elemendid ning väliskihid koosnevad põhiliselt erinevatest gaasidest. Kui tekkiv täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus väga tugeva tähetuule poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja väga peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide väike mass, mille tõttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida. Öpik-Oorti pilvega. ... Öpik-Oorti pilv on hüpoteetiline komeetidest koosnev sfääriline pilv umbes
Kui tekkiv täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus väga tugeva tähetuule poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja väga peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide väike mass, mille tõttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida. Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: · Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest · Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum · Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest · Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad)
elemendid ning väliskihid koosnevad põhiliselt erinevatest gaasidest. Kui tekkiv täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus väga tugeva tähetuule poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja väga peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide ebapiisav mass, hoidmaks kinni kiiresti liikuvaid gaasimolekule. Jaotus Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: · Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest · Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum · Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest · Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad)
erinevatest gaasidest. Kui tekkiv täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus väga tugeva tähetuule poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja väga peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide väike mass, mille tõttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida. Planeetide rühmitamine Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada rühmadeks: Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja
elemendid ning väliskihid koosnevad põhiliselt erinevatest gaasidest. Kui tekkiv täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus väga tugeva tähetuule poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja väga peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide väike mass, mille tõttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Planeet#Planeetide_teke http://opik.obs.ee/sisukord.html
Päikesesüsteem 1. Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, kaheksa suurt planeeti - Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun, kääbusplaneet Pluuto, nende planeetide kaaslased ja rõngad, asteroidid, komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas. 2. Planeedid alates Päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Suurim neist on Jupiter, väikseim Merkuur (kuid kui võrrelda algset üheksat planeeti, siis on väikseim Pluuto). 3. Maa tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. 4. Hiidplaneetide rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. N...
väliskihid koosnevad põhiliselt erinevatest gaasidest. Kui tekkiv täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus väga tugeva tähetuule poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja väga peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide väike mass, mille tõttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida. 4 Kõik Päikesesüsteemi planeedid peale Maa on nimetatud vanarooma jumalate järgi. Planeetide kaaslased on nimetatud vanakreeka või vanarooma mütoloogiast pärinevate tegelaste, jumalate või William Shakespeare'i näidendite tegelaste järgi. Asteroide võib nende avastajate äranägemise järgi nimetada ükskõik kelle või mille järgi aga nimed peab heaks kiitma Rahvusvahelise Astronoomiauniooni nomenklatuurikogu.
o Mikroparameetrid: molekuli mass, molekuli kiirus, molekuli liikumishulk, molekulide kineetiline energia jne. · Aatomite ja molekulide mõõtmed. o Vesiniku molekuli diameeter 0,23 nm. Rasketel metallidel läbimõõt ligikaudu 1 nm. Võrdluseks - udupiisa läbimõõt 1000 nm. · Avogadro arv, Loschmidti arv. o Avogadro seadus: samades tingimustes (temperatuur, rõhk) sisaldavad kõikide gaaside võrdsed ruumalad võrdse arvu gaasimolekule. o NA = 6,02· (molekuli mooli kohta). o Loschmidti arv: 2,69· molekuli (ühes cm³). · Gaaside molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand. o p = 1/3 m n v² , m- ühe osakese mass, n- osakeste kontsentratsioon, v²- kiiruse ruudu keskmine. · Gaasi molekulide ruutkeskmine kiirus rõhu ja tiheduse kaudu. o x= = · Molekulide keskmise kineetilise energia seos temperatuuriga. Molekulide kontsentratsioon rõhu ja tiheduse kaudu.
Ka udukogusid liigitatakse nii nagu galaktikaid, kuid ainult nii, kuidas nad parajasti välja näevad. Näiteks pimedas öötaevas ei paista tumedate udude tihedad kompaktsed pilved. Need tumedad udupilved tõkestavad enda taga olevate tähtede või helendavate gaaside valgust. Selle järgi neid kindlaks tehaksegi. Kuid on olemas ka heledaid udusid. Peegeldavad udud peegeldavad tähevalgust. Gaasimolekulide kiirgus paneb emissioonudusid seestpoolt helendama. Neid gaasimolekule ergutavad tähed, mis asetsevad parajasti udukogude sees. Uued tähed sünnivad udukogude materjalist. Tähed sünnivad udukogudes, kus moodustuvad tumedad tombud ehk gloobulid. Need tihenevad kokku varisemiseni, sest gravitatsioon tõmbab seda aina ligi. Enamasti nii sünnivadki uued tähed. Emissioonudud ilmnevad tähtede sündimise ajal, kuid neid helendavaid udukogusid esineb ka tähtede surma ajal. Neid nimetatakse planetaarseteks ududeks
