Spartacus ja Ceasar Spartacus (arvatavasti 120 70 eKr) oli gladiaator, kes oli Traakiast vangi võetud. Ta ässitas orje mässule, mille põhjus arvatakse olevat koeralik suhtumine gladiaatoritesse. Aastal 73 eKr alustas ta gladiaatorirte ülestõusu, mille eesmärgiks oli gladiaatorite ja orjade vabastamine.Ta põgenes koos teiste gladiaatoritega koolist. Põgenikud varjusid järsul Vesuuvi mäel, viis ainult üks tee. Ümbruskonna rikastelt röövisid nad endale korraliku relvastuse ja suutsid vastu hakata isegi sõjaväele, sest neid oli lapsest saati elu ja surma peale võitlemiseks õpetatud. Rooma sõjasalgal sulgesid nad tee. Põgenikke ähvardas näljasurm, kuid nad tegid endale metsviinapuu väätidest redelid ja ründasid roomlaste salka tagantpoolt ning purustasid selle totaalselt
Rooma kolosseum Kolosseumi põhiplaan on ovaalne (188*156 meetrit) ja kõrgus 48 meetrit. Peamiseks ehitusmaterjaliks on lubjakivist tellised, mille paikaladumisel pole kasutatud kinnitussegu, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kuid mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Kolosseumi esialgsest ehitusstiilist. See on ehitatud 1.sajand E.K.R. Kolosseumi sisse mahtus istuma kuni 50000 pealtvaatajat. Nad vaatasid gladiaatorite võitluseid. Gladiaatorid võitlesid huntidega, lõvidega ja teiste gladiaatoritega.
Õitse aeg oli klassikalisel ajal, tekkis pidustuste ja juma lõbustuse auks.Pidustusi korraldati rongkäikude korras, kus liiguti kitse või lamba nahad seljas ja soku sarved peas. Sell aeg tähendas Dragöödia soku laulu Rongkäik peatus rahvarohkes kohas, eraldus eeslaulja ehk karoflee, kes hakkas lugusid pajatama jumala detüünuse auks. Ülejäänud koorina antsid hinnangu ehk täiendasid Dragöödiad olid esialgu lõbusad ja hiljem said sügavuse ja sünksuse, oli koos gladiaatoritega. Hiljem hakati etendama anfi teatrites(oli kaks lava). Esimest lava nimetati orkestraks- koori asutus, teine lava oli solistide grupi lava. Teemad olid jumalte ja inimeste läbikäimiste ja juhtumidest ja ka argipäeva teemasid käsitleti. Kõik oli ette määratud. 3 ja 4 perioodi ajal muusika segunes, vallutajate maade kultuuridega. Kultuuride täindamisel lood suuremaid orkestreid.Orkestrid ja muusika oli üha enam valistevate inimeste huvides
(1) Gladiaatorid kuulusid enamasti rikastele kodanikele ning algselt oli mängude korraldamise eesmärgiks näidata perekonna jõukust. Kuid mängudest kujunes väga kiiresti populaarne meelelahutus, millest huvitus kõigi teiste seas ka kogu valimisõiguslik kodanikkond ja mängud omandasid ka poliitilistes võitlustes olulise rolli. Mida efektsemalt ja eelkõige verisemalt olid võistlused korraldatud, seda enam teenis nende organiseerija valijate poolehoidu. Samamoodi gladiaatoritega, mida efektsem, julmem, osavam oli gladiaator, seda enam teenis ta endale, ja nii ka oma peremehele, rahva soosingut. Niisiis hakati mänge korraldama üha rohkem ja rohkem ning eriti palju paigutus neid just valimiste eelsesse perioodi (1). Nii nagu tänapäevalgi, anti ka tol ajal valijaskonnale erinevaid lubadusi, tihti oli selleks peale valmisvõidu saavutamist erakordse etenduse korraldamine. Tavaliseks muutus
kasv ja rändkarja kasvatajad otsisid uusi karjamaid ning tungisid lääne poole. 2)Lääne pool asuvad põlluharijad olid sunnitud rändkarjakasvatajate peale tungi tulemusel omakorda liikuma lääne poole ja nii jõudsid germaani hõimud lääne rooma aladele. Gladiaatorite mängud- Said alguse etruskide tavast tuua surnute auks rituaalseid inimohvreid. Toimusid amfiteatrites. Gladiaator oli Vana-Roomas elukutseline võitleja, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatoritega, mõnikord elu ja surma peale. Gladiaatorite relvadeks olid mõõk ja kilp, võrk ning kolmhark Colosseum- suurim amfiteater Roomas. Mahutab 50 000 pealtvaatajat. Foorum- turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7. sajandil eKr. Akvedukt- sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Rajati palju Vana- Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Caracalla termid- Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid
