Senaca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pkr 527-533 pkr Justianius `Corpus iuris civilis' (tsiviilõiguse kogumik) `Institutiones' (533) `Digesta seu Pan Ladina kirjakeele areng Vulgaarladina keelest (vulgus) kujunesid praegused romaani keeled Keskajal ja renessansi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel `Code Napoleon' 1804 `Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch' 1811 Tänapäeval Tõlkelaenud `Codex Iuris Canonici' 1917 Kanooniline õigus katoliku kiriki kohta puudutav Erinevaid keeli ja õiguskultuure esindavate juristude kommunikatsioonivahend. Hõlbustab Euroopa kohtusüsteemi ühendamist ning muudab juriidilise suhtlemise lihtsamaks. Ladina juriidilised terminid Euroopa Äriühendus `Societas Europaea' Euroopa Kohtu materjalidest väljend: · Klassikaline hääldus: Cicero [kikero]
their headquarters on European territory. However, these courts do not come under the auspices of the European Union. They are: · the courts of other European organisations, in particular the European Court of Human Rights and the EFTA Court (European Free Trade Association); · the courts created under the auspices of the United Nations; · the independent dispute settlement bodies of the United Nations. 5. GERMAN CIVIL CODE German Civil Code, German Bürgerliches Gesetzbuch, the body of codified private law that went into effect in the German empire in 1900. Though it has been modified, it remains in effect. The code grew out of a desire for a truly national law that would override the often conflicting customs and codes of the various German territories. The code is divided into five parts. The first is general, covering concepts of personal rights and legal personality. The subjects of the other four parts are: obligations, including concepts of sale and
Sellistel juhtudel otsustati mõlemad alles jätta ning Põhja- ja Lõuna-Prantsusmaal käituti vastavalt erinevatele seadustele. Näiteks oli korraldatud põhjas ja lõunas erinevalt naise ja mehe ühisvara jaotamine. Saksa tsiviilseadus põhineb Rooma seadusel Harilikke õigusnormide leviku seaduspärasusi arvestades võiks oletada, et saksa õigus on välja kasvanud germaani traditsioonilisest õigusest. Tegelikult on põhineb saksa tsiviilseadus ,,BØurgerliches Gesetzbuch" hoopis Rooma õigusel (Caenegem 2004, lk 6). Saksamaa poliitiline ajalugu heidab valgust, miks selline erand tekkis. 15. sajandil oli õigus Saksamaal fragmenteeritud ning valitseja Maximillian unistas ühtsest Saksamaast. Olukorra lahendamiseks korraldati Rooma õiguse retseptsioon, mille käigus tõlgiti seadus saksa keelde ning kohaldati Saksamaa kodanikele. Sellist tüüpi retseptsioonid ja translplantantsioonid on tuntud ka muudes riikides. Näiteks
527-533 pKr Justinianus Corpus iuris civilis (Tsiviilõiguse kogumik) o Institutiones (533) o Digesta seu Pandectae (530-533) o Codex Iustinianus (529) Vulgaarladina keelest (vulgus) kujunesid praegused romaani keeled Keskajal ja renessansi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel Code Napoleon 1804 Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch 1811 Ladina õiguskeel tänapäeval Codex Iuris Canonici 1917 Kanooniline õiguse koodeks Erinevaid keeli ja õiguskultuure esindavate juristide kommunikatsioonivahend Hõlbustab Euroopa kohusüsteemi ühendamist ing muudab juriidilise kirjanduse rahvusvaheliselt mõistetavaks Ladina juriidilised terminid Euroopa Äriühendus- Societas Europaea Euroopa Kohtu materjalidest väljend: fumus boni iuris hea, s.t juriidiliselt korrektse
