anda. Kuninga salasepitsusi revolutsiooni vastu tõendas lossist leitud kirjavahetus emigrantidega. Rahvuskonvendis toimunud hääletusel pooldas 361 saadikut surmanuhtlust ja 360 saadikut muid karistusi. Žirondiinide üleskutse armuandmisele ei leidnud toetust. Olukorras, kus emigrandid ja välisriigid tegutsesid aktiivselt revolutsiooni tagasipööramise nimel, nähti kuningavõimu säilimises eksistentsiaalset ohtu. 21. jaanuaril 1793. aastal hukati kuningas giljotiinil. Kuninga hukkamine viis aga Prantsusmaa sõtta nii kodus kui ka võõrsil. Kriisiolukorras haarasid võimu radikaalid, kes viisid ellu teise revolutsiooni. 4. Kriisid Ühiskondlik kriis: Vastuolud seisuste vahel. Poliitiline kriis: Tekkiv kodanlus soovis aadlikke ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. Majanduskriis: 1787-1788 ikaldused. Kuningavõimu kriis: Riigi valitsemise moto – „Pärast meid tulgu või veeuputus“. 5. Võimude lahusus 6. Rahvuskogu ja Asutav Kogu
12. juulil oli Jean Pauli tervis mõnevõrra parem ja teda külastas tuntud kunstnik Jacques-Louis David. 13. juuli õhtul soovis Jean Pauliga kohtuda noor sihvakas naisterahvas Marie-Ann Charlotte Corday D'Armont, kes lubas rääkida revolutsiooni vastastest vandenõulastest. Marat, olles ise vannis, palus paberit, et hakata vandenõulaste nimesid üles kirjutama. Charlotte Corday haaras pistoda ja torkas selle Marat südamesse. Charlotte Corday hukati neli päeva pärast toime pandud mõrva giljotiinil rahvahulkade rõõmuhüüete saatel.Tema tegu ei suutnud peatada jakobiinide terrorit, pigem andis sellele veelgi hoogu ja pakkus tuge mitmete juhtivate revolutsionääride misogüünilistele seisukohtadele. Marat kuulutati revolutsiooni märtriks ning rahvas hakkas teda veelgi enam austama. Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära, kutsudes oma poolehoidjaid üles kätte maksma. Revolutsioonilise valitsuse kohuseid hakkas täitma Rahvapäästekomitee, mille juhiks sai kõigi vastu sallimatu M
türanni. Esialgu koostasid jakobiinid uue põhiseaduse, mis oli tunduvalt liberaalsem kui varasem, kuna kaotas varanduslikud tsensused, lastes kõigil Prantsusmaa meessoost kodanikel hääletada, talupoegadele jagati väikese tasu eest maad ning tehti ka muid lihtrahvast soosivaid muudatusi. Põhiseadus ei jõustunud reaalselt aga mitte kunagi, sest selle jõustumine lükati edasi sõja lõpuni, seni pidi kehtima jakobiinide juhi Robespierre'i ainuvõim. Robespierre lasi giljotiinil hukata kõik, keda pidas vähegi enda võimu vastaseks. Hukati valimatult zirondiine, neid, kes olid vana korra ajal silma paistnud ning kõiki Robespierre'iga mittenõustuvaid kokku hukati revolutsiooni päästmise ettekäändel mitukümmendtuhat inimest. Lõpuks viis opositsioon siiski läbi riigipöörde Robespierre ja tema pooldajad kukutati, arreteeriti ning hukati järgmisel päeval. Rahvuskogu võttis vastu uue
