★ PAREES - motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus. ★ PARALÜÜS - motoorse närvi kahjustus, mille tagajärjel vastav kehaosa jääb halvatuks/liikumatuks. ★ REFLEKS - organismi mittetahtlik vastusreaktsioon ärritusele. ★ REFLEKSIKAAR - tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini levib. ★ AFERENTNE NÄRV - sensoorne ehk tundenärv, mis toob erutuse retseptorilt ganglionide kaudu KNS-i, toomanärv. ★ EFERENTNE NÄRV - efektoorne, viimanärv, mis viib erutuse KNS-ist elundisse kas otse (somaatiline ) või ganglionide kaudu (vegetatiivne). 3. HALLOLLUS koosneb neuroni kehadest. VALGEOLLUS koosneb neuroni jätketest. 2 4. Suuraju koor CORTEX CEREBRI koosneb HALLOLLUSEST Funktsioon:
võimendab võnkumisi ca 50 korda! Kuulmetõri (tuba auditiva) on limasketaga vooderdatud toruke, mille kaudu välisõhk pääseb neelu ninaosast trummiõõnde (vajalik õhurõhu tasakaalustamiseks sees- ja väljaspool trummikilet). 3. Sisekõrv: (ka labürint) Asub oimuluu sees; luu sees on õõnte süsteem – luuline labürint, selle sees kilelabürint; täidetud vedelikega (endolümf ja perilümf), retseptorrakkude, väikeste ganglionide ja närvikiududega. Suured osad eest taha: tigu, esik ja poolringkanalid. Tigu (cochlea): Väliselt spiraalne luukanal, selle sees kileline teojuha (nn. Cort`i organ), milles paiknevad kuulmisretseptorid – karvarakud. Karvarakkude ärritajaks on vedelikuvõnked, mis painutavad karvakesi. Teost väljuvatest närvikiududest tekib teonärv, mis on VIII peaajunärvi (esiku- teonärvi!) kuulmisosa.
koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. · Pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 27. Närvirakud, nende tüübid ja põhifunktsioonid. aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud 28. Närvikeskuste omadused. Rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse
valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s. Talitluse järgi jaotatakse närvid: aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud Ganglionid- närvide teedel asetsevad väikesed moodustised, mis mis koosnevad närviraku kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihiga. Gangionid jagunevad: sensoorsed ganglionid asuvad toomanärvide juures
Nägemisteravuse parandamiseks peavad kaugenägevad silmad kandma kumeraid, konveksseid e. plussprille, mis aitavad lamedal silmaläätsel valguskiiri koondada, nii et kujutis fokusseerub võrkkestale. Silmade koormust saab taastada aktiivse liikumise, spordiga. 7 * Glaukoom ehk rahvakeeles ,,roheline kae" Krooniline silmahaigus. Väljendub närvikiudude ja ganglionide hävimises ning kõrgenenud silma siserõhk kahjustab silmanärvi. Glaukoomi põevad tavaliselt 0,43% 40...75 aasta vanustest isikutest. 6. LOODUSLIKUD VIISID SILMADE HOOLDAMISEKS Tervislik ja looduspuhas toit on hea ka silmadele. Vanarahvas teadis, et nägemisele on kasulikud porgand, mustikas, jõhvikas, mugulsibul, mesi ja karulauk. Peaaegu sama vajalik nagu näo ja hammaste pesemine enne magamaminekut, on ka igaõhtune silmamähiste tegemine
ENDA NÄÄRMETE SEKREET. DUODEENUMIS TOODETAKSE HORMOONE SEKRETIIN, MIS AVALDAVAD MÕJU PANKREASELE SUURENDADES SEKREEDI HULKA, HORMOON PANKREOSÜMIIN-KOLETSÜSTOKINIIN, MIS STIMULEERIB PANKREASE ENSÜÜMIDE SEKREATSIOONI JA SAMAS TOIMIB SAPIJUHA KONTRAKTSIOONE ESILEKUTSUVALT. MOTOORNE- (ALANEV) ehk EFERENTNE (VIIMA)NÄRV. EFERENTSED ehk EFEKTOORSED NÄRVID (VIIMANÄRVID) VIIVAD ERUTUSI KNS-st ELUNDISSE KAS OTSESELT (SOMAATILISED) VÕI GANGLIONIDE KAUDU (VEGETATIIVSED) JA 7 LÕPEVAD NÄRVI LÕPMETE ehk EFEKTORITEGA, KUTSUDES ELUNDIS ESILE MINGI TALITLUSE. NB! EFERENTSED NÄRVID, MIS VIIVAD ERUTUSI LIHASTESSE, NIM. MOTOORSETEKS, VERESOONTESSE NIM. VASOMOTOORSETEKS, NÄÄRMETESSE NIM. SEKRETOORSETEKS NÄRVIDEKS. SENSOORNE (ÜLENEV) ehk AFERENTNE (TOOMA)NÄRV. AFERENTSED ehk SENSOORSED ehk RETSEPTOORSED NÄRVI (TUNDENÄRVID) TOOVAD ERUTUSI
Oma algstaadiumis hallkae nägemist oluliselt ei häiri, sest silmalääts häguneb järk- järgult. Operatsiooni kasuks tuleks otsustada siis, kui hallkae hakkab häirima inimese igapäevast elu. Operatsioonile saadetakse haige vaid siis, kui ta on teadlik selle perspektiividest ja riskidest ning ta ise otsustab operatsiooni kasuks. [2] Glaukoom Glaukoom ehk rahvakeeli roheline kae on krooniline silmahaigus, nn opticus'e neuropaatia, mis väljendub närvikiudude ja ganglionide hävimises. Glaukoomi korral suureneb silma siserõhk ja see kahjustab silmanärvi. Silma siserõhu tõusu põhjustab kambrivedeliku äravooluteede haiguslik ummistus. Et haigust õigel ajal avastada, tuleks alates 40. eluaastast regulaarselt silmarõhku mõõta. Glaukoom on hiiliv ja märkamatult kulgeva iseloomuga haigus, mille tagajärg võib olla täielik pimedus. Ka arenenud maades on 50% glaukoomihaigetest diagnoosimata.[2]