kolleegium. b) Foorum rahva kogunemiseks määratud väljak, poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. c) Panteon kõigi jumalate tempel. d) Akvedukt-lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed e) Termid- avalikud saunud või nn spaad f) Colosseum-amfiteater, sai nime nero kolossi järgi g) Gladiaator- elukutseline võitleja, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatoritega, vahest elu ja surma peale. 17. Täitke tabel: Rooma ida- ja lääneprovintside võrdlus lääneprovintsid idaprovintsid asukoht Gallia, britannia, hispaania Kreeka, väikeaasia, süüria ja põhjaaafrika ja egiptus keel Ladina/itaalia kreeka arengutase Nõrg. arenenud arenenenum
üle saja ja järgnevatel sajanditel kasvas see arv kuni saja seitsmekümneni - parimate hobuste nime, vanust, sugupuud ja võitude arvu teadis peast iga lapski. Selliste hobuste hind oli mitu miljonit sestertsi ( nad olid palju kallimad kui hinnatud lauljad, näitlejad või gladiaatorid) - tsirkusest sai roomlaste kogunemiskoht - Nero lasi rajada omaenda tsirkuse - vabariigi päevil ei karistatud kurjategijaid tihti mitte surmaga, vaid nad pidid võitlema kiskjate või gladiaatoritega - Nero ajal võitlesid esimest korda omavahel naised - gladiaatori surma või elu üle otsustas publik - Nero armastas vaatemänge aga vihkas sõdasid - riigiametnikel keelati korraldada gladiaatorite võitlusi, loomajahte ja muid taolisi mänge rahva kulul - kõik teed viisid Rooma Eufrati äärsed kõrbed, Alpi mäekurud ja Põhja-Aafrika kõnnumaad kõikjal leidus teid Rooma - Via Appiat oli Appius Claudiuse poolt rajatud siledaks tahutud basaltkividest tee, mis polnud
Teistest eemal seisis Mirza, kes ei võtnud osa sündmustest. Artorix vaatas teda armunud silmadega ning tüdruku ustavus jaarmastus venna vastu tegid Mirza noormehe silmis veel kallimaks ja veetlevamaks. Artorix tõstis peekri ja tegi ettepaneku juua Mirza, Spartacuse õe õnne peale. 15.PEATÜKK Pärast Publius Variniuse teist lüüasaamist hakati Kampaanias toimunu üle tõsiselt järele mõtlema. Variniuselt võeti õigust sõjapidamiseks gladiaatoritega ära ning see anti hoopis Gaius Anfidius Orestesele. Talle anti kolmekümne tuhande mehe suurune armee. Kevade tulekul asusid mõlemad väed üksteise vastu liikuma ja toimus tühine taplus, mille järel pidi Spartacus taanduma Formiaesse. Spartacus lahkus kaheksa leegioniga uuesti vaenlase vast, kui see ei võtnud väljakutset vastu. Seejärel piiras gladiaatorite juht Orestese laagri täiesti ümber ja asetas ta paratamatuse ette kas lahingusse astuda või nälga surra. Pärast
Gladiaatorite võitlusel oli kõige tavalisemaks jõukatsumine kahe erinevas relvastuses võitleja vahel. Üks neist oli varustatud kiivri, rinnakaitse, kilbi ja mõõgaga, teise relvastusse kuulus kolmhark ja võrk. Võidetu saatuse otsustas publik, kes ülespidi osutatud pöidlaga andis märku armuandmisest, allapoole pööratud pöial andis märku võidetu tapmisest. Kui kohal viibis keiser siis jäi lõplik otsus tema teha. Omavahel lasti võidelda ka metsloomadel ja metsloomadel gladiaatoritega. Kõige suurejoonelisemad olid aga merelahingud, neid võis pidada Tiberi jõel aga Caesar lasi selleks eraldi kaevata paisjärve. Gladiaatorite jõukatsumise kõrval nauditi ka hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Võistles neli võistkonda, igal võistkonnal oli Rooma elanike seas kindel ja kirglik pooldajaskond. Nagu gladiaatoridki, olid kaarikujuhid enamasti orjad, kuid edukamad neist võitsid kuulsust ja võisid loota vabanemisele ning suurtele auhinna-rahadele võitude eest.