häirekellad, puhkes uus rahvaülestõus, mille käigus vallutati Tuileris kuningaloss; Seadusandlik kogu otsustas kuninga troonilt kõrvaldada ja kutsuda kokku konvendi; Konvendi istungil võeti vastu seadus millega kaotati kuningavõim; Louis Capet( Louis XVI) läheb kohtu alla; Ilmsiks oli tulnud endise kuninga salasepitsused revolutsiooni vastu; lõpuks hääletati surmanuhtluse poolt 380 ja vastu 310; Louis Capet hukati giljotiinil 21 jan. 1793; Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda seoses lüüasaamisega sõjatandril ning majandusraskuste tõttu; tööpuudus; Jakobiinide diktatuur Valitsusasutused teovõimetud; Rahvapäästekommitee; Termidoorlik Konvent ja Direktoorium 1794 . suveks muutus olukord sõjatandril prantsusmaale soodsaks; giljotiini alla võis sattuda ettevaatamatu sõna eest, surma tõi salakaebus; talupoegade viljasaak rekvireeriti; vältimaks
augustil 1972 vahistati kuninglik perekond süüdistatuna riigireetmises. 21. jaanuaril 1793 hukati Louis XVI. Marie Antoinettet koheldi tema vangistuse ajal julmalt. Hukati tema parim sõber ning tema piigi otsa löödud pea viidi Marie Antoinette akna alt mööda. Marie Antoinette lapsed võeti tema juurest ära ning ka neid koheldi karmilt. Ainsana pääses perekonnast esmasündinud tütar, Marie Therese. Marie Antoinette hukati giljotiinil 16. oktoobril 1793, ilma, et oleks tõendust tema süüdiolekus. Ta oli ainult 37. Anne Boleyn Anne Boleyni sünniaasta ei ole teada. On arvatud,et ta sündis kas 1501 või 1502, kuid sünniaastaks on pakutud ka 1507. Tänapäeval on kõige enam toetust leidnud idee, et ta sündis 1499. Ta oli Wiltshire ja Ormondi krahvi Thomas Boleyni ning Elizabeth Howardi tütar. Anne Boleyn kasvas Heveri lossis, Kentis
juht. Ta kuulutas välja, et korra loomiseks riigis oli vaja kehtestada diktatuur. Olles Rahvapääste Komitee juhataja, vastutas eelkõige tema kohtumõistmise eest Louis XVI ja Marie Antoinette üle. J. J. Rousseau vaadete pooldajana võitles Robespierre vabariigi eest, kus valitseksid voorus, üheõiguslus ja varanduslik võrdsus. Ometi hakkas Robespierre kasutama terrorit ka nende oma poliitilise suuna vastaste vastu, kes kuulusid vabariiklaste endi hulka, ja laskis giljotiinil hukata näiteks G. J. Dantoni. Robespierre arvas, et ümberringi on ainult vandenõud ja lasi hukata kõik enda nn. ,,vaenlased". Inimesed olid sokeeritud tema tegevusest. Robespierre´l polnud kunagi täielikku kontrolli Prantsusmaa üle ning tegelikult oli tema diktatuur lühike ja ebatäiuslik. Tema vastased, keda ta polnud jõudnud hukata, said aru, et selle terrori peab ära lõpetama. Enamus Jakobiinide Klubi liikmetest reetis ta ning 1794. aasta 27. juulil vahistati ta Konvendi istungil
Ta kuulutas välja, et korra loomiseks riigis oli vaja kehtestada diktatuur. Olles Rahvapääste Komitee juhataja, vastutas eelkõige tema kohtumõistmise eest Louis XVI ja Marie Antoinette üle. J. J. Rousseau vaadete pooldajana võitles Robespierre vabariigi eest, kus valitseksid voorus, üheõiguslus ja varanduslik võrdsus. Ometi hakkas Robespierre kasutama terrorit ka nende oma poliitilise suuna vastaste vastu, kes kuulusid vabariiklaste endi hulka, ja laskis giljotiinil hukata näiteks G. J. Dantoni. Robespierre arvas, et ümberringi on ainult vandenõud ja lasi hukata kõik enda nn. ,,vaenlased". Inimesed olid sokeeritud tema tegevusest. Robespierre´l polnud kunagi täielikku kontrolli Prantsusmaa üle ning tegelikult oli tema diktatuur lühike ja ebatäiuslik. Tema vastased, keda ta polnud jõudnud hukata, said aru, et selle terrori peab ära lõpetama. Enamus Jakobiinide Klubi liikmetest reetis ta ning 1794. aasta 27.