– P.-C. Müller-Graff. C. Teichmann. Europäisches Gesellschaftsrecht auf neuen Wegen, Baden-Baden 2010, 9 (35 j). 69 Vt EL ühinguvorme reguleerivate määruste loetelu all lisast nr 1. 70 RT II 1999, 22, 123. 71 WTO ja GATS-i kohta vt lähemalt „Eesti majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MTSÜS). Lähtekaalutlused ja üldosa seaduse kontseptsioon“ (leitav Justiitsministeeriumi kodulehelt), lk 133 jj. 72 Vt lähemalt: P. Kindler. Münchener Kommentar zum Bürgerlichen Gesetzbuch. Band 11. 5. Auflage, München 2010, Internationales Gesellschaftsrecht, äärenr 503 j; J. Hoffmann. Anwaltkommentar (B. Dauner-Lieb, T. Heidel, G. Ring). BGB. Band 1. Allgemeiner Teil. EGBGB, 2. Auflage, Baden-Baden 2012, Anhang zu Art. 12 EGBGB, äären 155; J. Hoffmann. Die stille Bestattung der Sitztheorie durch den Gesetzgeber. – Zeitschrift für Wirtschaftsrecht (ZIP) 2007, 1581 (1586); M. Lehmann. Fällt die Sitztheorie jetzt auch international
võitlust piinamise vastu kroonis edu, 18.saj lõpuks oli see kadunud peaaegu kõikide Euroopa riikide kriminaalprotsessidest. 19.saj lõpul lõi saksa kriminalistide koolkond laiendatud programmi, kus keskseks objektiks sai kurjategija, mitte kuritegu. 18.saj keskpaigast alates anti paljudes Euroopa riikides välja spetsiaalseadusandlusi, mis põhinesid nii loomuõiguse kui ka valgustusliikumise reforminõuetel. 16. Austria õigus. Austrias jõustus 1811.a Austria Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch für die deutschen Erblande (ABGB). Keiser Joseph II- üldine seadus kuritegudest ja nende karistamisest. Üld- ja eriosa. Tunnistas nullum crime põhimõtet. Kuriteo mõiste on paika pandud. Karistused: ainuke eluvõtmine on poomine, kohaldada võis ainult seaduses ettenähtud juhtudel. Protseduur kindlalt paika pandud- pärast hukkamist pidi laip 12 tundi rahvale näitamiseks jääma ja hukkamispaiga kõrvale pidulikkuseta maha matta. Olid ka häbistavad ja paranduslikud karistused.
Ajalooline ülevaade Arvati, et inimväärikus oli vaid Ateena kodanikel (polise liikmetel); "Inimesed on oma loomu poolest kas vabad või orjad": Aristoteles; Sofistid (Alkidamas VanaKreeka filosoof); Justinianuse valitsemine 6 saj; Keskaegne loodusõigus; Keskaja alguses hakkasid tekkima mõned seisuse eriõigused; Ajalooline ülevaade Kristlik reformatsioon; "Üldine Preisi Maaõigus" 1794; Allgemaines Bürgerliches Gesetzbuch 1797; John Locke; Montesquieu, Voltaire, Rousseau; Mirabeau 1770 (droits fondamentaux); Ajalooline ülevaade Inimõiguste areng Saksamaal; Belgia põhiseadus; Inimõiguste reguleerimine rahvusvahelisel tasandil 19 sajandil; "FoxBurke Act Abolition of Slave Trade" Inglismaal; "Valge orjuse keelustamine"; Sõjaõiguse kodifitseerimine 19 sajandil; Genfi konventsioon, Peterburi deklaratsioon Inimõiguste areng
Õiguse uuendamist käsitlesid õiguspositivistid tema täiendamise ja parandamisena (de lege ferenda). Kodifikatsioonid: 1871 ülesaksamaaline kriminaalseadustik 1877 ülesaksamaaline tsiviilprotsessiseadustik, kriminaalprotsessiseadustik 1873 Reichstag teeb valitsusele ülesandeks asuda ettevalmistama uut tsiviilseadustikku. 1900 1. jaanuar seadustik jõustus. Nimeks sai ta Bürgerliches Gesetzbuch (BGB), Saksamaa tsiviilseadustik. See oli kirjutatud väga raskepäraselt, peaaegu ainult juristidele arusaadavas keeles. 1907 Sveitsi tsiviilseadustik, Schweizerisches Zivilgesetzbuch (ZGB). Sõnastuselt lihtsam ja selgem kui BGB ning polnud sama raskepärane ja detailsustesse pürgiv kui BGB. ZGB-l oli peaaegu täielikult ühe teadlase Eugen Huberi (1849 1923) käekiri. Suur Prantsuse revolutsioon. Kodifikatsioonide aeg - õiguse uuendamine. Viia õigus vastavusse ajastu nõuetega.
