psüühilise tegevuse suunamine ja koondamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähendus
· sellised tunnused on kasulikud paarumiskonkurentsis · sugulise valiku teooriaga saab seletada, kuidas tekkisid o signaaltunnused e. ornamendid (raiskamine) o sport o keel o muusika; kunst; kultuur üleüldse Isaste sigimisedukuse varieeruvus > emaste varieeruvus Miks peavad isased nii palju pingutama ja riskima? · Isaste loomade sigimisedukus varieerub rohkem kui emaste oma (Gleitmani printsiip) naiste ja isaste sigimisedukus peaks keskmiselt olema sama o Isaste sigimisedukus > emaste sigimisedukus o Naiste jaoks surra nii, et sust kedagi järele ei jääks, on naistel väiksem, kuid võimalus, et sured nii, et sul on rohke järglasi, on meestel tõenäolisem. · R. Trivers 1972 o Isased suudavad sigida kiiremini kui emased =>iga konkreetne isane saab oma sigimisedukust suurendada teiste isaste arvelt
annaabi.ee 