monarhi peagi sisuliselt vangistada. Samal päeval algas Pariisis vabariigi väljakuulutamise protsess, kuningas kuulutati troonilt kukutatuks ja ta hakkas kandma kodanikunime Louis Capet. Kuninga surm 1792. aasta lõpuks vaadati Louis XVI´d üha enam kui kurjategijat ning tema üle otsustati kohut mõista. 1793. Aastal mõisteti ta süüdi kui türann ja riigireetur ning 21. Jaanuaril hukati endine Prantsusmaa kuningas Louis XVI hukati giljotiinil. Marie-Antoinette vangistus, kohtuprotsess ja surm Vangistatud kuninganna Marie-Antoinette veetis suurema osa oma vangistusest Temple kindluses, Pariisis. Peale oma abikaasa surma langes ta sügavasse leina ja keeldus söömast, rääkimast ja harjutusi tegemast. Sel ajal põdes ta tuberkuloosi ja võimalikult ka emakavähki. Marie-Antoinettel ei lastud näha oma lapsi, kes asusid kambrites tema ligidal. Küll pidi ta aga kuulma, kuidas tema poega,
kaubandus Revolutsiooni käik: Bastille'i vallutamisega toimus murrang, sest sai selgeks, et kuningas ei suuda relvade jõul revolutsiooni tagasi hoida. Rahvas keeldus makse maksmast, rünnati aadlike losse ning pandi põlema arhiive. Prantsusmaast pidi saama põhiseaduslik monarhia, kuid kuningas üritas põgeneda enne põhiseaduse vastuvõtmist. 21. septmeber 1792. kuulutati välja vabariik. Vabariigi Rahvuskonvent otsustas, et kuningas tuleb hukata ja ta suri 21. jaanuaril 1793 giljotiinil. Rahvuskonvent moodustati 1792. a septembris, peale mida toimus peagi lõhenemine zirodiinide ja jakobiinide vahel. 1793. läks ülekaal radikaalsetele jakobiinidele, kelle juhiks oli Robespierre. Jakobiinide valitsusaeg oli verine. Kui vaenuväed Pariisile lähenesid, mõistsid nad surma 1200 vangi, et nood ei saaks vasturevolutsiooniga ühineda. Hukati palju inimesi, sest ükskõik kes võis kahtluse alla sattuda. Ulatuslik terror. Robespierre ise tapeti koos oma 115 toetajaga 1794. aastal
maaomandi ning võttis vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. · 1791 valmis põhiseads, mis nägi ette konstitutsioonilist monarhiat. · Lubati küll lühikest aega konstitutsioonilise monarhina valitseda, kid kuninga autoriteet väike. · Prantsusmaad ähvardas vanade Euroopa monarhide rünnak ja kardeti, et kuningas on pigem sissetungijate poolel. · 1792 vallutas rahvamass Tuileries' lossi. Kuningas vangistas ja hukati 1793 giljotiinil. · Jakobiinide diktatuur hirmuvalitsus, poliitilistel motiividel tapeti mitukümmend tuhat inimest, vangistati sadu tuhandeid. 1794 hukati. · Kuni 1799. aastani valitses viieliikmeline Direktoorium. Napoleon Bonapater ( 1769-1821 ) · Napoleon Bonaparte - silmapiastev kindral, kes sooritas riigipöörde ning tõusis esimese konsuli tiitliga Prantsusmaa ainuvalitsejaks. · Võimule tõustes hakkas rajama tsentraliseeritud bürokraatlikku riiki: omavalitsuste ja
programmdokumendi ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon." 1790. kaotati aadliseisus. Le Chapelier' seadusega keelati streigid ja töölisühingud. 1791. võttis Asutav Kogu vastu esimese konstitutsiooni. 21. septembril tuli kokku Rahvuskonvent e. Konvent. Kuhu kuulus 749 Prantsusmaa ja 34 kolooniatest valitud saadikut. Esimesel istungil võeti vastu seads, millega kaotati kuningavõim. Konvent'i otsusel (380 poolt, 310 vastu) hukati giljotiinil 21. jaanuaril 1793.a. Louis XVI. Konvendi parempoolsed zirondiinid (ettevõtluse vabadus), vasakul olid montanjaarid. Prantsusmaa vabariik sattus kriisolukorda seoses lüüasaamistega sõjatandril ning majandusraskuste tõttu. Peapõhjuseks samuti paljude Euroopa riikide sõda revolutsioonilse Prantsusmaa vastu. Kriitilises olukorras leiti,e t valitsusasutused on muutunud teovõimetuks. Moodustati Rahvapäästekomitee (12 liikmest koosnev diktatuuri organ)
Tema vangivalvur meenutab dr. Manette-le, et revolutsiooni eesmärkide täitmine on kõrgemal, kui lojaalsus ühele inimesele. Veel Madame Defarge annab oma mehele õpetunni, kui ütleb, et tema kiindumus dr. Manette-le on liigne emotsioon, mis segab revolutsiooni eesmärki ellu viimist. Personaalsel tasandil seda teemat avatakse Carton-i muutumisega. Selleks, et muutuda inimeseks, kellel on elus eesmärk oli vaja ohverdada oma vana isiksus. Kui Carton ohverdab oma elu giljotiinil, annab ta võimaluse saada õnnelikuks Darnay-le ja Lucie-le.Ülestõustes aga ise vaimselt. Ljudmilla Pranjuk 6 Vastandatud tegelased ja teisiku motiiv Dickensi romaanis "Jutustus kahest linnast" 5 Revolutsioon ja vägivald Terve romaani kestel Dickens arutab revolutsiooni üle lisades sinna tundeid
annaabi.ee 
