Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 9 OT MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine magnetroni Magnetron, milliampermeeter, amper- ja abil. voltmeetriga varustatud toiteallikad. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Tähtsateks elementaarosakesi iseloomustavaks suurusteks on nende laeng e ja mass m. Elektroni liikumine elektri- ja magnetväljas sõltub laengu ja massi suhtest e m , s.t. elektroni erilaengust. Uurides elektroni liikumist tuntud struktuuriga elektri- ja magnetväljas,
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud:28.02.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 18 OT MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine magnetroni abil. Magnetron alusel koos solenoidiga, vahelduvpinge allikas, 2 alalispingeallikat, milliampermeeter, ampermeeter, voltmeeter, reostaadid, juhtmed.. Skeem Töö käik. 1. Protokollige katseseadet iseloomustavad andmed ja mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise
13. ALALISVOOL 2 13.1 Üldistatud Ohmi seadus 13.2 Kirchhoffi seadused 13.3 Tarbijate jadaühendus 13.4 Tarbijate rööpühendus 13.5 Vooluallika kasutegur 14. MAGNETOSTAATIKA 14.1 Magnetväli 14.2 Ampere’i seadus 14.3 Vooluga raam magnetväljas 14.4 Magnetvoog 14.5 Lorentzi jõud 14.6 Voolude vastastikune mõju. Biot’-Savart’-Laplace’i seadus 14.7 Lõpmata pika ja sirge voolujuhtme magnetiline induktsioon. 14.8 Koguvoolu seadus 14.10 Solenoidi magnetväli 14.11 Magnetväli keskkonnas 15. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 15.1 Faraday katsed. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 15.2 Indukstiooni elektromotoorjõud 15.3 Induktiivsus 15.4 Solenoidi induktiivsuse arvutamine 15.5 Magnetvälja energia 16 GEOMEETRILINE OPTIKA 16.1 Geomeetrilise optika seadused 16.2 Fermat’ printsiip 16.3 Läätsed 16
(joonis 2A). Kuna ankrumähis pöörleb nurkkiirusega w (rad/s), siis teda läbib ajas muutuv magnetvoog: r r F = B × S = B × S × cos(w t + a 0 ) ja temas indutseeritakse vahelduv emj: dF e i = -w = ww B S sin(w t +a 0) = e m sin(w t + a 0 ) . dt r Siin: B induktori tekitatud magnetiline induktsioon , S ankrumähise pindala, t aeg, a 0 r r algnurk, s.t nurk vektorite B ja S vahel vaatluse alghetkel, kui loeme t = 0 . Valemite lihtsustamiseks valime üldjuhul alghetkeks momendi, mil a 0 = 0 . Genereeritava emj amplituudväärtus e m = w w B S . Kommutaator võimaldab saada alalist emj: e i = e m sin w t . Genereeritava emj kuju on esitatud joonisel 5A. Polaarsuse vahetus e kommutatsioon toimub
Lahenduse hilinemisaeg koosneb kahest osast: , kus: ts on statistiline hilinemisaeg tf on lahenduse formeerumise aeg Joonis 2.14 Lahenduse hilinemisaeg Statistiline hilinemisaeg = esimese vaba elektroni oodatav tekkimise aeg, mis sõltub: · katoodi materjalist · rakendatud pingest · välise ionisaatori intensiivsusest Katoodi materjali iseloomustab väljumistöö Wv Joonis 2.15 Statistilise hilinemisaja sõltuvus katoodi materjalist 19. Sädelahendus impulsspingel, lahenduse formeerumisaeg Lahenduse formeerumise aeg koosneb: · alglaviini liikumise ajast · striimeri liikumise ajast · pealahenduse liikumise ajast Tugevalt mitteühtlases väljas , kus: s on elektroodide vahekaugus vstr on striimeri liikumise kiirus Anoodstriimeril ja katoodstriimeril on erinevad kiirused. Striimeri kiirus sõltub ka elektroodide kujust Striimerite keskmised kiirused 20
milles toimib raadiolokatsioon, säilitab kiir oma sirgjoonelise levisuuna. Objekti kauguse saab määrata aja t põhjal, mis kulub impulsi väljakiirgamise hetkest kuni selle tagasijõudmiseni – kujutamiseni kuvaril. Et raadiolainete levikiirus on konstantne ja võrdne 3*10 5 km/sek, ct D 2 võib arvutada objekti kauguse valemist (1) kus c on raadiolainete levikiirus t aeg impulsi väljakiirgamise hetkest vastuvõtuhetkeni 1.3 Impulssmeetod raadiolokatsioonis. Raadiolokaatori plokkskeem. Radarid töötavad põhiliselt impulssmeetodil, mille eeliseks on sondeerivate impulsside väljasaatmine ja vastuvõtt eri ajahetkedel. See võimaldab kasutada nii impulsside väljasaatmiseks kui vastuvõtuks ühte ja sama antenni. Impulssraadiolokaatori plokkskeem on kujutatud joonisel 1. Sondeeriv impulss
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami
sumbeteguriks. Ta näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnkumiste amplituud ajaühikus. Seega = [ln (A0 /A)] / t. Sumbeteguri SI-ühikuks on pöördsekund ( 1 s -1). Sumbumise logaritmiline dekrement näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnku- miste amplituud ühe perioodi jooksul. = T ja = ln [A(t) /A(t+T)] . Dekrement on arv (astendaja) ning tal ei ole ühikut. Eksponentsiaalne sõltuvus kahe füüsikalise suuruse vahel (nt. A(t) = A0 e - t = A0 e -t/) tekib siis, kui taga- järje rollis esineva suuruse (funktsiooni) muutus (siin dA) on võrdeline põhjuse (argumendi) muutu- sega (siin dt) ja võrdetegur sisaldab funktsiooni algväärtust A (diferentsiaalvõrrand dA = - A dt). Lühidalt: eksponentsiaalne sõltuvus tekib siis, kui muutus on võrdeline algkogusega. Protsessi kiirust
