GENITAALHERPES Genitaalherpese põhjustajaks on herpesviiruse perekonna kaks liiget: HSV-1 (Herpes Simplex Virus tüüp 1) huultel, limaskestadel, silmadel ja genitaalidel (levib sülje kaudu); HSV-2 (Herpes Simplex Virus tüüp 2) genitaalidel, vastsündinutel ja suu piirkonnas (levib genitaaleritiste kaudu). http://www.femini.ee Genitaalherpes on sageli esinev viirusinfektsioon, mis levib peamiselt sugulisel teel- Kontakt võib olla genitaalgenitaalne, orogenitaalne, genitoanaalne või oroanaalne. HSV ülekanne võib tekkida kontakti korral katkiste vesiikulitega.
Tüüpiliseks kaebuseks sügeliste korral on ühtune naha sügelemine, eriti peale voodisse heitmist. Soojas sügelislestade ainevahetus intensiivistub ning vabaneb rohkesti bioloogiliselt aktiivseid aineid, eriti histamiini. Haiguse klassikalise kulu korral lokaliseerub lööve täiskasvanutel: sõrmevahedes randmel käsi- ja õlavarre painutuspinnal rindadel küünarlohkudes kõhul (eriti naba ja vööpiirkonnas) tuharatel genitaalidel reite ja sääre sisekülgedel harva hüppeliigese ja jalalaba piirkonnas Tavaliselt jäävad juustega kaetud peanahk, nägu, selja ülaosa, peopesad ning tallad lööbevabaks. Haiguse pikemaaegsel kestmisel esineb üle kogu keha rohke lööve, ka küünarnukkidel ja põlvedel. Imikutel ja väikelastel võib lööve olla kogu kehal. Imikutel ka: juustega kaetud peanahal peopesadel ja jalataldadel 6
ning kemikaalide üleliigne kasutamine intiimhügieenis. Meestel põhjustavad pärmseened peenise pea põletikku ehk balantiiti, mis avaldub põletava valu ning sügelusega, eesnahk võib olla punetav. (Terviseportaal) Kubemetäid Inimese nahal võivad parasiteerida pea-, riide- ja kubemetäi. Kubemetäid (Pediculi pubis) on väga väikesed, isaslooma läbimõõt 1 mm, emasloomal 1,5 mm. Kõige sagedamini elutsevad nad genitaalidel ja häbeme piirkonnas, harvem muudes kohtades. Täihammustusest tekivad nahale sinakat värvi laigukesed. Haige kaebab nahasügelust. Sagedamini nakatutakse täitõppe ühes voodis magamisel. Täitõbe tuleb ette vaid neil juhtudel, kui ei peeta kinni isikliku hügieeni nõuetest. (Vahter, 1994) Kuidas hoiduda sugulisel teel levivatest haigustest? Võimalused sugulisel teel levivatest haigustest hoidumiseks: 1. Seksist hoidumine või seksi edasilükkamine ehk abstinents 2. Monogaamsus 3
Arvatavalt kõrge riskiga genotüübid - HPV 26, 53, 55, 66, 68, 73, 82, 83. Teadmata riskiga genotüübid - HPV 30, 32, 34, 57, 62, 64, 69, 71LVX160. 3.1.2. Healoomulised ja halvaloomulised genotüübid Kõigi HPV viiruste genotüübid on Dr.Remm (1998) jaganud järgnevalt: Healoomulised nahapapilloomid (soolatüükad) - HPV1 Halvaloomulised nahapapilloomid - HPV5, HPV8, HPV47 Healoomulised limaskesta papilloomid (genitaalidel) - HPV6, HPV11 Healoomulised limaskesta papilloomid (kondüloomid) - HPV13, HPV42 Pahaloomulised genitaalide papiloomid, arenevad vähiks - HPV16, HPV18 Pahaloomulised limaskesta papilloomid- HPV31, HPV33 Segatüüpi papilloomid- HPV2, HPV57 3.2.Nakatumine (Slassarenko 2009) · kontakti kaudu seksuaalse vahekorra ajal · puutekontaktil: suguelundilt suguelundile, käelt või suu limaskestalt suguelundile ja vastupidi
