934 62.802 0.00 1 Qkv' Cp 4.187 13.96 2 Qk Δt 10 74.10 3 Gtsv I T°C 5 15 0.00 4 Qsv I η 0.98 0.98 13.96 5 Qsv II t''k 150 0.00 6 Gkv t'k 70 0.00 7 t'sv'' 47.63 8 Gtsv II 47.63 9 Gt 69.46 10 Gk1 69.46 11 Gk2 41.21 12 Gkr2 47.23 13 Gkr1 25.40 15 Gtr2 19.38 14 Gtr1 0.00 1 Glv Gktv 2.78 0.00 2 Gtv t ktv´´ 20 20.00 3 t ktv h sv´ 628.02 #DIV/0! 4 t d/ktv h sv´´ 293.076 #DIV/0! 5 t ktv' ƞ sv 0.98 0.00 6 G lv*h lv t lv 104 2
............................. 50 1 1. LÄHTEÜLESANNE 2 2. PLAADI ARVUTUS 2.1. Koormused plaadile Valin h1=100 mm plaadi paksuseks ja betoonipõrand paksusega h2=30 mm. Plaat arvutatakse talana laiusega b=1 m. Normkoormused: - kasuskoormus qk = 8.0 1 = 8.0kN / m - omakaal - betoonipõranda omakaal gk1 = 0.03 24 1 = 0.72kN / m - raudbetoonvahelaeplaadi omakaal gk 2 = 0.1 25 1 = 2.5kN / m Arvutuskoormused: - kasuskoormus qd = q qk = 1.5 8.0 = 12.0kN / m - omakaal - betoonipõranda omakaal gd1 = g gk1 = 1.35 0.72 = 0.97kN / m - raudbetoonvahelaeplaadi omakaal gd2 = g gk 2 = 1.35 2.5 = 3.38kN / m - koormus kokku
Allpool tugevasti gleistunud G. Eestis 22,7%, harival maal 16,9%. Gh paas kõrg. kui 30cm,paas kollakas. Gk- keemine kõrg. kui 30cm. G0- Keemine 30-60cm.Looduslike aladel nõrgalt happelised. põllul neutraalne. G(0) pH üle 5,6, tekkinud karb.vaesel C-l. GI on leetumistunnusteta. G(I) pH alla 5,6. LkG ülaosas võib toimuda leetumine. Alaosas LP mulla tunnused. Turvastunud mullad (G1): paepealsed, rähksed, küllastunud, küllastumata, leede (Gh1, Gk1, G01, GI1, LG1)- Alaliselt liigniisked mullad, ülemiseks hor. on 10-30cm. Turbahorisont või turvastunud metsakõdu. T all asuv mineraalne osa tugevasti gleistunud. Esinevad looduslikel aladel. Eesti muldkattes 6,3%, millest neljandik turvastunud leedemullad LG1. L-Eesti ja Pärnu madalikud, Hiiumaa, Soomaa põhjaosa. Aeglaselt soojenevad külmad mullad ja kultuuristamisel vajavad kuivendamist. pH G01 alla 5,6.
Muld Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Kh + + Khg + Gh + Gh1 + K + + + Kk + Kg + + Kkg + Gk + + + Gk1 + Ko + Kog + Go + + + Go1 + + Kl + + Klg + Gl + + +
G(I) Küllastumata gleimuld os, tr, an LPG Kahkjas gleimuld kr, kr-ms LkG Leetunud gleimuld kr, kr-ms LG Leede-gleimuld sn, kr Turvastunud mullad Gh1 Paepealne turvastunud muld os Gk1 Rähkne turvastunud muld os Go1 Küllastunud turvastunud muld an, an-tr GI1 Küllastumata turvastunud muld os, tr LG1 Leede-turvastunud muld sn, kr B. ANORMAALSED MULLAD Lammimullad
loetakse veereziimi ebastabiilseks. Samuti kaasneb lessiveerumine. Oluliseks tunnuseks on mullaprofiilis nähtavad sügavad ,,keeled". Lähte-kivimiks peamiselt punakaspruun karbonaadivaene moreen. Kihisemine puudub või on sügavamal kui 1m. Juhtiv mullatekkeprotsess: näivleetumine (ülagleistumine ja lessiveerumine). 58. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel. I mitteharitavad mullad- looduslikud rohumaad ja metsamaa. Kh´, K´, Gh´, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S,R II haritavad mullad- - head põllutüübilised haritavad maad- A-Agrorühm Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrgade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad. Universaalse kasutussobivusega mullad -keskmised põllutüübilised haritavad maad- B-agrorühm. Võrreldes A agrorühma muldadega on kas kergem või raskem lõimis. Veereziimilt parasniisked, kuivendatud või kuivendamata poolhürdomorfsed mullad
64. Muldade harimiskindlus. harimiskindlus intensiivse mullaharimiseg kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes mis vähendavad potensiaalset mulla viljakust mullaharimise a)harimiskindlad mullad võib kasvatada intesniivset mulla harimis t nõudvaid kultuute b) piiratud harimiskinldusega mullad c) harimisõrnad mullad 65. Muldade haritavus. mitteharitavad mullad-looduslikud rohumaad ja metsamaa Kh K Gh Gh1 Gk1 L(k) L LG LG1 S R haritavad mullad: a) head põllutüübilised haritavad maad b)keskmised põllutüübilised haritavad maad c)rohumaatüübilised haritavad maad muldade haritavus kergelt haritavad mullad (kergelt lõimised vähe kive) keskmiselt (raskem lõimis rohkem niiskust nõrgalt kivised) ja raskelt (tugevasti kivised, rasked lõimised, niisked) 66. Muldade degradatsioon ja kaitse.
