abil. Gaasiturbiinelektrijaamade populaarsuse aluseks on olnud gaasiturbiinide kasuteguri järsk tõus, mis on saanud võimalikuks nii termilise ringprotsessi võimaluste parema ärakasutamise kui ka turbiini konstruktsiooni täiustamisele. Kõik gaasturbiinjaamad jagatakse kaheks tüübiks: - gaasturbiinjaamad - kombijaamad Kombijaamas on kombineeritud kaks tsüklit, gaasturbiini ja auruturbiini tsükkel. Gaasiturbiini põhilised osad on: - kompressor - põlemiskamber - turbiin. Gaasiturbiinile on iseloomulik see, et turbiini mehhaanilisest tööst 2/3 kulub kompressorile ja 1/3 generaatorile. Tavaliselt kompressor ja gaasiturbiin on samal võllil, kui see ei ole seaduspärasus. Põlemiskambrid asuvad tavaliselt ümber telje ja nende arv võib küündida 18- ni. Gaasiturbiini kasutegurit saab tõsta gaasiturbiini sisenevate gaaside temperatuuri tõstmisega
konstruktsioonimaterjal, mis on kõrgtehnoloogiliselt arendatud ja toodetud. Sialon on tehnokeraamilinematerjal, mis koosneb räninitriidist ja väikesest protsendist sellele lisatud alumiiniumoksiidist (Si3Al3O3N5). Sialonil on: väike poorsus,hea vastupanu termilistele löökidele, suur tugevus, kõrge purunemissitkus, väike soojuspaisuvus ja vastupanu oksüdeerumisele. Sialonist valmistatakse näiteks: keeduspiraalid, gaasiturbiini labad, raketi-ja reaktiivmootorite düüsid ja teised kõrgel temperatuuril koormatud detailid.
s., mis mõõdab soojusülekandes ühelt kehalt teisele kandunud energiat. Ühik dzaul(J).Termodünaamika I printsiip: Gaasile antav soojushulk on võrdne siseenergia juurdekasvu ning paisumisel tehtava töö summaga. Soojusmasinate tööpõhimõte:seade,mis muundab soojust tööks. Võtab kuumalt kehalt(soojendilt) soojushulga, muundab osa sellest mehaaniliseks tööks ning annab ülejäänud osa ära külmemale kehale(jahutile). Nt:sisepõlemismootor,aurumootor,aurumasin,gaasiturbiini mootor,diiselmootor Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt süsteemilt soojemale, ilma et sellega ei kaasneks teisi muutusi nendes süsteemides või ümbritsevates kehades.
(H2O) ja vääveldioksiid (SO2). Kuigi väävli põlemisel eraldub samuti kasulikku soojust, loetakse väävlit keskkonnamõjude ja ka küttepindade korrosiooniohu tõttu äärmiselt eba- soovitavaks kütuse lisandiks. Tahkekütuse põletustehnoloogiate hulka kuuluvad: · põletamine restil; · tolmpõletamine; · põletamine keevkihis; · tahke kütuse gaasistamine, kusjuures saadud gaasi võib põletada katlas, aga ka kasutada gaasimootori või gaasiturbiini kütusena. Põletamine restil Restil põletamine on ajalooliselt esimene tahke kütuse põletusviis. Tänapäeval kasutatakse põletamist restil väikestes küttekateldes ja eelkõige biokütuste korral, aga ka turba ja kivisöe korral. Niiske tahke kütuse põlemist on ülevaatlik vaadelda just restil põletamise näite varal, kus osa protsesse toimuvad kütuse kihis ja osa kolderuumis. Restil leiavad aset järgmised protsessid (vt joonis 3.13):
Sisepõlemismootorid on kõige sagedamini kasutatud moobiilse jõudlusega sõidukites ja portatiivsetes masinates. Moobiilsetes seadeldistes on sisepõlemismootor kasulik sest see suudab anda suure võimsuse ja massi suhte koos hea kütuse energia tihedusega. Tavaliselt kasutatakse fossiilkütust (peamiselt nafta), need mootorid on ilmunud peaaegu kõikides transpordivahendites (autod, rekkad, mootorrattad, paadid, ja laias ulakus lennukites ja rongides). Sisepõlemismootor on esitatud gaasiturbiini kujul kui on vajalik väga suur võimsus, nagu reaktiivlennukites ja helikopterites, suurtes laevades. Mis on reaktiivmootor? Reaktiivmootor on reaktsiooni mootor mis eemaldab kiirelt liikuva reaktiivlennuki vedelikust, et moodustada tõukejõudu kooskõlas Newton'i seaduste alusel. See lai määratlus reaktiivmootoreid sisaldab turboreaktiivmootoreid, rakette ja paljuid teisi mootoreid. Enamik