Kolloidosakesed kontsentreerivad oma pinnale lahuses leiduvaid ioone ja lahusti molekule ADSORPTSIOON. Adsorptsioon toimub adsorsel pinnal. Adsorbendi pinna molekulide jõuväli jääb kompenseerimata ja pinnal on teatud lisaenergia, mille tõttu ta seob gaasimolekule või lahuse aineosakesi, seejuures on eraldub soojust. Tuntud adsorbendid on suure eripinnaga boorsed ained, nt. aktiivsüsi, silikageel jt. Kui adsorbsioon on seotud keemilise sidemega tekkega nim. Seda KEMOSORPTSIOONIKS. 6.4 Gaaside lahustuvus vedelikes. Henry Daltoni seadus
Näeme, et molekuli liikumise iga vabadusastme kohta tuleb parajasti 1/2R kilomoolsoojust. Siin muidugi tuleb pidada silmas, et on eeldatud, et gaas käitub ideaalse gaasi mudeli järgi päris absoluutsest nullist alates, s.t., et molekulaarjõud puuduvad ka väga madalatel temperatuuridel, mis pole päris õige, kuid reaalsetes arvutustes tekkiv viga on väike. Ka ei ole ideaalse gaasi mudel päris järjekindel. Mitmest aatomist koosnevaid gaasimolekule (N 2, O2, H2O veeaur jne.) ei vaadelda punktmassidena, vaid aatomitest kui punktmassidest koosnevate jäikade mehhaaniliste süsteemidena. Selliste süsteemide massikese liigub kulgevalt, selle asukoha määramiseks on tarvis kolme ruumikoordinaati, kuid need süsteemid võivad ka pöörelda massikeskmega seotud taustsüsteemis ümber kõigi kolme koordinaattelje, seega on süsteemi asendi määramiseks vaja veel kolme pöördenurka selle
Kui tekkiv täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus väga tugeva tähetuule poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja väga peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide väike mass, mille tõttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida. Planeedid Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan,Neptuun, Pluto Klassikalised planeedid Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn Kaasaegsed planeedid Uraan (1781), Neptuun (1864), Pluuto (1930) Maa tüüpi e. kiviplaneedid Merkuur, Veenus, Maa, Marss Jupiteri tüüpi e. Gaasplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Lähisplaneedid Merkuur, Veenus, Maa, Marss Kaugplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto · Siseplaneedid Merkuur, Veenus
Ka udukogusid liigitatakse nii nagu galaktikaid, kuid ainult nii, kuidas nad parajasti välja näevad. Näiteks pimedas öötaevas ei paista tumedate udude tihedad kompaktsed pilved. Need tumedad udupilved tõkestavad enda taga olevate tähtede või helendavate gaaside valgust. Selle järgi neid kindlaks tehaksegi. Kuid on olemas ka heledaid udusid. Peegeldavad udud peegeldavad tähevalgust. Gaasimolekulide kiirgus paneb emissioonudusid seestpoolt helendama. Neid gaasimolekule ergutavad tähed, mis asetsevad parajasti udukogude sees. Uued tähed sünnivad udukogude materjalist. Tähed sünnivad udukogudes, kus moodustuvad tumedad tombud ehk gloobulid. Need tihenevad kokku varisemiseni, sest gravitatsioon tõmbab seda aina ligi. Enamasti nii sünnivadki uued tähed. Emissioonudud ilmnevad tähtede sündimise ajal, kuid neid helendavaid udukogusid esineb ka tähtede surma ajal. Neid nimetatakse planetaarseteks ududeks
Ka udukogusid liigitatakse nii nagu galaktikaid, kuid ainult nii, kuidas nad parajasti välja näevad. Näiteks pimedas öötaevas ei paista tumedate udude tihedad kompaktsed pilved. Need tumedad udupilved tõkestavad enda taga olevate tähtede või helendavate gaaside valgust. Selle järgi neid kindlaks tehaksegi. Kuid on olemas ka heledaid udusid. Peegeldavad udud peegeldavad tähevalgust. Gaasimolekulide kiirgus paneb emissioonudusid seestpoolt helendama. Neid gaasimolekule ergutavad tähed, mis asetsevad parajasti udukogude sees. Uued tähed sünnivad udukogude materjalist. Tähed sünnivad udukogudes, kus moodustuvad tumedad tombud ehk gloobulid. Need tihenevad kokku varisemiseni, sest gravitatsioon tõmbab seda aina ligi. Enamasti nii sünnivadki uued tähed. Emissioonudud ilmnevad tähtede sündimise ajal, kuid neid helendavaid udukogusid esineb ka tähtede surma ajal. Neid nimetatakse planetaarseteks ududeks
Seejuures tähendab rõhu kahekordistumine ruumala pooleks tegemist, rõhu vähenedes gaasi ruumala suureneb. Sukelduja jaoks tähendab see seda, et erinevates sukeldumissügavustes keha õhuga täidetud tühemikes ruumala muutub. Neid muutusi tuleb tasakaalustada, sest muidu saab elundisüsteem kahjustada. Boyle-Mariotte’i seadus põhjendab seega barotrauma tekkimist. Henry seadus: kx × px = Cx Tugevasti lihtsustatult tähendab see seadus: mida rohkem gaasimolekule Cx on vedelikku füüsikaliselt lahustunud, seda suurem on vedeliku kohal lasuva gaasi X rõhk px. Näide: mineraalveepudelis, kus valitseb suurem siserõhk, on lahustatud suurem hulk süsinikdioksiidi, kui see oleks võimalik tavalise välisrõhu korral. Pudeli äkilisel avamisel siserõhk langeb ja osa lahustatud gaasist peab paratamatult eralduma. Kuna see toimub kiiresti, tekivad mullid. Ka sukelduja kehas on lahustunud suur gaasikogus, kuna ta on sukeldumissügavuse kohaselt
annaabi.ee 
