Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osa rõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
metall, reaktsioon, katseklaas, magneesium, filterpaber, nivood, büretis, happega, segud, õhurõhk, mõõteseadmed, kemikaalid, lehter, termomeeter, baromeeter, hügromeeter, katseseade, hermeetiline, hape, ülaosa, hoides, niisutatud, avaust, ühelt, kukutada, loksutada, jälgides, enamvähem, katseandmed, püld, küllastatud, 2639, relatiivneAnorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 5 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll estitatud: Protokoll 27.10.2011 10.11.2011 arvestatud: Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained ja töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töö käik 1. Katseseadeldis (vt joonist 5.1) koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist (a), mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga (b), milles metall reageerib happega. 2
Tallinna Tehnikaülikool Laboratoorne töö 5 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi 25.09.13 Tallinn Töö eesmärk. Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osa rõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. · 10%-ne soolhappelahus; · 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium); · seade gaasi mahu mõõtmiseks; · mõõtesilinder (25cm3); · lehter; · filterpaber; · termomeeter; · baromeeter; · hügromeeter. Töö käik. 1. Eemaldada katseklaas ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. 2
Laboratoorne töö 5 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Nimi, rühm, matrikli nr. Õppejõud: Aeg: Eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm³), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldan katseklaasi ja pesen ning loputan selle hoolikalt destilleeritud veega. Sätin büretid ühele kõrgusele ning kontrollin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõstan üks büretiharu teisest 15
1. Töö eesmärk. Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2. .Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeete 3. Töö käik. 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist , üks mis on täidetud veega. teine bürett on ühendatud katseklaasiga (b), milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo (c) oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel
Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva 5 gaasi mahu Järgi. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal ning selle põhjal metalli massi määramine. Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töö käik 1) Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega
Eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida
Laboratoorne töö nr 5 1. Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2. Kasutatud töövahendid 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium), seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. 3. Töö käik Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset.
D (õhk) = M (gaas) / 29 => M (CO2) = 1,33 g/mol * 29 = 38,57 g/mol Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44g/mol M(CO2)-44g/mol => 38,57 g/mol 44 g/mol = - 5,43 Ja suhteline viga % = (M(CO2) 44) * 100% / 44 = -5,43 *100 / 44 = -12,3 % Katse 2. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg või Al). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Katses leitakse magneesiumi või alumiiniumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2 2Al + 6HCl 2AlCl3 + 3H2 Katse ettevalmistus.
Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu 5 Järgi. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal ning selle põhjal metalli massi määramine. Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töö käik 1) Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega
Eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0 -10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik Katseseadeldis koosnes kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis oli täidetud veega. Üks bürett oli ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Katse ettevalmistus: Eemaldasin katseklaasi ja pesin hoolikalt destilleeritud veega. Sättisin büretid ühele kõrgusele ning kontrollisin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõstsin ühe büretiharu
m b) kasutades Clapeyroni võrrandit (PV = M * RT) 0,563 g 103700Pa * 0,000297m3 = M * 8,314 J/mol*K * 293,65K 1374 ,511 6 30,7989 = M M = 44,63 g/mol Eksperimentaalne töö nr. 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 6,0 mg metallitükk (Mg) Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Töö käik: Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 Katse ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega.
Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0…10,0mg metallitükk (magneesium) Töö käik Ettevalmistus Eemaldada katseklaas ja loputada see destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis ühel kõrgusel. Tõsta üks büretiharu teisest natukene kõrgemale ja jälgida kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu võib alustada katset, kui muutub siis kontrollida hermeetilisust ja proovida uuesti. Büretid tuleb viia ühele tasemele ja eemaldada katseklaas. Katse Juhendajalt saadud metallitüki number üles märkida, paberist välja võtta ja
a) moolide arvu kaudu (V0CO2 nCO2 MCO2) n= n = = 0,013 mol n= M = = 43,3 g/mol b) kasutades Clapeyroni võrrandit (PV = * RT) 101800 * 0,287 = * 8,314 * 293,15 M = 45,88 g/mol Ekperimentaalne töö nr. 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk. Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus. V0 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 6,0 mg metallitükk (Mg). Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid ja metoodikad. Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2.
Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni(Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17-0,22 g.). Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katsetulemused mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1=126,18 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2=126,28 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V=0,308 L õhutemperatuur t°=22 °C→T=295,15 K õhurõhk P=102800 Pa 2 Keemia praktikum.Ideaalgaaside seadused.
kolb sulgeda korgiga ning kaaluda veekord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m 2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17 0,22 g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks tuleb täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katsetulemused Mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 144,85 g Mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 144,85 + 0,17 = 145,02 g Kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 314 ml = 0,314 l Õhutemperatuur T = 293,15 K Õhurõhk P = 101,3 KPa = 101 300 Pa Katse andmete töötlus ja tulemuste analüüs
Suhteline viga %= %==4,4% Mollide aru kaudu: n===0,0132 mol M===41,7 g/mol Kokkuvõte või järeldused Gaasiliste ainete molaarmass teoreetiliselt erinev katselisest tulemusest. Vea põhjuseks võib olla mõõtmiste ebatäpsus ja arvutlus. Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu Järgi. Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg või Al). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Sissejuhatus Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Kasutatud uurimis ja analüüsimeetodid ning mettodikat.
a) moolide arvu kaudu (V0CO2 nCO2 MCO2) V0 = 0,29 g ja M(CO2) = 44 g/mol n= n= = 0,013 mol n= M= = 42,3 g/mol kasutades Clapeyroni võrrandit (PV = * RT) 100300 * 0,29 = * 8,314 * 293,15 29087 = M = 46 g/mol Eksperimentaalne töö nr. 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 6,0 mg metallitükk (Mg) Töö käik: Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 Ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loptutada see hoolikalt destilleeritud veega
ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m) saavutamiseni. (Masside m ja m vahe on tavaliselt vahemikus 0,17 kuni 0,22 g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed. (kolb+kork+õhk kolvis)=144,80 g (kolb+kork+CO kolvis)=144,98 g kolvi maht (õhu maht, CO maht)=0,317 ml=0,317 dm3 õhutemperatuur t°=295,15 K õhurõhk P=102 400 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutada, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0). Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus normaaltingimustel ning selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk)
vastu põhja. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed: m = 145,07 g m = 145,21 g V = 314 ml t = 21 P = 100500 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Arvutada, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0). Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus normaaltingimustel ning selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk) mõhk = 0õhk V0 = 1,295 * 0,29 = 0,3744 g Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest m3 = m1 mõhk = 145,07 0,3744 = 144,6956
alumise serva kohale. Juhtida 7- 8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Panna kolvile kork peale ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1- 2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Arvutada õhu mass kolvis. Arvutada katsetulemuste järgi CO2 molaarmass ning võrrelda seda tegelikuga. Leida süstemaatiline ja suhteline viga. CaCO3 + 2HCl => CaCl2 + CO2 + H2O Katsetulemused mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 144,64 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 144,84 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 322 ml = 0,322 dm3 õhutemperatuur t° = 21 °C = 294 K õhurõhk P = 100100 Pa Katseandmete töötlus ja analüüs
Ideaalgaaside seadused 1)Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus: Ideaalgaas- Molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel väga väikesed ja neid tavaliselt ei arvestata. Gaaside maht sõltub temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt normaaltingimustel: Temperatuur 273,15 K (0 °C) Rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg)
Ideaalgaaside seadused 1)Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus: Ideaalgaas- Molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel väga väikesed ja neid tavaliselt ei arvestata. Gaaside maht sõltub temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt normaaltingimustel: Temperatuur 273,15 K (0 °C) Rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg)
M gaas ( ) mol ρ0 = 3 dm3 = g/ dm 1.15 22,4 ( ) mol Näiteks: õhu tihedus ρ0 = 29/22,4 = 1,29 g/dm3, 0 veeauru tihedus ρ = 18/22,4 = 0,80 g/dm3 Veeauru väiksem tihedus, võrreldes õhuga, selgitab ka, miks õhurõhk niiskete õhumasside lähenemisel langeb. Kippi aparaat Klassikaliselt saadakse mitmeid gaase laboratooriumis Kippi aparaati kasutades. Kippi CO2 aparaat koosneb kolm est klaasnõust (vt joonist). saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) lubjakivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi anuma keskel oleva toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis
Clapeyroni võrrandi kaudu. Kõige täpsemaks osutus neist gaasi suhtelise tiheduse valem, kus katse suhteline viga tuli ainult 1,14 %. Üldiselt tulid vead suhteliselt väikesed ning tõenäoliselt on need tingitud arvude ümardamisest. Laboratoorne töö nr.2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk ja ülesanne: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus: Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Reaktsioonivõrrand: Mg + 2HCl Mg2Cl + H2 Daltoni reegel: Püld gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel. Moolide arv: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid:
Eksperimentaalne töö 1. NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus. Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik. 1. Kaalusin kuiva keeduklaasi liiva ja soola segu ( C variandi). m= 5,36 g 2. Valmistasin valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetasin see klaaslehtrisse ning niisutasin vähese hulga destilleeritud veega. 3. Lehter asetasin statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutuks vastu keeduklaasi seina. Lahus valatasin filtrile mööda klaaspulka nii, et
Süsinikdioksiidi molaarmassi leidmine kasutades ka muid lahenduskäike: a)moolide arvu kaudu (V0co2 nCO2 Mco2) V0 = 0,29324 g ja Mco2 = 44g/mol n= V/Vm = 0,29324g / 22,4g/mol = 0,013 mol n=m/M M=m/n = 0,72g / 0,013 mol = 55,4 g/mol b)kasutades Clapeyroni võrrandit (pV=m/M *R T) Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaaside reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 8,0 mg metallitükk(Mg). Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Katses leiti magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele...
