temasse ning Nipernaadi tõotab neile piiramatut õnne. Et tal endal pole märkimisväärset varandust, fantaseerib ta armastatuile olematud rikkused. Nipernaadi on alati lustlik, ta rändab ringi trallitades ja laulu lüües. Teda kui seiklushimulist vagabundi ei piira üldse tõelise elu raamid, ta liigub ja tegutseb mõttekujutuslikes regioonides. Nipernaadi kehastab tüüpilist uusromantilist meeleoluinimest, kes hoolimata oma vempudes võidab lugeja poolehoiu. Kahtlemata saab Gailitit ennast samastada Nipernaadiga, isegi amet oli neil sama. Gailit oli küll eesti kultuuripildis silmatorkav ja skandaalse kuulsusega isiksus, kellest ajakirjandus pidevalt kirjutas, kuid loomult oli kirjanik väga tagasihoidlik. Tema seisukoht oli, et kui kirjanik 1 on loonud rahvale midagi väärtuslikku, siis kõneldagugi neist, aga mitte kirjaniku isikust.
See väljendus selles, et kirjanik tõepähe tuues pidevalt uusi väiteid esile tõi, mis on nüüdisaja võrdsusele ja teaduse arengule nii vastukäivad ja ebareaalsed. Seitsmendaks ei meeldinud mulle, et kõik tegelased olid nii sarnaste nimedega. See selleks, et peale pikka kirjeldust nad surid, kuid mõningad erinevad nimed oleks pidanud ikka suutma välja mõelda, arvestades ka lugejaga. Lõpetuseks võin öelda, et ma ei saa aru, miks peetakse Gailitit maailmakirjanikuks, kuna tema mõttekäik ja kirjutamisstiil on ebaratsionaalsed. Võib-olla on asi ka selles, et mu mõtlemine on hästi analüütiline, kuid seda teost pole võimalik analüütiliselt vaadelda, ilma tugeva kriitika rünnakuta. Ma ei soovitaks seda teost mitte kellelegi kunagi lugeda, kes naisi vähegi hindab ning kes väärt kirjandusest lugu peab. Iseasi oleks aga teada meessoo esindaja arvamust samast teosest. Ma ei kahetse selle raamatu lugemist, kuna nüüd tean,
mehi. Toomas Üüve võttis ühe neist enda juurde, ning hoolitses tema eest. Tuli välja, et see mees oli laeva kapten. Toomas Üüve oli sellelt härralt kõik raha ja ka ehted varastanud enne kui kapten suri. Sellepärast ongi Toomas Üüve talu ainuke nii rikas talu seal läheduses. Tomas Üüve tütart, Eneken Üüvet, on kujutatud vaga ning tagasihoidliku neiuna, kes palju ei räägi. Vahepeal jääb mulje, et A.Gailit on teda püüdnud natuke isegi kujutada kui inglit. Tsiteerides Gailitit ,,...midagi valget ja roosat liikus seal sirelite vahel", see on seik, kus ta kirjeldab Enekeni, kes sammus metsa poole samal ajal ,kui Eneken teda märkas. See tsitaat toob minu arvates täpselt välja selle, kuidas autor on püüdnud Enekeni kujutada puhta ja ehedana justkui ingel. Romaani lõpus kujuneb ju välja ka Ekke tõeline armastus, kelleks osutubki Eneken Üüve. Ekke tagasi koju jõudes ootab Eneken teda ju väraval ning hiljem küsib talt ka, kas too leidis lahtiseid allikaid
Atson - Marie Underi truu saatja, erasekretär. Polnud midagi kirjutanud. Atson oskas alati midagi rasketel aegadel seltskondlikel kogunemistel kohvi kõrvale hankida. Oli rohkem tuntud kui Underi truu kaaslane ja saatja. 12.mai 1917 asutati Siuru, esimeheks sai Under. GUSTAV - Gailit, under, Semper, Tuglas, Atson, Visnapuu. Neil oli enamikul ka hüüdnimed, M. Underit hüüti Siuru printsessiks, Atson oli paaz, Visnapuu oli vürst ehk Visna, Semper oli Asm, Gailitit hüüti Ge. Nimetus Siuru ettepaneku tegi Tuglas, ,,Kalevipojast" tähendas müütilist lendajat. Ei tulnud kokku vaid selleks, et lõbusalt aega veeta vaid selleks, et välja anada oma raamatuid. Alati on lihtsam avaldada, kui sa oled algaja, üheskoos teistega. Visnapuu ,,Päike ja jõgi", ilmus paguluses 1950. a. Visnapuu suri 1951 Ameerikas üksildase ja kurvana. Meenutab 19. Aastat kui oleks tegemist olnud kolmekordse kevadega.
" Arusaadavalt ei tekkinud Underil ja Adsonil seda lugedes Gailiti vastu sõbralikke tundeid. Siurulaste kodutüli ja avalik skandaal oli paratamatu. Gailitile Sekundeeris vapralt sõber Visnapuu, kes kutsus üles avama Siuru-daami buduaari aknaid, et lasta sinna sisse värsket sõnniku lõhna. Gailit ja Visnapuu lahkusid Siurust. TEOSTE OMAPÄRA: · romantiline maailmanägemus:väärtustab unistusi ja vabadust · loomulikkud- kasuahnus on põlastusväärne · Gailitit köidab kõik erandlik- groteskini viidud omadustega tegelased ja pöörded · iseloomulikud on meeleolumuutused ning ootamatud dramaatilised pöörded · lausete kõlalisus ja rütm. Võrdlused ja metafoorid · romantiline proosakirjanik, kelle looming viib inimesed eemale hellist argipäevaelust · kogu looming on üles ehitatud peamiselt vastandusele: ilus ja inetu, hea ja kuri, soe ja külm. · Gailit oli novellilaadse romaani rajaja.
