...............................................................................................................23 2 Sissejuhatus Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 3.1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6
2012 Sisukord: 1.Gaaskeevituse üldskeem 2.Atselüün ja teised põlevgaasid 3.Keevitusleeka 4.Kasutatud materjalid 1. Gaaskeevituse üldskeem Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8
Paremsuunalise keevituse asend Paremsuunalise keevituse puhul on leek suunatud keevisõmbluse poole ja liikumine toimub vasakult paremale. Nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all. Paremsuunalise keevitusega keevitatakse üle 3mm paksusega materjale. Lisamaterjali varrast liigutatakse ovaalselt keevisvanni pilus. Varda ots ulatub peaaegu pilu põhjani, et toimuks kvaliteetne läbikeevitus ja keevisõmblusele moodustuks nõuetekohane juur. Gaaskeevitust kasutatakse põhiliselt torude keevitamisel mitmesugustes asendites. Kitsastes kohtades kasutatakse vaatevälja parandamiseks keevituspeegleid. Gaaskeevituse lisamaterjali varda läbimõõdu valikul lähtutakse keevitatava materjali paksusest (t). Lisamaterjali varda Ø d=0,5t. Näiteks, kui t=4mm, siis d=2mm. Liiga peenike lisamaterjali varras raskendab keevitust, kuna see sulab kiiresti ja materjali tuleb ka kiiresti peale sulatada.
Teisalt valiks punktkontaktkeevituse (PKK), kuna tal on suurem tootlikus, elektroode ning kaitsegaase ei ole vaja ning olen leidnud kindlalt et saab süsinikterast selle viisiga keevitada. Mõlemal puhul õmbluse kvaliteet sõltub reguleeritavusest ning selle kasutamise õigsusest. Samas punktkontakt keevituse puhul on väga spetsiifiline viis selle kasutamiseks, ning näen, et antud detaili puhul on otstarbekam kasutada gaaskeevitust. Lõpliku valikuna valin Gaaskeevituse Seadmete valik - Vooluallikad puuduvad Keevitamisel kasutatakse lisametallvardaid või keevitustraati, kasutatkse räbusteid ( nt pulber või pasta) Kõrgtemperatuuril gaasileek (atsetüleen + hapnik) toimib samuti kaitsva kihina. Lisamaterjalide valik (elektrood, kaitsegaas, põlevgaas, lisametall) Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist
Tänapäeval leiab gaaskeevitus laiemat kasutust ehitusmontaaži-, põllumajandus- ja remonditöödel. Lehtmetallist tooted, paksusega kuni 1mm, võib keevitada ilma lisametallita. Üles painutatud servadega lehed pannakse kokku ja keevitatakse gaaskeevituse leegis, sulatades kokku painutatud servad. Paksemad leged keevitatakse lisametalli lisamisega keevisõmblusse. Kahe lehe vahele jäätakse pilu, mis peab vastama keevitatava metalli paksusele ja tehakse keevitusõmblus. Gaaskeevitust kasutatakse laialdaselt väikese läbimõõduga torude keevitamisel (kuni 100mm), eriti kütte- ja kuumavee süsteemide montaažil, vee- ja gaasitorustike ning teiste torukonstruktsioonide ühendamiseks. Keevituse protsessi tunnusnumber on 311. Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leek kuumutab ja sulatab keevitustsoonis põhi- ning lisametalli. Põlevgaasid annavad keevitusleefi, millel on kolm selgelt eristatavat tsooni: tuum, töötsoon ja loit.
põlevgaasid. Kõige kõrgema põlemistemperatuuriga on atsetüleenileek (tavaliselt kasutatakse atsetüleeni-hapniku segusid - C2H2 + O2). Enamasti kasutatakse gaaskeevituse puhul lisametallina traati. Gaaskeevituse eeliseks on, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekandumine keevitatavale detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ning malmi. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon
Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga (6) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Kasutatavad moodused ja seadmed Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. Kuid on olemas ka mõned seadmed, mis on gaaskeevituse puhul vajalikud. Nendeks on: keevituspõleti, surugaasireduktorid ja baloonid.