20.Millised on kombijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kas Eestis on seda tüüpi elektrijaamu, kui jah siis nimeta mõni? Mille poolest erineb kombijaam teistest elektrijaamadest? · Kombijaamad on gaasiturbiinjaamad, kus gaasiturbiini(de)le on lisaks auruturbiin(id), mis saavad auru gaasiturbiini heitegaasidega köetavast aurukatlast. · Kütusena kasutatakse põhiliselt maagaasi · Uudse lahendusena saab kasutada ka tahkekütuseid neid eelnevalt gaasistades · Valmistatakse võimsusega 15 1000 MW · Kasutegur kuni 62%, koostootmisel kuni 85% · Osalisel koormamisel kasutegur märkimisväärselt langeb · Sobivad pooltipuagregaatideks 21
mis jäävad alla 1, neil ristlõige väheneb(düüsi ristlõige) vooluse suunas. Kriitiline punkt on M=1. Kriitiline kiirus- need kiirused, millega ta väljub düüsi avast. Drosseldamine- TD keha d-ks (mujumine) nim. TD tagastamatut üleminekut kõrgemalt rõhult, soojuslikult isoleeritud tingimustes ilma tööta. Entalpia ei muutu. Ideaalse gaasi puhul temp. ei muutu küll aga muutub küll aga reaalsete gaaside korral. Gaasiturbiini ringprotsess ja põhimõtte skeem Eelpool vaadledud kolbmootori puuduseks oli kolvi edasi tagasi liikumine (väntvõlli olemasolu). See takistab suure võimsuse ja pööretearvuga kompaksete mootorite loomist, kuna tekivad suured inertsjõud. Sisepõlemis mootorites kõik põhiprotsessid toimusid mootori silindris. Gaasiturbiin seadmetes toimuvad protsessid erinevates agregaatides: -kompenseemine kompressoris 1 (tsentrifugaal kompressor)
paigutatud siis General Electricu turbolaaduri ja ,,Pratt and Whitney" mootori vahele. Hilistel 1940'nendatel ja varastel 1950'nendatel pühendus Garrett põhiliselt väikeste gaasiturbiinmootoritele, mis arendasid jõudu alates 20 hp'st lõpetades 90hp'ga (15-67kw) Insenerid olid välja arendanud hea kodade metallurgia, ,,high performance" tihendid, radiaalsed sissevooluturbiinid ja tsentrifugaalkompressorid. 27. septembril, aastal 1954 otsustas Cliff Garrett lahutada turbolaadimine gaasiturbiini osakonnast seoses diiselmootori turbolaadurite äriliste võimalustega kasvamisega. See oli algus uuele ,,AiResearch Industrial Divisionile"(õhu uurimise tööstuslik osakond)- mõeldud turbolaadurite kavandamiseks ja tootmiseks. ,,AiResearch Industrial Divison" nimetati hiljem ümber ,,Garrett Automotive'iks" Chevrolet Corvair Monza ja Oldsmobile Jetfire olid esimesed turboülelaadimisega sõiduautod ning debüteerisid USA turul 1962/63 aastatel. Hoolimata maksimaalsest tehnilisest
Aastatega on Soome väljatöötanud laeva klassid, mis lähtuvad just enesekaitse vajadusest ja rannajoone omapärast (k.a. saarestikud). Erinevalt maaväest ja õhuväest ei osta Soome sõjatehnikat välisriikidelt sisse vaid toodab selle ise. 90-ndatel kui soomlased plaanisid luua uut üksust eskadron 2000, planeeriti maabumisalusteks Tuuli klassi hõljukeid. Tehnoloogiline lahendus oli laenatud USA-lt. Laevakere oli alumiiniumist ja komposiit materjalidest. Jõuajamiks oli gaasiturbiini mootorid ja kaks õhupropellerit, kiirust arendas kõnealune alus kuni 50 sõlme. Kuna Botnia lahe põhja osa on peaaegu viis kuud aastast kaetud jääkihiga, siis oleksid Tuuli klassi laevad võimelised tegutsema ka jää peal. Esimene alus sai valmis aastal 1999. Relvastuseks oli planeeritud raketikompleksid RBS-15Mk3, mille tööraadius on 250 km ja on võimelised hävitama maa- ja veesihtmärke. Valmis tehti ainult üks laev kuna projekti katkestas uus laevaklass- Hamina.