töö nr. mahu järgi 5 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 13.11.15 1.Töö eesmärk Magneesiumi massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. 2.Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm³), lehter, filterpaber, termo- meeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatud ained: 10% soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg). Seade gaasi mahu mõõtmiseks: 1;2 - vastavalt 1. ja 2. bürett 3 - katseklaas soolhappelahusega (algasendis) 4 - magneesiumitükk 5- nivood peavad olema enne katset samas tasapinnas 3.Töö käik 1. Katse Katse ettevalmistus: Eemaldasin katseklaasi ja loputasin seda destilleeritud veega. Sättisin büretid ühele
Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Näiteks õhu tihedus 0 = 29/22,4 = 1,29 g/dm3 veeauru tihedus 0 = 18/22,4 = 0,80 g/dm3 Veeauru väiksem tihedus, võrreldes õhuga, selgitab ka, miks õhurõhk niiskete õhumasside lähenemisel langeb. Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter ning CO2, õhk ja vesi. Töö käik
ja kaaluti uuesti. Kolbi juhiti 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, seejärel suleti kolb korgiga ning kaaluti veelkord. Kolvi täitmist jätkati konstantse massi (mass m2 ) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täideti kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõdeti mõõtesilindri abil. Katse sooritamise momendil fikseeriti termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed mass m1 ( kolb+ kork+õhk kolvis )=139,42 ( g ) mass m2 ( kolb+ kork+CO 2 kolvis ) =139,60 ( g ) kolvi maht V (õhu maht , CO 2 maht )=324 (ml) K T =295,15 ¿ ) P=101 100( pa) Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Õhu ( CO2 ) mahu arvutamine kolvis normaaltingimustel ( V 0 ). Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi. Õhu tiheduse
Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium) Töö käik: Katse ettevalmistusel pesen katseklaasi destilleeritud veega. Ettevalmistuseks tõstan veel ühe büreti teisest 15 cm kõrgemale ning veendun, et vee nivoo oleks bürettides ühel kõrgusel. Seejärel jälgin, kas vee tase bürettides muutub. Kuna seda ei juhtu on katseseade hermeetiline ja võib alustada katsega.
Ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi Arvutan katse süstemaatilise vea lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja leian suhtelise vea % Kokkuvõte Katse eesmärk sai täidetud. Katse suhteline viga oli 5,09 %. Vea põhjuseks võis olla tehtud vead ümardamisel ning mõõtevead. Eksperimentaalne töö 2 Töö nimetus: Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk,arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud töövahendid, mõõteseadmed ja kemikaalid. Töövahendid: filterpaber, termomeeter, baromeeter Mõõteseadmed: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 50...100 mg magneesiumitükk Töö käik Katses leitakse magneesiumitüki mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku massi põhjal (magneesiumi tüki number 211) Mg + 2HCl MgCl2 + H2
Kõige täpsem molaarmassi vastus tuli kasutades gaasi suhtelise tiheduse võrrandit. Vigade tekkimise põhjuseks võivad olla ligikaudsed arvutused ja valed katsetulemused. 6 Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. Töö ülesanne ja eesmärk Eksperimentaalse töö eesmärgiks oli gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk. Teha arvutusi gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl → MgCl2 + H2 ↑ Daltoni seadus: Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks.
veo jõuame gaasi suhtelise tiheduse arvutamist (D = = ) määramiseks süsinikdioksiidi molaarmassi. Vigade tekkimise võimalikud põhjused saaks olla ebatäpsed katsetulemused ning liigikaudsed arvamised. Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsionis eralduva gaasi mahu järgi. Töö ulesanne ja eesmärk. Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal, metalli masside määramine. Sissejuhatus. Mg + 2HCl MgCl2 + H2 V0 = , Püld gaasisegu rõhk süsteemis(värdub õhurõhuga mõõtmishetkel) n= Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid:Segade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filtripaber, termomeeeter,
annaabi.ee 