Seostas kehavedelike taset mitte ainult haigustega vaid ka kindla isiksusetüübiga. Kõige olulisem väline jõud oli toitumine. Võis kehavedelikud segamini ajada.... Platon. Tema arvates keha ja hing üksteist ei mõjuta. Hing saab olla igavene, see on püsiv. Keha on noorem, aga tekkiv ja kaduv. Galenos (129-199). Vana-Rooma arst ja anatoom. Võttis kokku antiikaegse teadmise ja panustas ka ise. Eelkõige anatoomi karjääriga seostuv. Põhineb Hippokratesel. Töötas gladiaatoritega ja sai sealt palju teadmisi kehast. Lisaks lahkas loomi. Laiendas loomade lahkamise teadmisi inimestele, näiteks lülisamba vigastuste osas. Uskus, et neli kehavedelikku mitte ainult ei määra domineerivat temperamenditüüpi vaid need tüübid ka toetavad kindlate haiguste esinemist. Nii kehaline kui psüühiline haigus põhinevad füüsilisel baasil. Interpreteerib Hippokratest nii, et kui sul on mingi sapp kõrge, see tuleneb kehast. Psüühika ei oma rolli haiguse tekkes. Tema loodud
isiklikult kohal või mitte. Hiljem Nero mõistis, et rahvas armastab teda ja ta vaatemänge ja vaatas etendusi avatud rõdult. Et rahva armastust võita, lasi Nero rajada Tiberi paremale kaldale omaenda tsirkuse, mis oli mõeldud ka gladiaatorite võitluse, armastatuima meelelahutuse, pakkumiseks. Vabariigi ajal ei pruugitud surmamõistetuid hukata, vaid anti neile võimalus, võitlemine loomade või gladiaatoritega. Üheainsa suure tsirkuseetenduse jooksul tapeti Roomas nõndapalju eksootilisi loomi, et saaks täita mõne tänapäevase Euroopa loomaaia. 8 Keiser laval Nero mitte ainult ei korraldanud vaid osales ka ise võidusõitudel, lauluvõistlustel. Laulev ja võidu sõitev keiser oli rahvale uudiseks ja pljud tulid juba ainuüksi sellepärast kohale. Keiser pidi ennast allutama kõikidele kitara saatel laulmise reeglitele
juures ja tegeles sõdalaste õpetamisega, tuli tema juurde saadik Rooma senatilt. Ta rääkis, et on ratsanik Gaius Rufus Ralla ja tuli konsul Marcus Terentius Varro Luculluse poolt. Ta tegi ettepaneku vabastada rooma vangid lunaraha eest. Spartacus, tark mees nagu ta on, teadis, et saadik oli tulnud vale nime all ja oli tegelikult konsul ise. Ta ütles, et kui ta pole relvi saanud kahekümne päeva pärast, lööb ta kõik vangid risti, nagu seda tehti vangi kukkunud gladiaatoritega. Spartacus oli maganud umbes kaks tundi, kui teda äratas pikk suudlus huultele. See naine oli Eutybis, kes avaldas oma armastust talle. Spartacus, hoides oma medaljonist kinni, ei vastanud ta armastusele ning käskis tal lahkuda ning mitte kunagi enam sellesse telki astuda. Naine lahkus, Spartacus aga avas medaljoni ja kattis suudlustega selles peituvad juuksekiharad. · Desertöör (lk 283) väejooksik.