aga need ei ole ideaalsed, superkondensaatoreid ei ole õnnestunud patareina tööle panna, patareid ise kallid, ja võimsustihedust ei saa viia üles) o Kontsentreeritud päikeseväljad väga keerulised materjalid, tehakse nii et valgus enamuses mitte ei neelduks, vaid peegelduks edasi tsentri suunas, kus soojustakumuleerivad torud, mis saadetakse gaasiturbiini või maaalusesse hoidlasse. Torus kasutatakse naatriumliitium...sulamit seal sees. 13 Monday 1 October y o Peegelväljad päikeseenergia kogumiseks, päikesereaktorid,kõrgtemperatuursed protsessid, kus võimalik toota metalle. Nt Zn auru, või lantaanoksiidist lantaani tootmine, mis muidu käiksid läbi väga pikkade tsüklite ja reatsioonide.
Viskoplastsuse avaldumisvormideks on roome ja pingerelaksatsioon. Roomeks nim plastse deformatsiooni aeglast kasvu sellise püsiva pinge juures, mille lühiajaline mõju põhjustab vaid elastset deformeerumist. Roome tekkimiseks vajalik temperatuur on süsinikterasel 300°C, betoonidel ja plastidel toatemperatuur. Roomel on 2 aspekti. Kõigepealt võib roome põhjustada detaili mõõtmete lubamatut muutumist. Nt võivad gaasiturbiini rootori labad sellisel määral pikeneda, et satuvad kontakti töökambri seintega. Vajalik roomepiir – suurim pinge, mille rakendamisel roomemoone teatava aja välte ei ületa etteantud suurust. Määratakse eksperimentaalselt roomekiiruse registreerimise teel. Teiseks aspektiks materjali purunemise võimalus mingi pinge juures, mis lühiajalisel mõjumisel ohtu ei kujuta. Seda nähtust iseloomustab
Õhk rõhul p1 viiakse kompressorisse kus see komplimeeritakse rõhuni p2, see järel läheb edasi põlemiskambrisse kus talle K T antakse juurde kütus ning seal toimub põlemine põlemisgaasid rõhul p3=p2 panevad gaasiturbiini pöörlema ja see omakorda paneb elektrigeneraatori tööle. p1 p4=p1 Pärast turbiini läbimist põlemisgaasid juhitakse atmosfääri. 42. Isobaarse põlemisega GTS-i ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. 3 p 2 p2=p3 1) 1.-2
Õhk rõhul p1 viiakse kompressorisse kus see komplimeeritakse rõhuni p2, see järel läheb edasi põlemiskambrisse kus talle K T antakse juurde kütus ning seal toimub põlemine põlemisgaasid rõhul p3=p2 panevad gaasiturbiini pöörlema ja see omakorda paneb elektrigeneraatori tööle. p1 p4=p1 Pärast turbiini läbimist põlemisgaasid juhitakse atmosfääri. 42. Isobaarse põlemisega GTS-i ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. 3 p 2 p2=p3 1) 1.-2