Harvem esinevad kondüloomid ka tupes või emakakaelal. Aeg-ajalt võivad kondüloomid põhjustada selliseid haigusnähte nagu kipitus, sügelus või valu. ( hpv.ee 22.02.09) Genitaalanaaltüükad olid tuntud juba antiikajal, kuid alles 1954. a. tuvastati haiguse seksuaalne levik. Et tekitajaks on papillomiviirus , avastati 1969. a elekronmikroskoobi abil. Tänapäeval on kondüloomid üks kõige tavalisemaid sugulisel teel ülekantavaid haigusi genitaalidel. (Rajangu, Kaur 1999:161) Kondüloomid jagunevad: (vita.ee 22.02.09) · Teravad kondüloomid - kas tüügaste või lillkapsasarnased vohandid, mis naistel võivad lokaliseeruda välissuguelunditele, kusitisse, tuppe ja emakakaelale. Meestel paiknevad eesnahal, sugutilukil, võivad olla ka peenise vaos või kusitis. Kondüloome võib leida ka pärakust või selle ümbruse limanahalt. · Lamedad kondüloomid - laigu- või sõlmekesetaolised punakas-roosad piirdunud
Esmasel avaldumisel esineb sageli ka palavik ja lihasvalud. Viirus jääb organismi kogu eluks ja avaldub väliste tegurite (nt stress) toimel uuesti. • In imese papilloomviirus (HPV) levib sugulisel teel, otsesel kontaktil nakatunud naha või -limaskestadega. Haigustekitajaks on erinevad HP viirustüübid. Võib põhjustada genitaalidel kondüloome (genitaaltüükaid) ja emakakaelavähki ja ka teisi vähiliike. HPV-tüüpe, mis suurema tõenäosusega kutsuvad esile vähki on võimalik ennetada vaktsiiniga. Haigust ei ole võimalik välja ravida. • AI DS-i ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi põhjustab inimese immuunpuudulikkuse viirus HIV
esemetega, tavaliselt seksuaalkontakti teel või ühes voodis magamisel. Tüüpiliseks kaebuseks on õhtune nahasügelus, mis algab 3-6 nädala möödumisel nakatumisesteriti. Sügelus teikib enamasti peale voodisse heitmist, kuna sügelislestad muutuvad soojas keskkonnas aktiivseks. Nahale tekib iseloomulik lööve, paarikaupa asetsevate täpikestena, mis võib sügamise tagajärjel tüsistuda mädase nahapõletikuga. Lööve on peenpapuloosne ja paikneb eriti sõrmede vahel, alakõhul, genitaalidel, reitel ja kätel, kuid võib levida ka igale kehaosale. Imikutel võivad olla haigusest haaratud pea, kael ja nägu. Lööbe lähedal on sageli näha peeneid looklevaid jooni – sügeliskäike, mis on kuni 10 mm pikkused, hallikat või pruunikat värvi. Esinevad ka kraapimisjäljed ning koorikud. Sügeliste lööbepiirkonda tekib sageli sekundaarne infektsioon ja ekseem. Tavaliselt esineb sügelemine mitmel perekonnaliikmel. Diagnoos
monosoomia, 2n-2 nullsoomia) või lisandumine (nt 2n+1 trisoomia, 2n+2 tetrasoomia). Haploidsus kõiki kromosoomivariante on üks (gameetides). Diploidsus kõiki on kaks (somaatilistes rakkudes). Polüploidsus kromosoomistikke on hapkiudses faasis rohkem kui üks ja diploidses rohkem kui kaks. Tetra/pentasoomia nelja ja viie kromosoomide koopiade esinemine genoomis. 42. Düsmorfism. Düsmorfismi puhul esinevad tavapärasest erinevad näojooned, esineb ka genitaalidel, distaalsetel jäsemeosadel. Viitab antenataalse (s.o. sünnieelse) arengu probleemidele ja võimalikule arengudefektile. Esineb sagedamini autosoomide anomaaliate puhul. Iseloomustab düsproportsionaalset kasvu 9. rasedusnädalast sünnini. Nt hüpertelorism suur silmade vahekaugus, hüpotelorism väiksem vahekaugus. Organi funktsioon ei häiru. 43. Mendeli I seadus.