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (rea
opinions of the Commission or its departments. 2 Sisukord 1 Alalisvool 3 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) 3 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge 4 1.3 Elektrivool 5 1.4 Voolutihedus 8 1.5 Elektritakistus 8 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist 10 1.7 Ohmi seadus 12 1.8 Võimsus ja töö 14 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus 17 1.11 Kirchhoffi teine seadus 17 1.12 Takistite jadaühendus 20 1
juhtmele pikkusega 1 m ja vooluga 1 A mõjub välja poolt jõud 1 N 1N 1T = . 1 A 1 m 3.2.3. Elektromagnetväli Ühtse elektromagnetvälja kirjeldamist alustame ühe nähtuse vaatlemisega, mis näitab elektri- ja magnetväljade seotust. See nähtus on elektromagnetiline induktsioon, milleks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel3. Tekkiva elektrivoolu tugevus oleneb sellest, kui kiiresti magnetväli muutub. Suuremale muutumiskiirusele vastab tugevam vool. Seega magnetvälja muutumine tekitab väljas olevas juhtmes muutuva elektrivoolu. Kuidas seletada pinge või voolu tekkimist meie katsetes? Magnetväljas liikumine põhjustab vabade laengukandjate nihkumist juhtmes, sarnaselt magnetvälja mõjuga vooluga juhtmele.
[http://de.wikipedia.org/wiki/Glimmlampe]. Huumlambi pinge-voolu tunnusjoonel on negatiivse diferentsiaaltakistusega lõik A-B, mis võimaldab huumlampi kasutada relaksatsioonvõnkumiste tekitamiseks. Joonis 4.17. Huumlambiga lihtne hammaspingegeneraator [12]. Huumlahendusindikaatorid (ingl.k. nixie tube) on sellised gaaslahendusseadised, kus gaastäidisega (tavaliselt neoon) klaaskestas paiknevad üksteise taga tärgikujulised katoodid ja võrgust anood. Vastava tärkkatoodi pingestamisel tekib tärgikujuline helendus, kuna valgunähted on kõige intensiivsemad just katoodi läheduses. Tööpinge on suhteliselt kõrge, 50...60 V. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 20 (43) (Nimetus ,,Nixie" registreeriti USAs 1954.a. firma Burroughs Corporation poolt kaubamärgina. See on tuletatud sõnade ,,Numeric Indicator eXperimental No
Nimetatud tegureid arvestades tuleks vaadelda kondensaatorit joonisel 2.1 toodud aseskeemi kohaselt. JOONIS 2.1 Vaadeldaval aseskeemil kajastab Rp isolatsioonitakistust, Rs plaatide materjali takistust ja L kondensaatori induktiivsust ning C kondensaatori põhiparameetrit, s.o. mahtuvust Kadude määramise lihtsustamiseks võetakse kõik kondensaatori kaod kokku ühte järjestiktakistusse Rs ja väljendatakse nad nn. kaonurga tangensina: tg = RS/XC = RSC Toodud valemist selgub, et kaonurga tangens sõltub sagedusest. Reaalselt on see sõltuvus aga veelgi keerulisem. sest ka kadusid arvestav takistus sõltub sagedusest. Joonisel 2.2 on toodud näitena enamlevinud kondensaatorite kaonurga tangensi sagedussõltuvused. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 12 JOON.2.2. Kondensaatorite valikul tuleb aga kindlasti ühe või teise kondensaatoritüübi
pöörleb. Kasutatakse ka teist pöörlemist iseloomustavat suurust - pöörlemise sagedust. Sagedust tähistatakse tähega: f . Pöörlemise sagedus (f) on ühtlaselt pöörleva keha poolt ajaühikus sooritatud pöörete arv. Teades pöörlemisperioodi, saab arvutada pöörlemise sageduse: Sageduse ühik on 1 s-1(loe: 1 pööre sekundis) = 1 Hz (herts). Sageduse ühik herts on oma nime saanud Saksa füüsiku H. R. Hertzi järgi. Avaldadame nurkkiiruse sageduse f kaudu: Sellest valemist on näha, et nurkkiirus on võrdeline sagedusega f, selle tõttu kutsutakse perioodilise liikumise nurkkiirust ka nurksageduseks ehk ringsageduseks. 7 RINGLIIKUMISE JA VÕNKUMISE VAHELINE SEOS Võnkumine on keha perioodiline edasi-tagasi liikumine tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole. Füüsikalised suurused, millega iseloomustatakse võnkumist, on sarnased
S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed VS türistor z vahemuutuja VT transistor Z näivtakistus Z koormus W energia A pindala W(s) ülekandefunktsioon a kiirendus w keerdude arv B induktsioon tüürnurk C mahtuvus , staatori teljed cos võimsustegur eelnemisnurk d,q rootori teljed kommutatsiooninurk F jõud viga f sagedus kasutegur I vool elektriline nurk i ülekandesuhe ülereguleerimine J inertsmoment
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A