On otsekui miski paratamattus, et kirjanik, kes kord ilma pikema järkjärgulise arenguta üle öö läbi lööb, vastates oma ajajärgu publiku hinge ja lõigates sellepärast kõige ohtramalt loorbereid, hiljem kas kauaks või jäädavalt peab vaikima. Mis on olnud öelda, on öeldud hää menuga; ja mis hiljem enesest välja pigistetakse otsekui kohusetundest oma kirjaniku-kutse vastu, kahvub ega helestu enam. Sarnaseks meteooriks eesti kirjanduses tuleb nimetada küll kõige päält August Gailitit, kes kerkis esile Siuruga ja sai kohe loetavaks ning populaarseks. Eks lugend siis Gailitit iga kirjanduslik ja, kui kätte sai, mitte-kirjanduslik inimene! Kuidas keegi temasse suhtus, kas jaatades, või eitades, see on teine küsimus, kuid igatahes sundis ta enesega arvestama. Gailit vastas vahest paremini kui ükski Siuru kirjanikest tolle ajajärgu hingeelu. See ajajärk andis psükoloogilist tõukejõudu selle kirjanduse paatosele ja nõudis omakord seda kirjandust
Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma pikaajalise sõbra Visnapuuga.
A.H.Tammsaare A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik, romaanizanri novaator ja kriitilis-realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E.Vilde oli tema võimete tipul. A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud ja humanistlikud teosed on pidevalt eesti kultuurielust saanud implusse edasiseks arenduks, eriti palju on aga andnud tema teosed ainet eesti teatrikunstile. Ikka ja jälle leiame me mõnest teatri mängukavast jälle ja jälle lavastatud Tammsaare teoseid.A.H.Tammsaare on eesti armastatuim proosakirjanik. A.H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen) sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järavamaal, Albu vallas, üksikul väljamäel Põhja-Tammsaa...
tapeti. ,,Isade maa" August Gailit Sündis 1891 Sangastel. Kasvas üks Laatria mõisas. Osales Vabasussõjas, sõjakirja saatja. Siurus osales. Vanamuise direktor. Elu lõpus elas Soomes. Tema hauale on graveeritud ühe tema tähtsaima teose pealkiri ,,Üks leegitsev süda üle rahutu vee". Raamat käsitleb Vabadussõda, peategelaseks kolmas kompanii. Esitatud läbi huumoriprisma. Tegevused uskumatud/absurdsed. Prügi pere on peamisteks tegelasteks. Jaagus on Gailitit ennast. Lahing võidetakse tänu idiootlikele olukordadele mitte vaprusele. Kavaldasid kõik üle mitte ei olnud suhtumine, et tapame kõik maha. Vastaseid kohtlesid pigem hästi. Eestlaste visadus, kuidas nii väheste meestega läbi saadi. Koosneb novellidest, pole romaani sisu. "Monument" Enn Vetemaa Enn Vetemaa sündis 1936, isa insener. Õppis keemiat. Läks luulelt proosale üle. Tema esimene romaan "Monument" ja "pillimees". On kirjutanud 6 näidendit näiteks "Püha
12. Õige on maakohtu järeldus, et nõude loovutamise lepingu sõlmimine osaühingu ja tema juhatuse liikme vahel ei ole igapäevane majandustegevus ÄS § 181 lg 3 teise lause mõttes. Seega on selleks vajalik osanike nõusolek ÄS § 181 lg 3 esimese lause järgi. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole osanikud nõude loovutusega nõustunud, kuna kohtule ei ole esitatud vastava sisuga osanike otsust. Maakohus leidis, et volikiri, millega RV juhatuse liikmed on volitanud A. Gailitit sõlmima hagejaga nõude loovutamise lepingut, ega ka RV juhatuse otsus, millele on alla kirjutanud kõik RV juhatuse liikmed, ei saa olla käsitatav osanike nõustumusena tehingu tegemisega isegi siis, kui neis dokumentides on väljendatud kõigi RV osanike või nende esindajate tahe. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, märkides, et osanike nõusolek vaidlusaluse tehingu tegemiseks oleks saanud olla väljendatud vaid osanike otsusena. Kolleegium sellega ei nõustu. 13
moor"). ,,Toomas Nipernaadi" annab Gailitile pöördumatu klassiku staatuse, eesti kirjandusklassikas ebastandardne. Nipernaadi annab meile väga tugevad või eredalt välja joonistunud peategelase kuju (sellisest ajast säärast pole). Nipernaad hakkab eraldi elu elama nipernaaditama, nipernaatlus jm (hulkuva naistehurmaja elulaad). Nipernaadi on nii suvirus- kui ka rännuromaan peategelane suvitab väga ekstreemsel viisil. Autobiograafiline tõlgendus hakkab Gailitit häirima. Esimeses redaktsioonis saab teada, et Nipernaadi on rändav kirjanik ,,ta on nimelt kirjanik, kirjutab raamatuid, romaane ja luuletisi.". Vaiksoo pakub, et ,,Nipernaadit" võiks lugeda kui kelmiromaani. Ekke Mooris tulevad Ibseni jooned välja. Samuti pakub Vaiksoo, et võiks lugeda nagu arengulugu aastaegade arenemisega areneb ka Nipernaadi kuju romaan mis liigub kevadest sügisesse.
annaabi.ee 