Einführung in das Staatsrecht. Heidelberg; Karlsruhe, 1981. Baumann, J. Einführung in die Rechtswissenschaft. Rechtssystem und Rechtstechnik. 8., Aufl. München, 1989. 111 Bieroth, B.; Schlink, B. Grundrechte. 2., überarb. Aufl. Heidelberg, 1986. Bleckmann, A. Europarecht. Das Recht der Europäischen Gemeinschaft. 5. neubearb. und erw. Aufl. Köln; Berlin; Bonn; München, 1990. Áåáàí, Ã. Ôàíöóçñêîå àäìèíèñòàòèâíîå ïàâî. Ìîñêâà, 1988. Bürgerliches Gesetzbuch. Herausgegeben von Professor Dr. Othmar Jauernich. Erl. von. Othmar Jauernich. München, 1979. Bürgerliches Gesetzbuch. Becksche kurz = Kommentare. Band 7. Palandt. Bearb. von Basseuge, Didrichsen... 51., neubearb. Aufl. München, 1992. Edward, David A.O.; Lane, Robert C. Euroopa Ühenduse õigus. Sissejuhatus. Tartu, 1993. Degenhart, C. Staatsrecht I. 2., neubearb. Aufl. Heidelberg, 1986. Eckhardt, W.; Schmidt, L. Einführung in die Rechtswissenschaft. Neubearb. Aufl., 25- 27 Jsd
Heidelberg; Karlsruhe, 1981. Baumann, J. Einführung in die Rechtswissenschaft. Rechtssystem und Rechtstechnik. 8., Aufl. München, 1989. 111 Bieroth, B.; Schlink, B. Grundrechte. 2., überarb. Aufl. Heidelberg, 1986. Bleckmann, A. Europarecht. Das Recht der Europäischen Gemeinschaft. 5. neubearb. und erw. Aufl. Köln; Berlin; Bonn; München, 1990. Áðåáàí, Ã. Ôðàíöóçñêîå àäìèíèñòðàòèâíîå ïðàâî. Ìîñêâà, 1988. Bürgerliches Gesetzbuch. Herausgegeben von Professor Dr. Othmar Jauernich. Erl. von. Othmar Jauernich. München, 1979. Bürgerliches Gesetzbuch. Becksche kurz = Kommentare. Band 7. Palandt. Bearb. von Basseuge, Didrichsen... 51., neubearb. Aufl. München, 1992. Edward, David A.O.; Lane, Robert C. Euroopa Ühenduse õigus. Sissejuhatus. Tartu, 1993. Degenhart, C. Staatsrecht I. 2., neubearb. Aufl. Heidelberg, 1986. Eckhardt, W.; Schmidt, L. Einführung in die Rechtswissenschaft. Neubearb. Aufl., 25- 27 Jsd
mis kehtis kuni 1940. aastani (samuti aastatel 1941-44). Hakati ette valmistama Eesti oma uut tsiviilseadustikku, mille eelnõu valmis 1940. aastaks, kuid jäi seadusena vastu võtmata. Oli koostatud pandektilise süteemi põhimõttel, koosnedes üldosast, perekonnaõigusest, pärimisõigusest, asjaõigusest ja võlaõigusest. Eelnõu väljatöötamise peamisteks allikateks olid BES, Saksa BGB (Bürgerliches Gesetzbuch), Šveitsi ZBG ja Prantsuse Code Civil. Nõukogude perioodil kehtis Eesti territooriumil kuni 1965. aastani Vene Föderatsiooni 1922. a. Tsiviilkoodeks, alates 1. jaanuarist 1965. a. aga Eesti NSV tsiviilkoodeks. Tsiviilkoodeksi osad olid üldsätted, omandiõigus, kohustisõigus (võlaõigus), autoriõigus, avastusõigus, leiutisõigus, pärimisõigus ning rahvusvaheline eraõigus. 1940. a. eelnõu asjaõiguse osa võeti aluseks koostamaks asjaõigusseadust, mis võeti
Tallinn, 2004, lk 30 1.19. Piibel. Vana ja Uus Testament. – Soome Piibliselts, 1989, Moosese teine raamat, 23 ptk, 8 käsk 1.20. Raska, E., Kriminoloogia – Tallinn, 2002, lk 169-183 1.21. Rebane, I., Nõukogude kriminaalõigus. Üldosa. Õpetus kuriteost. II osa. 1 vihik. Tartu, 1978, lk 8–9 1.22. R. Maurach, Fr-Chr. Schröder, M. Maiwald. Strafrecht. Besonderer Teil. Tb 2. Heidelberg, 1991, S 263. 1.23. Pönal-Codex oder Gesetzbuch der Verbrechen und Stafen // Criminal- Gesetzgebung des Französichen Reichs – Strasbourg, Paris, Treuttel & Würz, 1810 1.24. Sootak, J. Süüteomõiste ja deliktistruktuur – Tallinn, Kirjastus Juura, 2003 1.25. Sootak, J. Majanduskriminaalõigus – Tartu, Eesti Õiguskeskus, 1998, lk 45 1.26. Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik kommenteeritud väljaanne – Tallinn, 2002 1.27. Sootak, J., Pikamäe, P
annaabi.ee 