kus kanalid asuvad võib vaadelda tagastatava adjabaatse protsessina (isoentroopse protsessina). Soojusvahetus voolava keskkonna ja teda ümbritsevat keskkonna vahel ei jõua C2 2 C12 - = lt toimudagi. 2 2 q Vähendatakse ringprotsessist ärajuhitavat soojushulka ehk 2 (SKEEM SH.1.20.02.06) Kui gaaside temp on üle 800°C, siis tuleb turbiini labasid jahutada. Isohoorilise põlemisega gaasiturbiini põhimõtteskeem ja töö protsess. Isohoorilises põlemises (SKEEM 3.20.02.06) Kõigi kolme klappi sulgeolekus süüdatakse kütus ja toimub isohoorne põlemine. (SKEEM 4.20.02.06) 1-2 Õhu isotroopne komplimeerimine nii nagu otto mootoris. 2-3 Sõõjuse isohoorne protsessi juurde juhtimine. 3-4 Põlemisprotuktide isoentroopne põlemine 4-1 Gaaside paisumine. Pidevalt töötavateks sedmeteks. Selleks tuleb kulutada energiat e. tööd. Kompimeeritava keha komplimeerimiseks kasutatav jõud
3. Keemiline korrosioon Toimub kuivades gaasides või mitteelektrolüütides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgemal temperatuuril tekib raua pinnale oksiidikile, mis koosneb mitmesugstest oksiididest (FeO, Fe2O3, Fe3O4). Oksiidikile on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud, seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemiline korrosioon esineb näiteks gaasiturbiini labidates, reaktiivmootori düüsides, sisepõlemismootori silindrites jm. 4. Elektrokeemiline korrosioon Võtab osa kaks metalli ja elektrolüüt. Elektrokeemiline korrosioon ehk galvaaniline korrosion on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kuikaks erinevat metalli, näiteks raud ja vask on kontaktsi elektrolüüdilahusega. Elektrokeemiline korrosioon käsitleb korrosiooniprotsessikui anoodi
Põlemisprotsessi hindamine indikaatordiagrammi järgi. g. Kütuse rõhu tõusu kiiruse vähenemisega ( p pih./ ) surumise Turbokompressoril mootori väntvõlliga kinemaatiline side puudub, Seega gaasiturbiin- ülelaadimisega mootoritel toimub mootori algusest kuni pihusti nõela avanemiseni , samuti pihustamisrõhu seega ei kasutata silindrisse antava õhu rõhu tõstmiseks mootori tööreziimi ja gaasiturbiini omavaheline iseregulatsioon, mis seisneb (nõela avanemise rõhk) alanemisega , väheneb sissepritse eelnurk võimsust st. mootori mehaaniliste kadude võimsus ei vähene. selles, et mootori kõigi tasakaalustunud reziimide korral kompressori enne ÜSS-u ja kütuse rõhk kõrgsurvetorus. Mootori heitgaaside kogu energia võib jagada kaheks osaks: poolt tarbitav võimsus ja gaasiturbiini poolt antav võimsus on
Al2O3-le. Ta on hea kuumustugevus ja püsivus, väike joonpaisumistegur, hea termokindlus, mõõdukas soojusjuhtivus ning hea kulumiskindlus. Tänu headele mehaanilistele omadustele ja keemilisele inertsusele, aga samuti suhtelisele odavusele ja tehnoloogilisusele nim sialone ka ''superkeraamikas''. Tänu suurele termokindlusele (ületavad selles valdkonnas kõiki teisi keraamilisi materjale), valmistatakse sialonist gaasiturbiini töölabidaid, raketi- ja reaktiivmootorite düüse jne. Sialone kasutatakse eduaklt malmi, Ni sisaldavate kuumuskindlate teraste, silumiini jne treimiseks.
annaabi.ee 