Gaaskeevitus(pildil nr 1) kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse õhukesest, 1...3 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala:
Vase keevitatavust mõjutavad tema koostises olevad lisandid (hapnik, vismut, plii, väävel, fosfor, antimon, arseen), kõige rohkem halvendab keevitatavust vismut. Kuumas või sula olekus oksüdeerub vask vask(I)oksiidiks Cu2O. See reageerib metallis lahustunud vesinikuga ning põhjustab pinnapragusid. Kõige paremini keevitatav on elektrolüütiline vask, mille lisandisisaldus on kuni 0,05%. Vase keevitamisel kasutatakse käsikaarkeevitust, automaatkeevitust räbustis, gaaskeevitust ja kaitsegaasis keevitust. Käsikaarkeevitatakse metall- või süsielektroodiga. Süsi- või grafiitelektroodiga keevitamisel on lisametalliks samad vaskvardad mis metallelektroodiga keevitamisel. Süsielektroodi korral kasutatakse eriräbusteid, mis enne keevitamist kantakse lisametallvardale või puistatakse servatud keevitusalasse. Kuni 4 millimeetri paksusi vasktooteid keevitatakse ilma servamata. Põkkliited koostatakse vahedeta
Vase keevitatavust mõjutavad tema koostises olevad lisandid (hapnik, vismut, plii, väävel, fosfor, antimon, arseen), kõige rohkem halvendab keevitatavust vismut. Kuumas või sula olekus oksüdeerub vask vask(I)oksiidiks Cu2O. See reageerib metallis lahustunud vesinikuga ning põhjustab pinnapragusid. Kõige paremini keevitatav on elektrolüütiline vask, mille lisandisisaldus on kuni 0,05%. Vase keevitamisel kasutatakse käsikaarkeevitust, automaatkeevitust räbustis, gaaskeevitust ja kaitsegaasis keevitust. Käsikaarkeevitatakse metall- või süsielektroodiga. Süsi- või grafiitelektroodiga keevitamisel on lisametalliks samad vaskvardad mis metallelektroodiga keevitamisel. Süsielektroodi korral kasutatakse eriräbusteid, mis enne keevitamist kantakse lisametallvardale või puistatakse servatud keevitusalasse. Kuni 4 millimeetri paksusi vasktooteid keevitatakse ilma servamata. Põkkliited koostatakse vahedeta
Vase keevitatavust mõjutavad tema koostises olevad lisandid (hapnik, vismut, plii, väävel, fosfor, antimon, arseen), kõige rohkem halvendab keevitatavust vismut. Kuumas või sula olekus oksüdeerub vask vask(I)oksiidiks. See reageerib metallis lahustunud vesinikuga ning põhjustab pinnapragusid. Kõige paremini keevitatav on elektrolüütiline vask, mille lisandisisaldus on kuni 0,05%. Vase keevitamisel kasutatakse käsikaarkeevitust, automaatkeevitust räbustis, gaaskeevitust ja kaitsegaasis keevitust. Keevituselektroodid Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi järgi. Kasutatakse põhiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil-, happelised - ja aluselised elektroodid. Enamus elektroodikatteid koosneb suures osas mineraalsest komponendist ja vesiklaasist, kuid mõned tüübid võivad sisaldada 5 ... 10% orgaanilist materjali (orgaanilised rutiilid). Rutiilelektroodid: sisaldavad kattes 50
Question text Jooteräbusti on ette nähtud Select one: a. joodise sulamistemperatuuri alandamiseks b. joodetavate pindade ja joodise puhastamiseks oksiidkiledest c. jooteliite kasutustemperatuuri tõstmiseks d. joodetavate pindade märgumise parandamiseks ja oksiidide lahustamiseks Question 18 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Suuregabariidiliste Al sulamitest mahutite valmistamiseks kasutaksite Select one: a. gaaskeevitust b. elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust c. MIG keevitust d. TIG - keevitust Question 19 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milliseid metalle saab hapniklõikamisega lõigata? Select one: a. metalli sulamistemperatuur on hapnikus süttimise temperatuurist madalam b. metalli põlemistemperatuur on hapnikus süttimise temperatuurist madalam c. moodustavate metalloksiidide sulamistemperatuur on metalli sulamistemperatuurist
Vali üks: a. kasutatakse kõrgema pingega vooluallikaid b. survejõud rakendatakse pärast kontaktpindade sulatamist läbiva elektrivooluga c. 5 10 korda väiksem elektrienergia kulu ja hea automatiseeritavus d. saab keevitada kahte plaati omavahel kokku Küsimus 26 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Suuregabariidiliste Al sulamitest mahutite valmistamiseks kasutaksite Vali üks: a. gaaskeevitust b. elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust c. TIG - keevitust d. MIG keevitust Küsimus 27 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Vahelduvvooluga keevitamisel kasutatakse keevituskaare stabiliseerimiseks Vali üks: a. keevituskaare pikkuse vähendamist üheaegse keevitusvoolu suurendamisega b. vastupolaarset keevitusvoolu c. eriliste lisanditega elektroodikatteid ja kõrgemat tühijooksupinget (kaare süütepinget) d
terasel. Vase keevitatavust mõjutavad tema koostises olevad lisandid (hapnik, vismut, plii, väävel, fosfor, antimon, arseen), kõige rohkem halvendab keevitatavust vismut. Kuumas või sula olekus oksüdeerub vask vask(I)oksiidiks Cu2O. See reageerib metallis lahustunud vesinikuga ning põhjustab pinnapragusid. Kõige paremini keevitatav on elektrolüütiline vask, mille lisandisisaldus on kuni 0,05%. Vase keevitamisel kasutatakse käsikaarkeevitust, automaatkeevitust räbustis, gaaskeevitust ja kaitsegaasis keevitust. Käsikaarkeevitatakse metall- või süsielektroodiga. Süsi- või grafiitelektroodiga keevitamisel on lisametalliks samad vaskvardad mis metallelektroodiga keevitamisel. Süsielektroodi korral kasutatakse eriräbusteid, mis enne keevitamist kantakse lisametallvardale või puistatakse servatud keevitusalasse. Kuni 4 millimeetri paksusi vasktooteid keevitatakse ilma servamata. Põkkliited koostatakse vahedeta.