juhteteed. Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju koo reks (c o r t e x c e r e b r i ). Perifeerse NS-i moodustised - närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe,mis on väljastpoolt kaetud sidekoelise kestaga. Talitluselt jagunevad närvid järgmiselt: 1. aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) toova erutusi elundite tundenärvi- lõpmetest e. retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need KNS-i. 2. eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) viivad erutusi KNS-st elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvi lõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. Eferentsed närvid, mis viivad erutusi lihastesse, nimetatakse motoorseteks, veresoontesse vasomotoorseteks, näärmetesse - sekretoorseteks närvideks. 3
- erutus läbib neuroni keha polaarselt - alati dendriidilt aksonile (neuriidile)! - dendriidid toovad impulsi neuronisse! - aksoni kaudu juhitakse impuss neuronist välja! 2 Talitlusest jagunevad närvid: 1. AFERENTSED ● sensoorsed e retseptoorsed e tundenärvid ● toovad erutusi elundite tundenärvilõpmetest e retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need KNS-i ● sensoorse närvi kahjustusel: paresteesia, anesteesia (tundetus) - kestva surve puhul vastavd kehaosad surevad ära - valu on retseptorite või tundenärvide ärrituse tunnus (nt närvipõletiku korral) 2. EFERENTSED ● efektoorsed närvid, viimanärvid ● viivad erutusi KNS-ist elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed)
valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides • Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s Jaguneb: - sümpaatiline - parasümpaatiline --- Närvide jaotus talitluse järgi: 1) aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i 2) Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. 3) seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud Ganglionid - närvide teedel asetsevad väikesed moodustised, mis koosnevad närviraku kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihiga. Gangionid jagunevad: - sensoorsed ganglionid – asuvad toomanärvide juures - vegetatiivsed ganglionid – asuvad siseelundite talitlust reguleerivate eferentsete närvide teedel
sekretsiooni indutseerida paljude erinevate stiimulitega, nende hulgas steroidid, retinoidid, EGF, NGF, lümfotsüüt-spetsiifilised aktivaatorid, vitamiin D3 ja IL1. TGF-beeta mõjutab ka enda geeni ekspressiooni ning võib omada olulist osa haava paranemises. Pole liigispetsiifilised. Erinevatel TGF-beeta isotüüpidel on palju erinevaid bioloogilisi aktiivsusi, nt TGF-beeta-2 ja TGF-beeta-3, aga mitte TGF-beeta-1, pärsivad kana loote tsiliaarsete ganglionide neuronite elus püsimist, NOTCH - Notch'i aktivatsioon põhjustab tsütoplasmaatilise domeeni (ICD) eemaldamise (proteolüüsi) ja selle migratsiooni tuuma. Tuumas Notchi ICD interaktsioon teiste transkriptsioonifaktoritega aktiveerib Enhancer of Split'i transkriptsiooni. Selle geeni produkt inhibeerib achaete-scute geeni ekspressiooni, mis on vajalik neuroblastide tekkeks. Hairless ja teatud viiruste EBNA2 valk interakteerub Suppressor of Hairless'i promootoriga
Vegetatiivne närvisüsteem koosneb kahest anatoomiliselt ja funktsionaalselt teineteisest üsna sõltumatust osast: sümpaatikusest ja parasümpaatikusest. Sihtelundite suhtes tegutsevad need süsteemid. 47 Sümpaatikus Sümpaatilised närvid lähtuvad seljaaju torakaalse ja ülemise lumbaalse osa külgsarvede hallist tuumainest. Rinnalülide juurest kulgevad nad algul piirkeeliku juurde, mis kujutab endast mõlemal pool lülisammast asuvat närvisõlmede (ehk ganglionide) kogumikku. Ganglionides toimub sünaptiline ümberlülitus. Selle ümberlülituse närve nimetatakse ganglionaarseteks ja ümberlülitusele järgnevaid närve postganglionaarseteks. Sümpaatilise süsteemi virgatsained on preganglionaarselt atsetüülkoliin, postganglionaarselt aga adrenaliin või noradrenaliin. Adrenaliini toodab ka neerupealise säsi. Sümpaatikuse osad, mis lähtuvad nimmepiirkonnast, ei kulge piirkeeliku juurde, vaid
annaabi.ee 