Vaktsineerimine toimub ainult epidemioloogilistel näidustustel siis kui reisitakse menngiidi endeemilisse koldesse või esineb haiguspuhang. Neisseria gonorrhoeae Gonokokke kirjeldas esimesena Albert Neisser 1879 a. Termin gonorröa tuli kreeka keele sõnadest "gonos"- seeme ja "rhoea"- voolama, vool. Väikesed, 0,81,0 µm, Gram-negatiivsed, liikumatud diplokokid, eosteta. Neeru- või kohvioakujulised. Reservuaariks vaid inimesed. Levik suguliselt. Asümptomaatiline kandlus genitaalidel, nina-neelus, pärakus. Füsioloogia Aeroobid, vajavad kasvuks natiivseid toitaineid (verd, hemiini, proteiini) ja 5-10% CO2 keskkonda. Optimaalne kasvutemperatuur on 3537°C. Antibiootikume sisaldaval valiksöötmel (modifitseeritud Thayer-Martin, Martin- Lewis ja New York City sööde) ilmuvad pesad 18-24 tunniga. Biokeemiline aktiivsus madal, lõhustavad süsivesikutest glükoosi ilma gaasi tekketa. Gonokokkidele on väga tundlikud väliskeskkonna tegurite suhtes. Nad on
• Orf, lehmarõuged, ahvirõuged. Kontaktikohale tavaliselt 1 sõlmeline kolle – tavaliselt sõrmedel, käele, käsivarrele, on hemorraagiline (lehm) või granulomatoosne (teised). Kolded tekivad ja kaovad 25-35 päevaga, tavaliselt armi moodustamata. Koldeid võib ekslikult pidada antraksiks. • Molluscum contagiosum. Sõlmeline – tüükasarnane. Algab paapulist, mis muutub pärlilaadseks nabaga koldeks diameetriga 2…10 mm. Tavaliselt kehal, genitaalidel, proksimaalsetel jäsemetel, tav. 5…20 sõlmekest koos. Inkubatsioon 2-8 nädalat, levib otsesel kontaktil (sugulisel teel, maadeldes) või elutute objektidega. Tavalisem lastel kui täiskasvanutel, aga sagedus suguliselt aktiivsete seas on tõusuteel. Kolded kaovad 2-12 kuuga, ilmselt immuunvastuse tulemusena. Diagnostika. Lehmade ja muude rõuged: kultuur, elektromikroskoopia, kuigi tavaliselt sümptomite alusel.
Ettevaatust riiete eemaldamisel – nahakülge kleepumise oht! Kinnikleepunud riideid ei eemaldata kiirabi etapil. Põletuse ulatuse hindamiseks kasutatakse täiskasvanutel üheksa protsendi reeglit. Arvestamise kohta lastel vt Lundi ja Browderi kaarti eelpool või see toimub järgmise põhireegli järgi. Pane tähele! Patsiendi peopesa, k.a sõrmed, vastab umbes 1%-le tema kehapinnast. Edasist elukvaliteeti silmas pidades vajavad erilist hoolt põletused kätel, jalgadel, näol ja genitaalidel. Ringikujuliste põletuste korral tuleb pöörata erilist tähelepanu kehaosa verevarustusele. Kudede kokkutõmbumise tõttu võivad esineda kinnisoonimised. Nüüd järgneb põletuse astme kindlaksmääramine. I astme põletused - pindmine punetus. 580 II astme põletused - villide moodustumine ja valu. III astme põletused on kuivad ja valutud. II b ja III astme vahel on võimalik vahet teha ainult haiglas
annaabi.ee 