Ise ma pole kunagi keevitanud ja valisin selle teema sellepärast, et tundus kõige huvitavam. Referaat sisaldab kõige tähtsamat ja paar joonist, et arusaadavam oleks. Üldskeem Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10
................................................................................................................23 3 Sissejuhatus Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 3.1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat
Paremsuunalise keevituse puhul on leek suunatud keevisõmbluse poole ja liikumine toimub vasakult paremale. Nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all (vt joonis 18). Paremsuunalise keevitusega keevitatakse üle 3mm paksusega materjale. Lisamaterjali varrast liigutatakse ovaalselt keevisvanni pilus. Varda ots ulatub peaaegu pilu põhjani, et toimuks kvaliteetne läbikeevitus ja keevisõmblusele moodustuks nõuetekohane juur. Gaaskeevitust kasutatakse põhiliselt torude keevitamisel mitmesugustes asendites. Kitsastes kohtades kasutatakse vaatevälja parandamiseks keevituspeegleid. Gaaskeevituse lisamaterjali varda läbimõõdu valikul lähtutakse keevitatava materjali paksusest (t). Lisamaterjali varda Ø d=0,5t. Näiteks, kui t=4mm, siis d=2mm. Liiga peenike lisamaterjali varras raskendab keevitust, kuna see sulab kiiresti ja materjali tuleb ka kiiresti peale sulatada. [2:229]
Paremsuunalise keevituse puhul on leek suunatud keevisõmbluse poole ja liikumine toimub vasakult paremale. Nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all (vt joonis 18). Paremsuunalise keevitusega keevitatakse üle 3mm paksusega materjale. Lisamaterjali varrast liigutatakse ovaalselt keevisvanni pilus. Varda ots ulatub peaaegu pilu põhjani, et toimuks kvaliteetne läbikeevitus ja keevisõmblusele moodustuks nõuetekohane juur. Gaaskeevitust kasutatakse põhiliselt torude keevitamisel mitmesugustes asendites. Kitsastes kohtades kasutatakse vaatevälja parandamiseks keevituspeegleid. Gaaskeevituse lisamaterjali varda läbimõõdu valikul lähtutakse keevitatava materjali paksusest (t). Lisamaterjali varda Ø d=0,5t. Näiteks, kui t=4mm, siis d=2mm. Liiga peenike lisamaterjali varras raskendab keevitust, kuna see sulab kiiresti ja materjali tuleb ka kiiresti peale sulatada. [2:229]
umbes 500 N/mm². Sarruseteras võib olla väga erineva sepistatavusega. Suure sepistatavusega teras võib deformeerudes neelata väga suuri energiahulki ja sellepärast kasutatakse seda näiteks konstruktsioonides, mis peavad vastu pidama maavärinale. Sarrusevardad tavaliselt keevitatakse üksteisega kokku, kasutades kas punkt- või kaarkeevitust. Sarrusevardad saab ka lihtsalt üksteise külge siduda. Selleks on olemas erilised sarrusefiksaatorid, mida valmistatakse vedruterasest. Gaaskeevitust üldjuhul ei kasutata. Pingbetoontoodetes tõmmatakse sarrus hüdrotungraudade või elektrotermiliselt pingule. Viimasel juhul kuumutatakse sarrus enne paigaldamist tugeva elektrivoolu abil temperatuurini 300450 °C, mistõttu sarrusevardad pikenevad. Kui vardad on kuumana paigaldatud ja nende otsad kinnitatud, siis saavutab sarrus vajaliku pinge jahtumise tulemusena. Orientatsiooni põhjal jagatakse sarrus piki- ja põikisarruseks. Pikisarrus võtab vastu
paksusele ja lehed traageldatakse kokku. Pilu ahenemise vältimiseks võib asetada sinna vahetükid mis oleksid kiilu kujulised, mida hiljem kergelt kõrvaldatakse. Konstruktsioonid hoitakse paigal kas sabloonide, poltide või pitskruvide abil. Lehtkonstruktsioonide pikad õmblused keevitatakse vastuastmeliselt. Karpi keevitatakse selliselt, siis ta kõmmeldub kõige vähem. Torude keevitamisel rakendatakse gaaskeevitust (kuni 100 mm) laialt eriti küttesüsteemide, vee ja gaasitorustike ning muude teraskonstruktsioonide montaazil. Kui torud asetsevad kitsas kohas ja neile pole ligipääsu, saab neid keevitda akna kaudu. Töö teostamise järjekordon selline: eespool oleva liite koht tuleb keevitada nii kaugele kui ulatub; aken tuleb välja lõigata nii, kus väljalõigatav osa tuleb toru sisse kukkumise eest
- muunduri ja trafoga - inverteri ja muunduriga 24 3. Gaaskeevitus 3.1. Gaaskeevituse üldine skeem (G) Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse õhukesest, 1...3 mm paksu- sest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6
annaabi.ee 