· Hu sisaldus tüsedamates 5 6% (metsamull) Kõige rohkem on Kh muldi Ida-Virumaal, Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Suuremad · Nüld: 0,22 0,24% loopealsed veel Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal · C:N metsamuldades 15 16 Kaasnevad mullad: K , Khg, Kg, Gh, Gk, G0, G(0), Gh1, Gk1, G01 põllumuldades 10 11 Kh kogu maafondist 1,2% (45,9 tuh ha), sh. haritaval maal 0,8% (8,7 tuh ha) · Hu-varu üle 150 Mg ha-1 · Elutegevusest on haaratud peeneselisem osa Rähksed rendsiinad K · Korest mahu järgi 20 50%, kuni 80%
sobiv ühele liigile, teisele mitte); Muldade harimiskindlus (kui harimisega mõjutame ja muudame harimisega mulla omadusi halvemaks); Mulla haritavus kui raske on põldu harida (mõnda mulda lihtne kaevata, teist mitte). Mõned mullad on sellised, mis ei sobi üldse harimiseks peavad olema metsa ja heinamaa all. Põllumajanduslikku väärtust ei oma. Mitteharitavad mullad: Kh', K', Gh', Gh1. Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R (osad mullad õhukese huumuskihiga, leedemuldadel puudus põhimõtteliselt huumushorisont, rabamuld on toiteainetevaesed). Haritavad mullad: 1) Head põllutüübilised haritavad maad - A. Keskmise lõimisega, parasniisked. Universaalne kasutussobivus kõigile, ka kõige nõudlikumatele taimedele. 2) Keskmised põllutüübilised haritavad maad B. 3) Rohumaatüübilised haritavad maad C
Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. VIII. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv. 60. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel- Mitteharitavad mullad looduslik rohumaa ja metsamaa. Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R.Haritavad mullad:Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm.Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrkade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad. Universaalse kasutussobivusega mullad. Keskmised põllutüübilised haritavad maad B agrorühm.Võrreldes A agrorühma muldadega on kas kergem või raskem lõimis. Veereziimilt parasniisked, kuivendatud või
Haritaval maal on gleimuldi 16,9% ja metsamaadel 30%. Kõige rohkem leidub leostunud ja küllastunud gleimuldi. Suurimad levikualad on Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Soomaa põhjaosa ja Hiiumaa. VI Tüüp Turvastunud mullad G1 On alaliselt liigniisked, mille ülemiseks horisondiks on 10...30 cm turbahorisont T või turvastunud metsakõdu OT. Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine ja turvastumine. 1. Paepealne turvastunud muld Gh1. Tpr: T3-(CG)-Dg. 2. Rähkne turvastunud muld Gk1. Kihisemine kõrgema kui 30 cm. Tpr: (T2)-T3-BG-CG. 3. Küllastunud turvastunud muld Go1. Turbahorisondis pHKCl >5,6 (6,0). Tpr: T-BG-CG. 4. Küllastumata turvastunud muld GI1. Turbahorisondis pHKCl <5,6 (6,0). Tpr: T-(AT)-G-CG. 5. Leede-turvastunud muld LG1. Happelised metsa liivmullad, esineb leethorisont. Tpr: O-T1-AT-Bhf-BG-CG. Turvastunud mullad esinevad valdavalt ainult looduslikel aladel. Kultuuristamisel kujuneb
27 lg w1 = -1, 32 dk lg w2 = 1, 6 dk lg w3 = 1, 76dk lg w4 = 1, 70 dk lg w5 = 1,96 dk lg w6 = 2, 43dk lg wE = 2dk lg wEM = 1, 96 dk 20 log K L = 20 log 3430 = 70, 7dB K L ( kor ) = 20 log 56dB 56 = 2,8 102,8 = 631 20 K L ( kor ) 631 KTS ( kor ) = = = 0, 00719 K M gK1( kor ) 25,9g3388 Leidsime, et etteantud peatagasiside ei olnud piisav, nüüd viime korrigeeritud peatagasisideme lahtise süsteemi ülekandefunktsiooni. 3388g(1 + pT0 ) WL ( kor ) = W1( kor ) gWM gWTS ( kor ) = g 0, 0000709 p + 0,00485p 3 + 0,101p 2 + 21 p + 1 4
Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. VIII. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv. 60. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel- Mitteharitavad mullad looduslik rohumaa ja metsamaa. Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R.Haritavad mullad:Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm.Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrkade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad. Universaalse kasutussobivusega mullad. Keskmised põllutüübilised haritavad maad B agrorühm.Võrreldes A agrorühma muldadega on kas kergem või raskem lõimis. Veereziimilt parasniisked, kuivendatud või
Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv. 74. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel. Mitteharitavad mullad looduslikud rohumaad ja metsamaa. Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R. Haritavad mullad: a) Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm. Universaalse kasutussobivusega mullad. b) Keskmised põllutüübilised haritavad maad B agrorühm. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad. c) Rohumaatüübilised haritavad maad C agrorühm. Piiratud kasutussobivusega mullad. Agrorühmad jagunevad omakorda 29 allrühma. Igasse allrühma kuulub rida lähedaste omadustega muldi. 75. Muldade harimiskindlus.
ära liivakihid ning tekivad neutraalsed liigniisked mullad. Valem võib olla AT-G. Jaotatakse pindmise kihi ehk AT horisondi ph järgi kaheks: a)küllastunud G(o), ph üle 5,6 b) küllastumata G(I), ph alla 5,6. See ph on mõdetud KCl lahuses. Väga head rohumaa mullad. 4)Turvastunud gleimullad G1 on mullad, mils tekivad, kui AT asemel on alla 30 cm tüse turbahorisont. Need jaotatakse: a)turvastunud paepealne Gh1 b)turvastunud rähkmuld Gk1 c) küllastunud turvastunud gleimuld G(o)1 d)küllastumata turvastunud gleimuld G(I)1. Ainus õige kasutusviis nendele muldadele on pikaajalised kultuurniidud. Põõluks ei saa neid kasutada seetõttu, et kui ära kuivendada, siis see 30 cm turvast kuivab kokku. VIII Soomullad S tekivad kahel viisil: 1) veekogude kinnikasvamise tulemusena 2)turvastunud muldade (LG1, mis on happeline ja G1, mis on aluseline) soostumise tulemusena. Põhitunnuseks
Haritaval maal on gleimuldi 16,9% ja metsamaadel 30%. Kõige rohkem leidub leostunud ja küllastunud gleimuldi. Suurimad levikualad on Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Soomaa põhjaosa ja Hiiumaa. VI Tüüp Turvastunud mullad G1 On alaliselt liigniisked, mille ülemiseks horisondiks on 10...30 cm turbahorisont T või turvastunud metsakõdu OT. Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine ja turvastumine. 1. Paepealne turvastunud muld Gh1. Tpr: T3-(CG)-Dg. 2. Rähkne turvastunud muld Gk1. Kihisemine kõrgema kui 30 cm. Tpr: (T2)-T3-BG-CG. 3. Küllastunud turvastunud muld Go1. Turbahorisondis pHKCl >5,6 (6,0). Tpr: T-BG-CG. 26 4. Küllastumata turvastunud muld GI1. Turbahorisondis pHKCl <5,6 (6,0). Tpr: T-(AT)-G-CG. 5. Leede-turvastunud muld LG1. Happelised metsa liivmullad, esineb leethorisont. Tpr: O-T1-AT-Bhf-BG-CG. Turvastunud mullad esinevad valdavalt ainult looduslikel aladel. Kultuuristamisel kujuneb
annaabi.ee 