käsitlevad Rooma ajalugu. Plutarchos Vana-Kreeka ajaloolane, biograaf, esseist ja keskplatonist, keda tuntakse eelkõige tema põhiteoste "Paralleelsed elulood" ja "Moralia" Kirjutas kuulsatest Kreeka ja Rooma figuuridest elulugusid. Ptolemaios Kreeka astroloog, astronoom, matemaatik, geograaf. Kinnitas geotsentrilise maailmasüsteemi. tegutses Egiptuses. Galenos Vana-Rooma arst ja anatoom; teadmised pärinesid gladiaatoritega töötamisest ja loomade lahkamistest ning need jäid Euroopas ületamatuteks kuni 15. sajandini. Markus Vana-Rooma keiser; filosoof keisritroonil. Kirjutas filosoofilise raamatu Aurelius "Iseendale". Valitsejana tuli tal enamiku ajast tegeleda germaanlaste ja teiste vaenulike jõudude rünnakute tõrjumisega, mistõttu ta viibis Roomas väga harva.Suri loomulikku surma.
iure hereditario; temale piisanuks üksnes isa jälgedes käimisest ning sõdurid ja kodanikud oleksid olnud rahul; julma ja loomaliku meelelaadiga inimesena ent pöördus tema lahutama sõdurite meelt - saamaks võimalust oma röövellikkuse rakendamiseks kodanike peal - ning andis armeele vabad käed kõlvatusteks ja häbematusteks; teisest küljest alandus ta oma väärikust ei millekski pidades sageli võitlema teatrites gladiaatoritega ja saatis korda muid äärmiselt põlastusväärseid, keiserliku ülevusega vähe kokkusobivaid asju, mis muutsid ta sõdurite silmis põlatuks. Et tema oli ühest küljest vihatud ja teisest põlatud, siis sepitseti tema vastu vandenõu võeti talt elu. 26. Jääb üle jutustada Maximinuse omadustest. Tema oli äärmiselt sõjakas meesterahvas; et sõdurid olid tüdinenud Alexandri lodevusest - temast oli juttu eespool -, siis tapsid nad tema ja valisid keisririigi
Nt lima seostas talvega, veri kevadeda , must sapp sügisega ja kollane sapp suvi. Lisaks oli seos kindla isiksusetüübiga. Sangviinik (jõuline, optimistlik) domineeriv veri. Platon. Tema vastupidiselt vaatas keha ja vaimu kui eraldiseisvat kooslust. Need üksteist ei mõjuta. Ütleb, et keha on noorem kui hing ja et hingel on erinevad osad. Galenos. Vana-Rooma arst ja anatoom. Arendas edasi Hippokratese vaateid. Tema teadmised pärinesid suuresti gladiaatoritega töötamisest ja loomade lahkamisest. Hiljem oli lahkamine keelatud nii et kuni 15.sajandini jäid tema ideed ületamatuteks. Inimesi ta ei lahanud. Tema arvates põhineb nii kehaline kui ka psüühiline haigus kehalisel baasil. Usus, et need neli kehavedelikku ei määra ainult need temperamendi tüübid vaid need tüübid toetavad ka teatavate haiguste teket. Nt melanhoolikud põevad sagedamini rinnavähki.Psüühika ei oma rolli haiguse tekkes. Sest nt see
Antoninus Pius (138-161); sisemise ühtsuse kõrgaeg. Marcus Aurelius (161-180): stoistlik, nägi keisrivõimu osana maailma jumalikust korraldusest, kus valitseja täidab enda kohustust nagu teisedki, kuid tal on suurem vastutus. Ikaldusaastad, majandusraskus, idapiiril sõjaretk Partia vastu, Doonaul ründasid germaani rahvad. Suutis tagasi lüüa,kuid suri väeleeris. Temaga lõppes heade adoptiivkeisrite ajajärk. Commodus (180-192): autoritaarne, võrdles end Heraklesega, võitles gladiaatoritega, kiusas taga opositsioonilisi senaatoreid. Kodusõda Septimus Severus (193-211): tuli kodusõjas võimule, kahandas senati mõju, otsis tuge sõjaväelt, suurendas sõdurite palka, hoolitses nende eest, lubas sinna provintsielanikke, kes said niimoodi karjääri teha. senati provintialiseerumine. Tõstis makse. Senati ja keisri liit asendus sõjaväelise autoritaarse monarhiaga. Carcalla (211-217): julm ja võimetu. Grandioossed ehitised: termid. 212 eKr kuulutas kõik
annaabi.ee 
